Teine maailmasõda (1939-1945)

By Kertu12

  • MRP pakt

    Moskvas sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping. Osapooled lubasid teineteist 10. aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, mille järgi sai Nõukogude Liit Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama.

  • Teise maailmasõja algus

    Hitler süüdistab Poolat Saksamaa ründamises ning tungib 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale.

  • Sõja kuulutamine

    Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekku.

  • NSV Liit tungib Poola

    NSV Liit tungib Poolale kallale ning hõivab Ida-Poola.

  • Baaside leping

    1. septembril 1939 surus Nõukogude Liit Sõjaga ähvardades Eestile peale vastastikuse abistamise pakti, mis nägi ette Nõukogude sõjaväebaaside rajamise Eestisse.

  • Poola riik lakkab eksisteerimast

    Poolas lõppeb sõjategevus ning riik lakkab eksisteerimast.
  • Period: to

    Talvesõda

    Nõukogude armee ründas Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis oma iseseisvust siiski kaitsta.

  • Jugoslaavia ja Kreeka alistamine

    Saksamaa ründab liitlaste toetusel Jugoslaaviat ja vallutab riigi. Samal päeval algas ka sõjakäik kreeklaste ja neid toetavate Inglise vägede vastu, mis kujunes pikaks ja kaotusterohkeks, kuid aprilli lõpuks oli ka Kreeka alistatud.

  • Taani hõivamine

    Saksa armee hõivab Taani.
  • Period: to

    Norra ründamine ja alistamine

    Norrakad otsustasid sakslastele vastupanu osutada, kuid siiski õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu jätkusid seal ägedad lahingud kuni 1940. aasta suveni, mil dessantlased evakueeriti ning Norra lõplikult alistati.
  • Period: to

    Välksõda läänes

    1. mail 1940 alustas Saksamaa rünnakut Prantsusmaa vastu läbi Belgia, Hollandi ja Luksemburgi, kõik riigid alistuvad. 22. juunil 1940 sõlmiti Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaast, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla.

  • Agressioon Balti riikide vastu

    1. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, milles NSV Liit nõudis luba täiendavate Punaarmee üksuste sissemarsiks ning ausalt kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. Sama ultimaatum esitati ka Lätile ja Leedule.

  • Nõukogude okupatsioon

    Eesti, Läti ja Leedu valitsus pidasid sõjalist vastupanu lootusetuks ning nõustusid 16. juunil 1940 esitatud tingimustega. Seega olid Balti riigid alates 17. juunist 1940 täielikult okupeeritud ning kaotanud iseseisva riigi tunnused.
  • Period: to

    Lahing Inglismaa pärast

    1. juuli 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski lahingus Inglismaa pärast peale jääda. See oli Hitleri esimene tõsisem tagasilöök teises maailmasõjas.

  • Nõukogude sotsialistlikud vabariigid

    Kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu.
  • Period: to

    Balti riikide annekteerimise vormistamine

    Nõukogude Liidu Ülemnõukogu vormistas Balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu.

  • Suurim õhudessantoperatsioon

    Hitler taotles võimu Vahemere üle, milleks tuli Inglise vägedelt vallutada Malta ning Kreeta. 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. Saar vallutati, kuid loodetud ülekaalu Vahemerel ei saavutatud.

  • Küüditamine

    1. juunil 1941. aastal toimus Balti riikides massiline inimeste arreteerimine ning Siberisse sundasumisele saatmine. Eestist saadeti välja üle 10 000 inimese.

  • Saksamaa tungib NSV Liidule kallale

    1. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri.
  • Period: to

    Jätkusõda

    1. aasta suvel murdsid Nõukogude väed läbi Soome peakaitseliini, kuid Soome jõud jäid purustamata. 19944. aasta septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ning väljus sõjast.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    1. juulil 1941 jõudsid Eestisse sakslaste eelüksused ning 28. augustil vallutasid sakslased eestlastest vabatahtlike toetusel Tallina. Sellega algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui Punaarmee Leningradi blokaadist läbimurdmise järel Eesti piiridele lähenes ning Soome sõjast välja langes, sai Hitler aru, et ei suuda enam Eestit kaitsta. Saksa väed viidi Eesti mandrilt välja.
  • Period: to

    Leningradi blokaad

    Punaarmeel õnnestus sakslaste pealetung Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna vallutada, kuid see võeti piiramisrõngasse. Blokaadi ajal suri nälga üle 640 000 inimese.

  • Moskva lahing

    Detsembris jõudsid Saksa väed Moskva lähistele. 6. detsembril alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumatult rasked, Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan kukkus läbi.

