2 Maailmasõda

By Sander Zagovejev

  • Anšluss

    Saksa väed sisenesid ilma vastupanuta Austriasse ja Austria liideti Saksamaaga

  • Müncheni kokkulepe

    Müncheni kokkulepe oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938 Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale.

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.

  • II Maailmasõja algus

    Saksamaa tungis kallale Poolale.

  • Prantsusmaa ja Saksamaa kuulutasid sõja Saksamaale

    1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei sekkunud.

  • NSVL ründab Poolat

    Nõukogude Liit pidi vastavalt kokkulepetele ründama Poolat koos Saksamaaga, kuid Saksamaa ei rünnanud. 17. septembri varahommikul kutsuti NSVL Välisasjade Rahvakomissariaati Poola saadik Wacław Grzybowski ja anti üle noot, mis õigustas Punaarmee pealetungi: Poola riik ja valitsus on lakanud olemast.

  • Talvesõda

    Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NSV Liiduga, kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane. Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule.

  • Saksamaa hõivas Taani ja ründab edasi Norrat.

    1. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada.

  • Sakslased ründavad Belgiat ja Hollandit

    1. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema.

  • Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu

    Saksamaa hakkas Suurbritanniat pommitama kuna sõda käis Inglismaa omamise suhtes.

  • Compiegne vaherahu

    1. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla.

  • Suur Isamaasõda

    Võitlus kahe ideoloogia vahel, Sotsialism ja fašism. See lõppes sotsialismi võiduga.

  • Leningradi blokaad

    li Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest.

  • Moskva lahing

    september 1941 alustavad Saksa väed pealetungi Moskvale jõudes detsembri alguseks mõnekümne km kaugusele pealinnast. Edasiliikumine aga järjest vaevalisem, sest poldud arvestatud talveoludega (läbimatud teed, külm, mootoriõli jäätus) ning sõja algul pea kaotanud Stalin kuulutas käimasoleva Suureks Isamaasõjaks. 6.12.1941 alustas Punaarmee vastupealetungi, halb ilm jne, sakslased kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõda oli läbi kukkunud

  • Pearl Harbour

    Jaapani keiserliku mereväe ootamatu rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 7. detsembril 1941, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta.Rünnaku tulemusel muutsid jaapanlased minimaalsete kaotustega võitlusvõimetuks seitse Ameerika Ühendriikide Vaiksel ookeanil asunud kaheksast lahingulaevast.

  • Stalingradi lahing

    Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, selle osapoolteks olid Saksamaa Wehrmachti ja Nõukogude Punaarmee. Lahing kestis 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943.

  • El-Alameini lahing

    oli suur lahing II Maailmasõja ajal. Lahing toimus Egiptuse rongide jaamade liitumise kohas. Võitjateks olid liitlased.

  • Kurski lahing

    Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele,

  • Teherandi konverents

    oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine.

  • Normandia dessant D-päev

    USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.

  • Varssavi ülestõus

    Varssavis toimunud Saksa okupatsioonivõimu vastane ülestõus. Saksa väeosad surusid Punaarmee toetuseta jäänud ülestõusu maha, geto elanikkond hävitati, suur osa Varssavist hävis.

  • Jalta konverents

    Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia.

  • Saksamaa kapituleerumine

    Saksa Riigi kapitulatsiooniakt sõlmiti Lääneliitlaste ekspeditsioonkorpuse ja Saksa Riigi Relvajõudude Ülemjuhatuse (OKW) vahel 7. mail 1945 Prantsusmaal Reimsis.

  • Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile

    1. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse.

  • Jaapani kapituleerimine

    Jaapan kapituleerus pärast seda, kui tulemusteta vallutamiskatsete järel võttis USA kasutusele tuumapommi