-
Molotovi-Ribbentropi pakt
Saksamaa ja NSVL-i vahel sõlmitud mittekallaletungi leping, mille salaprotokolli alusel jagati ära mõjusfäärid Euroopas. -
Baaside leping
- sept. 1939 sõlmiti Eesti NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased.
-
NSVL ja Saksamaa piirileping
Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping oli 28. septembril 1939 Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud leping, mis oli ühtlasi Molotovi-Ribbentropi pakti täiendav dokument. -
Teine Compiègne'i vaherahu
Teine Compiègne'i vaherahu sõlmiti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel pärast kuu aega kestnud Teise maailmasõja lahinguid Prantsusmaal. -
Kolmikpakt
Saksamaa, Itaalia ja Jaapani pakt, mille abi nõustusid kolm riiki üksteist aitama, juhul kui mingi riik (USA) neid ründab. -
Atlandi harta
USA ja Suurbritannia (hiljem ka NSVL) vaheline leping Hitleri vastu, millega määrati kindlaks sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted ja lubati mitte tunnustada vahepealseid piiride muutmisi. -
Ühinenud rahvaste deklaratsioon
Hitleri vastane koalitsioonileping 26 teljeriikide vastase riigi vahel. Deklaratsiooni allkirjastanud riigid tõotasid kinni pidada Atlandi harta põhimõtetest, suunata kõik oma jõud teljeriikide purustamisse ning mitte sõlmida separaatrahu vaenlasriikidega. -
Casablanca konverents
Churchilli ja Roosevelt'i konverents, kus arutati, kuidas sundida Saksamaad kapituleeruma. -
Itaalia vaherahu liitlastega
Peale USA ja Sauurbritannia dessanti Sitsiilias tagandati Mussolini ja sepembris sõlmis uus valitsus liitlastega vaherahu. Sellega polnud sakslased nõus, kes okupeerisid septembris Põhja- ja Kesk-Itaalia, vabastasid Mussolini ja panid ta uuesti enda loodud Salo vabariiki juhtima. -
Teherani konverents
Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. -
Soome ja NSVL-i ja Suurbritannia vaherahu
Lõpetas NSVLi pealetungi Soome Karjalas. NSVL sai talvesõjas võidetud alad tagasi. Soomlased kaotasid maad, kuid säilitasid iseseisvuse. -
Jalta konverents
Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. -
San Fransisco konverents
Ühinenud rahvaste organisatsiooni harta kinnitamine. Loodi julgeolekunõukogu viie alalise liikmega(USA, Suurbritannia, Nõukogude liit, Hiina ja Prantsusmaa) -
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverents
San Franciscos allkirjastati Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri. Organisatsioon on püsinud tänaseni ning on kõige suurem rahvusvaheline organisatsioon. Allkirjastajaid oli 50 liikmesriiki. Konverentsil pandi paika ka julgeolekunõukogu struktuur, millega sätestati 5 alalist liiget: USA, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina, Prantsusmaa -
Potsdami konverents
Potsdami konverents toimus 1945. aasta 17. juulist 2. augustini Potsdamis Cecilienhofis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki – Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, leppisid kokku anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.