-
Sõja algus
Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja -
Ypres'i lahing
Saksa väed kasutasid esimest korda mürkgaasi.
See polnud aga suuremas mastaabis eriti efektiivne, sest vastukaaluks võeti koheselt kasutusele gaasimaskid, mille abil oli võimalik mürgitust blokeerida. -
Period: to
Esimene Maailmasõda
-
Verduni lahing
Lahing toimus Saksamaa ja Prantsusmaa vahel ning kestis veebruarist oktoobrini.
Sakslased üritasid vallutada ühe prantslaste tähtsaima tugipunkti - Verduni kindluse - kuid ebaõnnestusid täielikult. -
Somme'i lahing
Toimus prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. -
USA astub sõtta
Põhjuseks oli piiramatu allveesõja välja kuulutamine.
USA asus sõdima Antandi poolel, kellele oli varasemalt ka laene antud. -
Bresti rahuleping
Sõlmiti Venemaa ja Nelikliidu vahel.
Venemaa astus I maailmasõjast välja. -
Compiegne'i vaherahu
Kirjutati alla Saksa delegatsiooni poolt Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis.
See vaherahu lõpetas Esimese maailmasõja. -
Period: to
Nõukogude okupatsioon eestis
-
Pariisi rahukonverents
Töötas üle poolteise aasta ning suur osa istungeid peeti Versailles' lossis ja jaanuaris esitas USA president W. Wilson oma rahukava, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks. -
Tartu rahuleping
Sõlmiti Tartus Jaan Poska poolt.
Tartu rahumajas asub nüüd Tartu Jaan Poska Gümnaasium. -
Must neljapäev
Riik teatab suurematest laenuprotsentidest
Kõik tahavad korraga oma aktsiaid müüa st. aktsiate hinnad hetkega väga madalad. -
Period: to
Gulag
-
Period: to
Teine maailmasõda
ine maailmasõda (II MS) oli vahemikus 1. september 1939 – 2. september 1945 toimunud maailmasõda, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. -
Molotovi-Ribbentropi pakt
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop -
Baaside lahing
-
Eesti okupeerimine
Pärast Eesti territooriumi okupeerimist NSV Liidu relvajõudude poolt 16.–17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu – Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu poolt 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV. -
Kolmikpakt
Kolmikpakti leping jaapani keeles Ungari peaminister Pál Teleki Saksamaa kantsleri Adolf Hitleri ja Itaalia välisministri Galeazzo Cianoga Viini Belavedere lossis 20. novembril 1940
Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia kuningriigi vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940 Berliinis. -
Suur isamaasõda
Vastavalt Barbarossa plaanile toimus Saksa vägede pealetung kolmes suunas : armeegrupi Nord ülesandeks oli vallutada Leningrad, armeegrupp Mitte suundus Moskva peale ning armeegrupp Süd pidi hõivama Ukraina. Välksõda kavatseti lõpetada 8-10 nädalaga. Saksa armee hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast. -
Saksamaa ründab NSV Liitu
Molotovi-Ribbentropi paktiga oli nii Saksamaa kui ka NSV Liit lubanud kümne aasta jooksul teineteist mitte rünnata, kuid ei Hitler ega Stalin kavatsenud seda lepingusätet tähtaja lõpuni täita. -
Jaapan ründab Ameerikat
Kuna maailma peatähelepanu oli pööratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapani valitsus seda ära ja proovis kehtestada oma ülemvõimu Ida-Aasias. Jaapanlaste plaanide vastu oli USA. -
D-Day
Liitlasvägede saabumine Normandiasse muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. Esialgu õnnestus Saksa vägedel liitlaste pealetungi küll pidurdada, kuid pärast ägedaid lahinguid sakslaste kaitse lagunes. Lääneliitlased hakkasid liikuma Saksamaa poole. -
Jaapani purustamine
Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA koos liitlastega jätkas ka 1943.-1944. aastal vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Sel ajal muutus Jaapani armee allajäämine vastastele ilmselgeks. Eriti masendav oli jaapanlaste lennuväe olukord, kus peale selle, et nende lennukid olid vananenud, ei jätkunud neil ka kogenud lendureid, Nendes oludes otsustas Jaapani sõjaväejuhtkond võtta kasutusele kamikazed - suitsiidipiloodid, kes juhtisid lennukid vastaste laevadesse -
Natsi-Saksamaa lõpp
Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7.-8. mail 1945. mail kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Järgmisel päeval purustas Punaarmee Tšehhis viimased Saksa üksused. -
Period: to
NSV Liidu majanduse areng
-
Jaapan annab alla
Kui Jaapan lükkas tagasi alistumisettepanekud, otsustas USA kasutada tuumapomme, neid heideti kahele Jaapani linnale - Hiroshimale ja Nagasakile. Surma sai üle 200 000 inimese ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. 2. septembril 1945. aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. -
Kuuba kriis
Kuuba kriis ehk Kuuba raketikriis ehk Kariibi kriis Kuubal ka oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. -
Period: to
Korea sõda
Korea sõda oli relvastatud konflikt Põhja- ja Lõuna-Korea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953, milles osalesid Korea Vabariigi poolel ka USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid ka Hiina ja Nõukogude Liidu üksused. -
Berliini ülestõus
Eriti suureks muutus Saksa DV sisepoliitika -
Vietnami sõda
Vietnami sõda (1955–1975) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. -
Varssavi pakt
Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. -
Ungari ülestõus
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. -
Gorbatšovi aeg
- aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat režiimi.
-
Perestroika
-
Eesti vabariik
- aasta 8. mail tunnistas eelmisel päeval asutatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kehtetuks riigi nimetusega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning taaskehtestas Eesti Vabariigi nime. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu seaduse „Eesti sümboolikast”, millega sätestati, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge.
-
Nõukogude liit saadetakse laiali
