II Maailmasõda

Ansluss/ Anschluss

Mar 13, 1938

Saksa väed marssisid Austria riiki ning liitsid selle piirkonna Saksamaaga.

Müncheni kokkulepe

Sep 29, 1938

Briti peaministro Neville Chamberlain'i eestvedamisel sõlmitud leping(Inglis-,Prantsus-,Saksamaa ja Itaalia), mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa, riik ise säilitas puutumatuse.

Molotovi-Ribbentropi pakt(MRE)

Aug 23, 1939

Pakt Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mille kohaselt lubati üksteist mitte rünnata 10 aastalisel perioodil. Lisaprotikollina jagati ära Ida-Euroopa: Saksamaale pool Poola territooriumist, NSVL ( 1/2 Poolast, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Bessaraabia).

II Maailmasõda algab

Sep 1, 1939

Saksamaa viib väed Poola, lootes kiiret võitu enne kui Lääneriigid suudavad oma väed mobiliseerida

II Maailmasõda

Period: Sep 1, 1939 to Sep 2, 1945

Suurbritannia ja Prantsusmaa vastavad

Sep 3, 1939

Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaa vastu. Tegelikku sõjategevust Saksamaa vastu veel polnd.

NSVL astub sõtta

Sep 17, 1939

Põhjusi, miks NSVL viivitas sõtta astumisega on palju, kui populaarsem on, et NSV Liidu juht, Stalin, ei saanud lubada sõda kahel rindel ning ootas, et jaapanlased allkirjastaksid rahulepingu Mandzuuria rindel. 15, septembril jõudis sõnum, et rahu on sõlmitud, 16. anti käsk viia väed Poolasse ning 17. kuupäevaks olid NSVL tankid üle Poola riigipiiri.

Talvesõda

Nov 30, 1939

1. aasta lõpus, saades innustust Saksamaa edust, ründas NSVL Soomet - konflikt on tuntud Talvesõja all. Soomel oli vähem mehi,varustust,sõjatehnikat kui vastastel. NSVL kaotas hulgaliselt mehi ja lahinguid oskamatute ohvitseride pärast, kõik kes pärast välja vahetati.

Belgia ja Holland langevad

Mar 10, 1940

Rünnakuga loodeti tuua välja Prantususe-Inglise põhijõud ning hävitada need ühe kiire hoobiga. Belgia ja Hollandi ründamisel kasutati hulgaliselt langevarjuüksuslasi, mis ootamatult vallutasid riigikindlused.

Talvesõja lõpp

Mar 13, 1940

Soomlased võtsid säilitades oma iseseisvuse, kuid kaotades enamus oma globaalsest mõjust ja neljandiku oma armeest

Saksamaa hõivab Norra ja Taani

Apr 9, 1940

Saksa laevastiku vabamaks liikumiseks oli tarvis vallutada Norra ja Taani. 9.aprillil hõivati Taani vastupanuta. Norras peeti ägedat vastupanu, mis tõttu sai kuningperekond riigist lahkuda, Põhja- Norras tegutsenud Inglise-Prantsuse dessanltased pidasid sakslastega lahinguid 1940.aastani, peale mida nad evakueeriti.

Norra langeb

Jun 10, 1940

Viimased Inglise-Prantsuse dessantüksused evakueeritakse Norrast ning Saksamaa saab kontrolli Norra üle.

Compiegne vaherahu

Jun 22, 1940

Prantusmaa ja Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks 2/3 Prantuse aladest Saksamaa okupatsiooni alla ning okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitus eesotsas marssal Petainiga.

Suurbritannia pommitamine

Jul 16, 1940

Esimene Hitleri suurim tagasilöök. Oodati kindlat edu, kuna Luftwaffel oli rohkem ja kogenenumad piloodid. Brittidel oli välja arendatud radar, Saksa poolt okupeeritud alade lendurid ning kodumaa eelis.

