-
Anšluss
Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu, Austriast sai Saksamaa üks osa. 1938. aastaks oli Hitleri positsoon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga, see sai tuntuks kui anšluss. -
Müncheni kokkulepe
Müncheni kokkulepe oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 29. septembril 1938 Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad Saksamaale. Slovakkia kuulutati iseseisvaks tihedas liidus Saksamaaga. Taga-Karpaatia Ukraina alad aga anti Ungarile. Leping kohustus Tsehhoslovakkiat viima oma väed 10 päeva jooksul Sudeedimaalt välja ning loovutama selle piirkonna Saksamaale. -
Molontovi- Ribbentropi pakt
MRP oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939. Vastavalt MRP ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Samal päeval pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis. -
Saksamaa ründas Poolat, algas Esimene Maailmasõda
Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis on alajoo laiem sõda. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese. -
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja.
-
NSVL ründab Poolat
Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida- Poola. 6.oktoobriks oli sõjategevus loppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühiselt võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast. -
Hõivab Saksamaa Taani ja ründab Norrat.
-
Sakslased ründavad Belgiat ja Hollandit
-
Compiegne vaherahu
Compiègne'i vaherahu sõlmiti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel pärast kuu aega kestnud Teise maailmasõja lahinguid Prantsusmaal. Vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940 Compiègne's. Vaherahule allakirjutamine toimus Compiègne'i metsas, mille Adolf Hitler valis sihilikult. Nimelt oli Saksamaa sealsamas alistunud 1918. aastal. -
Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu
“lahing Inglismaa pärast” -
Suur Isamaasõda
Suur Isamaasõda oli kasutusel NSV Liidus ja on praegugi kasutusel Venemaa Föderatsioonis ja mõnes teises NSV Liidu võimu all olnud riigis Saksamaa, selle Euroopa-liitlaste ja NSV Liidu vahelise sõja tähistamiseks. Väljaspool Nõukogude võimu all olnud maa-ala seda terminit üldiselt ei kasutata. NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni käsitluse järgi toimus Suur Isamaasõda 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945. -
Leningradi blokaad
Leningradi blokaad oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest. -
Moskva lahing
Moskva lahing, Teise maailmasõja strateegiline operatsioon 30. 09.1941 – 20.04.1942. Septembris alanud pealetungi tulemusena jõudsid Saksa väed detsembri alguseks 25–40 km kaugusele Moskvast. 6.12.1941 alanud vastupealetungiga liikus Punaarmee kuni 20.01.1942 edasi 100–350 km. Moskva lahing oli Saksa sõjaväe esimene suur lüüasaamine Teises maailmasõjas. -
Pearl Harbour
-
Period: to
Stalingradi lahing
Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, selle osapoolteks olid Saksamaa Wehrmachti ja Nõukogude Punaarmee. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. -
El-Alameini lahing
Kontroll Vahemere üle oli läinud vastaste kätte, kes lasi põhja ühe Saksa varustuskaravani teise järel. Kuna samal ajal paranes Briti vägede varustamine, oli neil võimalik koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud. Novembris läksid Briti väed El- Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi. -
Lahingud Kurski kaarel
urski lahing oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Lahing algas 5. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Vahel on seda ekslikult peetud maailma suurimaks tankilahinguks. Tulemuseks oli Nõukogude võit ja Saksamaa hävitamine. -
Teherandi konverents
Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 1943. aasta Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, USA Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni -
Normandia dessant D-päev
Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944 USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti. Liitlasvägedel õnnestus 1944. aastal vabastada Prantsusmaa ning liita see jälle ühtseks riigiks. -
Varssavi ülestõus
Varssavi ülestõus oli relvastatud ülestõus 1. augustist 2. oktoobrini 1944 Armia Krajowa juhtimisel. Plaan oli ajastada rünnakud linnas Nõukogude armee otsustava edasitungiga. -
Period: to
Jalta konverents
Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. l.Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad -
Saksamaa kapituleerumine
Saksa Riigi kapitulatsiooniakt sõlmiti Lääneliitlaste ekspeditsioonkorpuse ja Saksa Riigi Relvajõudude Ülemjuhatuse (OKW) vahel 7. mail 1945 Prantsusmaal Reimsis. NSV Liidu nõudmisel sõlmiti päev hiljem Berliinis uus kapitulatsiooniakt -
Period: to
Potsdami konverents
. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president Harry Truman), Nõukogude Liit , Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. -
Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile
Tuumapommi tagajärjel tekkis tohutu kuumus, lööklaine ja tulekahjud, mis hävitasid suurema osa linnast. -
Jaapan kapituleerus
-
Talvesõda
Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel,
Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NSV Liiduga, kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane.
Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule.
