-
Hitler saab võimule
Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945).
Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, -
Saksamaa taasrelvastumine
Sai alguse koos natside võimuletulekuga. Saksamaa astus välja Rahvasteliidust. 1935 kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus nin koos selleha hakati loom Wehrmachti -
Saksamaa ja Inglismaa merekokkulepe
Saksamaa sai õiguse suurendada oma laevastikku. Selle lepinguga eirati Versailles rahulepingut. -
Berliini-Rooma telg
Sellega andis nõusoleku Mussolini Austria anšlussiks. Sõlmiti liit Itaalia ja Saksamaa vahel. Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist Itaalia poolt. Jagati Balkani ja Doonaumaad -
Saksamaa tungib Reini demilitariseeritud piirkonda
Saksamaa tungib Reini demilitariseeritud piirkonda, mille okupeerisid liitlased, et tagada Versailles rahulepingu täitmist -
Komiterni-vastane pakt
Saksamaa ja Jaapani vaheline leping võitlemaks kommunismi vastu.(NL vastu)1937 liitus sellega Itaalia, 1939 liitusid Ungari Hispaania ning Mandzukuo -
Austria anšluss
Saksamaa liitis Ausria oma riigiga. Austriast sai Saksamaa liidumaa Otsmark -
Müncheni kokkulepe
Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel sõlmitud kokkulepe, millest sai Saksamaa õiguse Sudeedimaa okupeerimiseks. See leping kohustas loovutama Tšehhoslovakkial Sudeedimaa -
Tšehhoslovakkia okupeerimine
Saksamaa okupeeris kogu Tšehhoslovakkia, moodustas seal Böömi-Määri protektoraadi ja Slovakkia vasallriigi -
Klaipeda
Leedu loovutab Saksamaale Klaipeda koos selle ümbrusega -
MRP
Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekalaletungimisleping kümneks aastaks, kus NSV sai loa Soome, Eesti, Besaraabia, Läti anastamiseks. Poole pidijagamata kaheks. Üks pool Saksamaale ja teine NSV'le -
Algab Teine maailmasõda
Hitler tungib Poolale kallale, ilma sõda kuulutamata.Poola alistati mõne päevaga -
Period: to
Teine Maailmasõda
-
Suurbritannia ja Prantsusmaa astuvad sõtta
Suurbritaania ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja, mis oli ootamatu Saksamaale, sest Saksamaa lootis, et lääneriigid ei sekku -
Ameerika
Ameerika kuulutas end neutraalseks selles sõjas -
NSV Liit tungib kallale Poolale
NSV Liit hõivab Ida-Poola 8 piirkonda -
Baaside Leping
Eesti ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk Baaside leping, mis sõlmiti Moskvas -
Soome talvesõda
NSV Liit tungis Soomele kallale, kuid tulutult. Soomel õnnestus saada väike osa Soomest (Karjala), kuid üldkokkuvõttes säilitas siiski iseseisvuse. -
Taani okupeerimine
Taani alistus Saksamaale ilma mingisuguse vastupanuta -
Belgia ja Hollandi okuperimine
Saksamaa kasutas nende alade okupeerimiseks väga palju langevarju üksusi, mistõttu õnnestus tal vallutada alad kiiresti, sest rünnak oli ootamatu -
Nõukogude okupatsiooni algus Eestis
NSV Liit esitas ultimaatumi, mille alusel toodi eestisse täiendav kontingent sõjaväge -
Compiegnei vaherahu
Vaherahu Saksamaaja Prantsusmaa vahel, kus okupeeritakse1/3 Prantsusmaast -
Kolmikpakt
Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel sõlmitud kolmikpakt. -
Suur Isamaasõda