Suurbritannia dessant lükatakse edasi

Oct 31, 1940

Suurte kaotuste ja vähese edu tõttu otsustas Hitler lükata Britannia dessant edasi.

Ununenud Aafrika

Jan 11, 1941

Kuni selle ajani oli Hitler hoidunud viimaks vägesi Aafrikasse. Kuid HItleri liitlane, Mussolini, oli kaotamas oma Aafrika kolooniaid ning palus Hitleri abi. Hitler lasi moodustada uue Aafrika korpuse, mille eesotsas oli Erwin Rommel. Tagajärjeks oli Briti peamise tugipunkti kokkuvarisemisoht.

Aafrika korpus

Period: Jan 11, 1941 to May 13, 1943

Korpus loodud Aafrikas sõdimiseks, korpuse eesotsas oli Hitleri lemmikkindral Erwin Rommel

Suur Isamaasõda

Jun 22, 1941

Saksa väed ületasid NSVL piir. Väegrupp Nord liikus üle Batlikumi Leningradi peale, väegrupp Mitte piiras sisse ja purustas Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning seejärel liikuma Moskva peale, väegrupp Süd vallutas Ukraina. Lisaks Saksamaale liitusid rünnakus NSVL vastu Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari.

Suur Isamaasõda

Jun 22, 1941

Saksa väed ületasid NSVL piir. Väegrupp Nord liikus üle Batlikumi Leningradi peale, väegrupp Mitte piiras sisse ja purustas Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning seejärel liikuma Moskva peale, väegrupp Süd vallutas Ukraina. Lisaks Saksamaale liitusid rünnakus NSVL vastu Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari.

Suur Isamaasõda

Period: Jun 22, 1941 to May 9, 1945

Leningradi blokaad

Sep 8, 1941

Kestis 3 aastat (8.september.1941-27.jaanuar1944), mil suri nälga üle 640 000 inimese. II MS üks ohvriterohkemaid aktsioone. Leningradi vallutamisega loodeti saavutada: Balti laevastiku sõjamerebaasid, välistada Leningrad kui vägede võimaliku koondamis- ja vastupealetungiplatsdarmina, kindlustada haavatavad armee tiivad ja ühendada maismaarinne Soome rindega.

Leningradi blokaad

Sep 8, 1941

Suri nälga üle 640 000 inimese. II Maailmasõja üks ohvriterohkemaid aktsioone. Leningradi vallutamisega loodeti saavutada: Balti laevastiku sõjamerebaasid, välistada Leningrad kui vägede võimaliku koondamis- ja vastupealetungiplatsdarmina, kindlustada haavatavad armee tiivad ja ühendada maismaarinne Soome rindega.

Leningradi blokaad

Period: Sep 8, 1941 to Jan 27, 1944

Stalingradi lahing

Nov 19, 1941

Piirati sisse Saksa 6. armee. Väljamurdime oli võimatu, õhu kaudu varustust ei saanud saata ning kõik katsed murda piiramisrõngast välispoolt nurjusid. Lahingud kestsid 2 kuud ning lõppesid sakslasete kapituleerumisega 2.veebruaril 1943. Saksa armee kaotas 300 000 meest ning tohutult sõjatehnikat.

Moskva lahing

Dec 6, 1941

Halva varustuse ja ilmaolude tõttu ei saanud juba väsinud Saksa väed effektiivselt võidelda, tankid, relvad, transport ei töödanud külma tõttu, mis tõttu oli sakslastel raske end varustada. Algsest ehamtusest toibunud venelased , kel oli rohkem mehi ja parem varustus, surusid saksa väed tagasi.

Ameerika astub sõtta

Dec 7, 1941

Rünnak toimus 7.detsembril ning pidi olema hoiatuseks, et ameeriklased ei sekkuks Jaapani impeeriumi tegemisetesse. Tulemus oli hoopis vastupidine, peale rünnakut astus Ameerika sõtta ning kindlustas Lääneriikide võidu.

