2. maailmasõda

By RemyR

  • anšluss

    Austria annekteerimine Saksa 3. Reichi poolt
  • Period: to

    2. maailmasõda

  • Müncheni kokkulepe

    Suurbritannia,Saksamaa,Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks rahu säilitamiseks Euroopa Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad

  • MRP

    Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungileping, mille salaprotokolliga jaotati omavahel ära huvipiirkonnad Euroopas

  • Saksamaa ründas Poolat. Algas II ms

    MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ja tungis Poolale kallale.

  • Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja

    Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. See andis Saksamaale võimaluse Poolat rünnata oma õhuväedessandiga Luftwaffe, Õhuväega ründas Hitler Poola üksuste tagalt ja kindlustas oma teed soomusjõule.

  • NSVL ründab Poolat

    1. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi.

  • Algab talvesõda

    Nõukogude armee ründas Soomet, sest Saksamaa edusammud andsid neile indu

  • Saksamaa hõivab Taani ja ründab Norrat

    Selleks, et Saksa laevastikul oleks rohkem tegutsemisvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprill 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Norra suutis anda vastupanu sakslastele kuni suveni mil Norra lõplikult alistati.

  • Sakslased ründavad Belgiat ja Hollandit

    1. mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema.

  • sõlmiti Compiegne vaherahu.

    Compiegne metsas sõlmiti Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaast, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla.

  • Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu

    1. juuli 1940 andis Hitles käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Luftwaffe käsutused oli rohkem lennukeid kui inglastel. Inglastel ei jätkunud ka väljaõppinud piloote. Samas olid inglased suutunud välja arendada sakslastega võrdse sõjalennuki Spitfire ning oskasid oma maa kaitses radarit hästi kasutada. Mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, aga inglased suutsid tekitada sakslastele niivõrd suuri kahjustusi, et Hitler oli sunnitud oma dessandi edasi lükkama.

  • Suur Isamaasõda

  • Moskva lahing

    Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan kukkus läbi.

  • Jaapan ründab Pearl Harborit

    Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris. Ameeriklaste kaotused olid suured ning jaapanlased saavutasid ülekaalu Vaiksel ookeanil.

  • El-Alameini lahing

    Briti väed läksid El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli väed tagasi. Marokos ja Alzeerias maabusid Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud

  • Lahingud Kurski kaarel

    Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastased välja, läks Punaarmee pealetungile ning tõrjus sakslased tagasi.

  • Stalingradi lahing

    Nõukogude väed alustasid Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee. Sõda lõppes sakslaste kapituleerumisega. Saksamaa kaotas ligi 300 000 meest ja rohkelt sõjatehnikat.

  • Teherandi konverents

    Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine.Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist.NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu.

  • Lõppes Leningradi blokaad

    Saksa väed ei suutnud Leningradi vallutad, kuid võeti see piiramisrõngasse. Sellel ajal suri Leningradis nälga üle 640 000 inimese.

  • Normandia dessant D-päev

    Hitler lootis liitlasvägede dessandi kiirelt purustada ja viia kõik jõud idarindele. 6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Lääna-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud invasiooni takistada ning Saksa kaitse varises lõpuks kokku.

  • Varssavi ülestõus

    Punaarmee tungis Poolasse ja liikus edasi Varssavi poole. 1. augustil 1944 alustas Poola vastupanuliikumine siin ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada rahvuslikku valitsust. Stalin peatas Punaarmee edasitungi ning laskis sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda. Iseseisva vastupanuliikumise hävitamine sakslaste kätega võimaldas Stalinil Poolas võimule seada endale sobiva valitsuse.

  • Jalta konverents

    Konverentsil otsustati asustada San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Peale selle lubasid Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, määrati kindlaks ka okupatsioonid Saksamaal

  • Saksamaa kapituleerumine

    Kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumis aktile.

  • Potsdami konverents

    Toimus võitjariikide, kus kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerumine võitjatele antud territooriumitelt.

  • USA pommitab tuumapommidega Hiroshimat ja Nagasakit

    Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue relva - tuumapommi. 6. augustil 1945 heideti see Hiroshimale ning 9.augustil 1945 heideti teine tuumapomm Nagasakile. Hukkus 300 000 inimest.

  • Jaapan kapituleerumine

    Allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimustesteta kapitulatsiooni akt.