Ajatelg - II maailmasõda

austria anšluss

Mar 13, 1938

1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anšlussina.

Müncheni kokkulepe

Sep 29, 1938

1. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid.

MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.

Saksamaa ründas Poolat. Algas II maailmasõda.

Sep 1, 1939

Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis sõda kuulutamata Poolale kallale.

Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja.

Sep 3, 1939

3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei sekkunud.

Poolat ründas NSVL

Sep 17, 1939

1. septembri varahommikul kutsuti NSVL Välisasjade Rahvakomissariaati Poola saadik Wacław Grzybowski ja anti üle noot, mis õigustas Punaarmee pealetungi: Poola riik ja valitsus on lakanud olemast, Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud ukraina ja valgevene vennasrahvaid. Poola saadik keeldus nooti vastu võtmast, teatades, et seaduslik Poola valitsus asub Varssavis ja sõjavägi võitleb.

Talvesõda

Nov 30, 1939

oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga.

Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat

Apr 9, 1940

1. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati.

Sakslased ründasid Belgiat ja Hollandit

May 10, 1940

1. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema.

Sõlmiti Compiegne vaherahu

Jun 22, 1940

sõlmiti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel pärast kuu aega kestnud Teise maailmasõja lahinguid Prantsusmaal. Vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940 kell 18:50 (Saksa suveaja järgi) Compiègne's. Vaherahule allakirjutamine toimus Compiègne'i metsas, mille Adolf Hitler valis sihilikult. Nimelt oli Saksamaa sealsamas alistunud 1918. aastal.

Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu

Jul 16, 1940

Hitler andis käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda.

Briti väed asusid Aafrikas vastupealetungile

Dec 7, 1940

Sõjategevus kandus Euroopast Aafrikasse.

Aafrika korpus

Mar 1, 1941

oli Saksamaa väekoondis Aafrikas 1941–1943.

Suur Isamaasõda

Jun 22, 1941

oli kasutusel NSV Liidus ja on praegugi kasutusel Venemaa Föderatsioonis ja mõnes teises NSV Liidu võimu all olnud riigis Saksamaa, selle Euroopa-liitlaste ja NSV Liidu vahelise sõja tähistamiseks. Väljaspool Nõukogude võimu all olnud maa-ala seda terminit üldiselt ei kasutata. NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni käsitluse järgi toimus Suur Isamaasõda 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945.

Leningradi blokaad

Sep 8, 1941

oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest

Moskva lahing

Dec 6, 1941

september 1941 alustavad Saksa väed pealetungi Moskvale jõudes detsembri alguseks mõnekümne km kaugusele pealinnast. Edasiliikumine aga järjest vaevalisem, sest poldud arvestatud talveoludega (läbimatud teed, külm, mootoriõli jäätus) ning sõja algul pea kaotanud Stalin kuulutas käimasoleva Suureks Isamaasõjaks. 6.12.1941 alustas Punaarmee vastupealetungi, halb ilm= sakslased kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõda oli läbi kukkunud.

Pearl Harbour

Dec 7, 1941

Rünnak Pearl Harborile oli Jaapani keiserliku mereväe ootamatu rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 7. detsembril 1941, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta.

Stalingradi lahing

Aug 21, 1942

lahing Teises maailmasõjas, selle osapoolteks olid Saksamaa Wehrmachti ja Nõukogude Punaarmee. Lahing kestis 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943.

Kurski lahing

Jul 4, 1943

Lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Vahel on seda ekslikult peetud maailma suurimaks tankilahinguks.

El-Alameini lahing

Nov 1, 1943

Pärast El-Alamein i lahingut nov.1942 kaotavad sakslased Põhja-Aafrika maiks 1943

Teherandi konverents

Nov 28, 1943

Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks.

Normandia dessant D-päev

Jun 6, 1944

Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944 USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias

Varssavi ülestõus

Aug 1, 1944

Relvastatud ülestõus 1. augustist 2. oktoobrini 1944 Armia Krajowa juhtimisel

Jalta konverents

Feb 4, 1945

Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchilli, Franklin Delano Roosevelti ja Jossif Stalini juhtimisel.

Saksamaa kapituleerumine

May 7, 1945

Saksa Riigi kapitulatsiooniakt sõlmiti Lääneliitlaste ekspeditsioonkorpuse ja Saksa Riigi Relvajõudude Ülemjuhatuse (OKW) vahel 7. mail 1945 Prantsusmaal Reimsis. NSV Liidu nõudmisel sõlmiti päev hiljem Berliinis uus kapitulatsiooniakt. Kuna allakirjutamine toimus Moskva aja järgi 9. mail 1945, siis tähistatakse sõja lõppu siiani just sel päeval.

Potsdami konverents

Jul 16, 1945

Toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.

Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile

Aug 6, 1945

1. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. • Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. • Hiroshima linna hävitas pomm nimega Little Boy (väike poiss). 9. augustil 1945 purustas teine aatomipomm teise Jaapani linna, Nagasaki. Kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seep ärast otsustatigi hävitada Nagasaki.

Jaapan kapituleerus

Sep 2, 1945

Jaapani kapituleerumist 2. septembril 1945 kui ka relvarahu päeva 14. augustil 1945. Rahuleping Jaapaniga sõlmiti alles 8. septembril 1951 San Franciscos ning NSV Liidu ja Jaapani vahelise sõja lõpetas alles ühisdeklaratsioon 19. oktoobril 1956. Saksamaa jaoks aga lõpetas sõja alles 12. septembril 1990 Moskvas sõlmitud 2+4 leping, mis lubas Saksamaal taasühineda. Niall Ferguson toob maailmasõja lahingutegevuste lõpuna välja Korea sõja lõpu 1954. aastal.