Atlandi harta

Dec 24, 1941

1. aastal Roosvelti ja Chuchilli poolt allakirjutatud harta, milles lubati kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus.

El-Alameini lahing

Nov 24, 1942

November1942 läksid Briti väed El-Alameini pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi. Marokos ja Alzeerias maabunud Ühendriikide väed võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisröngasse. Mai 1943 alistuti.

Aarfrika valdused puhtaks

May 24, 1943

Viimsed Saksa-Itaalia väed alistuvad Aafrikas. Sõda Aafrikason lõppenud.

Lahingud Kurski saarel

Jul 5, 1943

Saksamaa ja NSVL.Hitler lootes taas initsiatiiv haarata, tungis 5.juulil 1943 peale Kurski kaarele. Esialgne edu kaasnes suurte kaotustega ning kurnatud Saksa väed löödi kiirelt tagasii.

Teherandi konverents

Nov 28, 1943

1. aastal tehtud järelandmine NSV Liidule. Tunnustati 1941. aasta NSV Liidu piire. Balti riigid jäid Moskva mõju alla.(28.november-1detsember)

Varssavi ülestõus

Apr 1, 1944

1.aprill 1944. Plaanis oli ajastada ületõus Nõukogude armee ülestungiga, kuid Stalin ei tunnustanud iseseisvaid üksusi ega tahtnud, et Poola taastaks oma iseseisvuse. Moskva raadio mõistis ülestõusnute liidrid hukka ning Varssav pommitati pilbasteks. 2.oktoobril anti alla

Varssavi ülestõus

Period: Apr 1, 1944 to Oct 2, 1944

D-Day

Jun 6, 1944

6.juuni 1944. Lääneriikide sõjajõud maabusid Normandias. Saksa kindralid reageerisid liiga aegalselt, mis tõttu suudeti edasitungi vaid pidurdada. Olulist rolli mängis ka õhuvägi, kus liitlastel oli 11 000 lennukit sakslaste 500-a vastu.

Jalta konverents

Feb 4, 1945

1. aastal Musta mere ääres. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Loodi Ühenenud Rahvaste Liit (ÜRO). Ida-Euroopa maad jäid Moskva meelevalda ning määrati okupatsioonid Saksamaal. (4-11. veebruar)

Saksamaa kapituleerumine

May 8, 1945

8.mai 1945, kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täielikule kapituleerumisele. II Maailmasõda oli Euroopas lõppenud.

Potsdami konverents

Jul 17, 1945

17.juuli- 2. august 1945, Potsdami võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa loovutamine NSV Liidule ja Saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. Saksamaa jagati neljaks: Briti, Prantusmaa, NSV Liidu ja USA vahel. Määrati kindlaks Saksamaa reparatsioonimakse tasumise kord ja NSVL lubas minna sõtta Jaapaniga.

Masshävitusrelvad

Aug 6, 1945

Sõda jaapanlaste vastu osutus liiga ohvriterohkeks ning kõik katsed panna Jaapanit alistuma olid siiamaani edutud. Säästmaks elusi ning näitamaks oma relvajõudu maailmale kukutas Ameerika kaks aatompommi jaapanlaste tööstus/militaarlinnadele- Hiroshima ja Nagasaki. Hukkus üle 300 000 tsiviili.

Jaapani kapituleerumine

Sep 2, 1945

Sõda jaapanlaste vastu osutus liiga ohvriterohkeks ning kõik katsed panna Jaapanit alistuma olid siiamaani edutud. Säästmaks elusi ning näitamaks oma relvajõudu maailmale kukutas Ameerika kaks aatompommi jaapanlaste tööstus/militaarlinnadele- Hiroshima ja Nagasaki. Hukkus üle 300 000 tsiviili. Peatselt Jaapan kirjutas alla Jaapani tingimuteta kapitulatsiooni aktile (2.sepember 1945).