Ajalugu ajatelg (A.Õ)

Austria anšluss

Period: Mar 13, 1938 to Mar 13, 1938

Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta esitas Hitler Austriale ultimaatumi, et vangistatud natsid vabastatakse ning nende juht nimetatakse valitsuse etteotsa. Austria oli sunnitud alistuma. 13. märts marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Saksamaaga, see sai tuntuks kui anšluss.

Müncheni kokkulepe

Period: Sep 29, 1938 to Sep 29, 1938

1. septembril sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejaanud riigi puutumatuse.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Period: Aug 23, 1939 to Aug 23, 1939

1. august 1939 sõlmiti Moskvas maailma suurek üllatuseks Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP)

Saksamaa ründas Poolat (algas II maailmasõda)

Period: Sep 1, 1939 to Sep 1, 1939

Hitler süüdistas Poolat Saksamaa rüdamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale.

Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja

Period: Sep 3, 1939 to Sep 3, 1939

1. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud.

Poolat ründas NSVL

Period: Sep 17, 1939 to Oct 6, 1939

Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17.septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võidu paraadi.

Talvesõda

Period: Nov 30, 1939 to Mar 13, 1940

Saksamaa edusammud andsid indu Nõukogude Liidule. 1939. aasatl lõpus ründas Nõukogude armme Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis talvesõja oma iseseisvust siiski kaitsta.

Saksamaa hõivas Taani ja Ründas Norrat

Period: Apr 9, 1940 to Apr 9, 1940

Selleks et Saksa laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat.

Sakslased ründasid Belgiat ja Hollandit

Period: May 10, 1940 to Dec 25, 1978

10 mail 1940 Sakslased ründasid Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hungaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused.

Compiegne'i vaherahu

Period: Jun 22, 1940 to Jun 22, 1940

1. juunil 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Pratsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmmast, seal hulgas Pariis, sattusid Saksa okupatsiooni alla.

Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu

Period: Jul 16, 1940 to Jul 16, 1940

1. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda.

Suur Isamaasõda

Period: Jul 22, 1941 to Jul 22, 1941

1. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liisu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks; Nord(liikus üle Baltikumi Leningradi peale), Mitte (piirama sisse Valgevenes asuva Punaarmee ning need purustama) ja Süd (pidi vallutama Ukraina).
   

Leningradi blokaad

Period: Sep 8, 1941 to Jan 27, 1944

Leningradi blokaad oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest

Moskva lahing

Period: Dec 12, 1941 to Dec 12, 1941

Septembris alanud pealetungi tulemusena jõudsid Saksa väed detsembri alguseks 25–40 km kaugusele Moskvast. Punaarmee liikus edasi 100–350 km. Moskva lahing oli Saksa sõjaväe esimene suur lüüasaamine Teises maailmasõjas.

Stalingradi lahing

Period: Jul 17, 1942 to Feb 2, 1943

Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, selle osapoolteks olid Saksamaa Wehrmachti ja Nõukogude Punaarmee.

El-Alameini lahing

Period: Dec 24, 1942 to Dec 25, 1943

Novembris läksid Briti väed El-Alameini all pealetunglie ning paiskasid Rommeli üksused tagasi. Marokos ja Alžeerias maabusid Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse.

Lahing Kurski kaarel

Period: Jun 4, 1943 to Aug 23, 1943

Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele.

Normandia dessant D-päev

Period: Jun 6, 1944 to Jun 6, 1944

Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti.

Varssavi ülestõus

Period: Aug 1, 1944 to Oct 2, 1944

Kui Punaarmee jõudis Ida-Poolasse, puhkes 1. augustil 1944 Varssavi ülestõus, mis suruti maha 2. oktoobril. Seejärel otsustasid Hitler ja Himmler Varssavi kui linna maa pealt hävitada.