Sõda, kus Saksamaa ründas NSV Liitu, kuigi neil oli omavahel sõlmitud mittekalletungimisleping, mis pidi kestma 10 aastat -
Jätkusõda
Sõda NSV Liidu ja Soome vahel, seda sõda peetakse Talvesõja jätkuks. Sõda kestis kuni 1944. a septembrini -
Saksa okupatsioon
Eesti alade okupeerimine saksa sõjaväe poolt. saksa okupatsioon lõppes Eestis 15,12,1944. -
Atladi Harta
Atladi ookeanil, Suurbritannia ja USA vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. -
Moskva lahing
Lahing NSV Liidu ja Saksa vägede vahel, kus lahingu võitis NSV Liidu väed, sest ilmastikuolud oli äärmiselt rasked ning saksa väed pidid tundma suuri inimkaotusi -
Pearl Harbor
Ootamatu Rünnak Jaapani poolt USA mereväebaasi rünnak, kus USA'l tuli silmitsi seista suurte kaotustega. -
Midway merelahing
Lahing Jaapani ja USA vahel Midway saarestiku lähedal. Lahing lõppes 07,06,1942. -
Stalingradi lahing
Lahing, kus võitlesid Saksa väed ja NSV Liidu väüed võitlesid Stalingradi lähedal, lahing kestis peale seda veel mitu kuud. -
Lahing Kurski Kaarel
Lahing idarindel, mis algas sakslaste pealetungiga, kuid lõppes hoopis sakslaste kaitsesse minekuga -
Teherani konverents
Kolm suurrriigi kohtumine, millest võttis osa USA, NSV Liit, Suurbritannia. Seal lepiti kokku edasine sõjapidemine ning kapitulatsioonid.Teherano konverents lõppes 1,12,1943. -
Normandia dessant
Läänerikide sõjajõudude maabumine Normandias, Põhja-Prantsusmaal. Saksa jõud ei suutnud reageerida invasioonile piisavalt kiiresti. Saksa jõud varisesid kokku suve lõpus. -
Jalta konverents
Jalta ehk Krimmi konverents, kust võttis osa USA Suurbritannia ja NSV Liit. Sellel konverentsil jaotati ära jõjajärgne Euroopa ja Aasia. Konverents lõppes 11,02,1945. -
Saksamaa kapituleerimine
Saksamaa jaotati okupatsioonideks seni kuni loodi demokraatlik Saksamaa. saksamaa saatus määrati ära juba Jalta konverentsil kolme suurriigi poolt. -
Potsdami konverents
Konverents, kust võtsid osa kolm võitjariiki- USA, NSV Liit, Suurbritannia, Saksamaa oli kapituleerunud juba mmu nüüd oli veel jäänud Jaapan, kellelt nõuti tingimusteta kapituleerumist.
Sellel konverentsil saadeti sõjaroimarid kohtu alla. Konverents lõppes 02,08,1945. -
Tuumapomm Hiroshimale
06,08,1945, heitis Usa Jaapani linnale Hiroshimale tuumapommi, kus hukkus umbes 420000 inimest. Linn hävines koheselt. Tuumapomm kandis nime "little boy". Tuumapommi katsetati eelnevalt mehhiko tühermaal. -
Tuumapomm Nagasakile
Kolm päeva hiljem heidetud tuumapomm, mis oli jõult tunduvalt suurem, kui oli pomm, mis heideti Hiroshimale. Pomm ei tekitanud nii suurt kahju, kui oli Hiroshimas, kuna Nagasaki asub mägise reljeefiga alal. Hukkus umbes 300000 inimest. See sündmus lõpetas Teise maailmasõja, sest Jaapanil ei olnud millegagi vastata USA tuumapommile. Jaapan kapituleerus. -
Jaapani kapituleerumine
Jaapan kapituleerus, sest tal ei olnud millegagi vastata USA tuumapommile. Sellise hävitava jõuga relva poldud enne nähtud. NSV Liidu väed tungisid Jaapanisse ja hävitasid Jaapani armee, peale seda olid Jaapani juhid nõus kapituleeruma tingimusteta. See sündmus lõpetas Teise maailmasõja.