  • Pearl Harbor

    Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris. Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. USA astus teise maailmasõtta.

  • El-Alamein

    Et vältida Itaalia hävingut Aafrikas, tuli Hitleril sinna saata Aafrika korpus. Esialgu tehti suuri edusamme, 1942. aasta sügiseks jõuti isegi Suessi kanali vahetusse kaugusesse, kuid sellega olid sakslaste jõud ammendunud. 1942 novembris läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile, mille tagajärjel pidid Saksamaa ja tema liitlaste väed mais 1943 alistuma. Sellega lõppesid lahingud Põhja-Aafrikas.
  • Period: to

    Midway merelahing

    Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle ning pöörasid sellega jõudude vahekorra enda kasuks.
  • Period: to

    Stalingradi lahing

    1. novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Salingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee. Hitler ei lubanud sissepiiratud üksustel piiramisrõngast välja murda, kuid lubad neid õhust varustada. Sellest ettevõtmisest ei tulnud midagi välja. Lahingud kestsid veel kaks kuud ning lõppesid 2. veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega. Saksa armee kaotas ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sellest kaotusest ei suudetud toibuda.

  • Kurski lahing

    Sakslased alustasid nn Kurski kaarel pealetungi. Punaarmee tõrjus aga sakslased tagasi ning Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks.

  • Itaalia väljalangemine sõjast

    Ameerika ja Briti väed maabusid 3. septembril 1943 Itaalias. Itaalia lüüasaamine kahandas Mussolini populaarsust ning ta kõrvaldati võimult, uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Sakslastel õnnestus ägedate lahingutega liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestada, kuid Itaalia langes teisest maailmasõjast välja.
  • Period: to

    Teherani konverents

    Lääneriigid tunnustasid NSV Liidu 1941. aasta piire. Balti riikidele tähendas see sõja lõpu järel taas Moskva võimu alla sattumist.

  • Normandia dessant

    1. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Liitlaste edasitungi suudeti mõnda aega pidurdada, kuid lõpuks varises Saksa kaitse võime kokku.
  • Period: to

    Nõukogude vägede pealetung, Berliini kapituleerumine

    1. juuni 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja suuremast osast Lätist. Punaarmee jõudis Ida-Preisimaa piirideni. 1944. aasta sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria ning sakslased löödi välja ka Jugoslaaviast. 16. aprillil 1945 alustas Punaarmee pealetungi Berliinile. 2. mail Berliin kapituleerus, Punaarmee juhtkond lubas oma vägedel linnas mitu päeva rüüstata ja vägivallatseda.
  • Period: to

    Eesti iseseisvuse hetkeline taastamine, Nõukogude okupatsioon

    Saksa vägede välja viimise hetke otsustas ära kasutada rahvuslik vastupanuliikumine Eesti iseseisvuse taastamiseks. Jüri Uluots seadis 18. septembril 1944 ametisse Otto Tiefi juhitud valitsuse. Nelja päeva pärast hõivas Punaarmee aga Tallinna ning valitsus saadeti Siberi vangilaagritesse. Eestis algas taas Nõukogude okupatsioon.
  • Period: to

    Ardennide lahing

    Saksa vastulöök Ardennide mägedes tabas liitlasvägesid esialgu ootamatult ning oli edukas. Liitlasvägedel õnnestus sakslaste pealetung siiski peatada ning nad tagasi paisata. See jäi viimaseks suuremaks pealetungioperatsiooniks läänerindel.
  • Period: to

    Jalta konverents

    Osalesid Stalin Churchill ja Roosevelt. Otsustati asutada San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla jätta, määrati kindlaks okupatsioonitsoonid Saksamaal. Konverents oli Stalini jaoks suur võit.

  • Saksamaa täielik kapituleerumine

    1. mail teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8. mail 1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda Euroopas lõppes.
  • Period: to

    Potsdami konverents

    Võitjariikide konverents, kus kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati neljaks okuptsioonitsooniks. Kindlaks määrati Saksamaa reparatsioonimaksete tasumise kord. NSV Liit lubas kiiremas korras astuda sõtta Jaapani vastu.

  • Teise maailmasõja lõpp

    Sõja lõpetamiseks Vaiksel ookeanil lasid Ameerika Ühendriigid käiku tuumapommid. 6. augusti heideti see Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Jaapani vastupanu murdus ning 2. septembril 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Teine maailmasõda sai läbi.
  • Period: to

    Pariisi konverents

    1945-1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa-Euroopa liitlaste Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome vahel. 10. veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud Pariisis alla.