-
Period: 1475 to 1564
Michelangelo elu
Itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja, arhitekt -
Jesuiitide residents ja tõlkide seminar
Jesuiidid juhtisid Eestis vastureformatsiooni -
Esimesed eestikeelsed kirikulaulud
Tartu kolleegiumi esimene rektor, hollandi jesuiit
Thomas Busaeus (Buys) avaldas eestikeelse katekismuse koos lauluraamatuosaga,
mis sisaldas esimesi eestikeelseid kirikulaule tõenäoliselt koos nootidega -
Jesuiidikolleegium
Eesti esimene kõrgem kool -
Rootslased said Tartu oma valdusesse
-
esimene gümnaasium
rootslased rajasid Tartusse Eesti esimese gümnaasiumi -
Academia Gustaviana
Eesti esimesest gümnaasiumist sai 1632. aastal protestantlik ülikool -
Eesti esimene trükitud protestantlik lauluraamat
Eesti esimene trükitud protestantlik lauluraamat ilmus alles 1637.
aastal Heinrich Stahli neljaosalise Käsi- ja Koduraamatu (Hand- vnd
Haußbuch für das Fürstenthumb Ehsten In Liffland, 1632–38) II osana. Stahli
avaldatud tõlked olid paralleeltekstideks saksakeelsetele ning neid riimimata
proosatekste tekste polnud võimalik laulda. -
Period: to
Louis XIV elu
-
Vestfaali rahu
Sellega lõppesid ususõjad -
Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat
Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat ilmus
alles 1656. aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Abraham Winckleri
(1606–1657) toimetusel. Vaatamata kohmakale keelele ilmus see 241 lauluga
raamat kolmes trükis (II: 1673; III: 1693). -
Forseliuse seminar
Eestikeelse kirikulaulu ajaloos on vähemalt sama tähtis koht 1684. aastal Bengt
Gottfried Forseliuse (1660–1688) poolt rajatud seminaril, mis õpetas
rahvakoolide õpetajaid ja köstreid. Siit sai alguse Eesti maakoolide võrk. -
Johann Hornung - "Ma Kele Laulo-Ramat"
Karula
õpetaja Johann Hornungi Ma Kele Laulo-Ramat, mis oma 117 lauluga on
kõigi hilisemate eestikeelsete lauluraamatute eelkäijaks. -
Period: to
Põhjasõda
-
Mozarti sünd
-
Period: to
Mozarti elu
-
Period: to
Tallinnas tegutsev asjaarmastajate teater
Aastatel 1784–1795 tegutses Tallinnas asjaarmastajate teater August von
Kotzebue (1761–1819) juhtimisel. Seda teatrit loetakse pideva teatritegevuse
alguseks Tallinnas. Kotzebue on ise kirjutanud üle 200 meelelahutusliku
näidendi, tema teatris esitati aga ka laulumänge ja ballette. -
Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon + prantsuse revolutsioon
-
Walt Whitmani sünd
Esimesi modernistlikke poeete Ameerikas oli WALT WHITMAN (1819 – 1892). Temast saab alguse Ameerika algupärane luule, mida ei ole mõjutanud inglise ja Euroopa poeetide looming. -
Mark Twaini sünd
-
Period: to
Mark Twaini elu
-
Period: to
Monet´ elu
Prantsuse kunstnik, impressionismi rajaja -
Period: to
Rodini elu
Prantsuse impressionistlik skulptor -
Period: to
Aleksander Saebelmann-Kunileidi elu
-
Aleksander Saebelmann-Kunileidi sünd
Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22.nov. 1845 Audru vallas Pärnumaal
köstri pojana. -
Period: to
Gauguini elu
Prantsuse tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke -
Period: to
Ameerika kodusõda põhja- ja lõunaosariikide vahel
-
Period: to
16. Ameerika president Abraham Lincoln
-
Period: to
Toulouse-Lautrec´i elu
postimpressionism, juugend -
Period: to
Ameerika proosakirjanduse I etapp
-
Ameerika kodusõja lõpp
-
Abraham Lincoln mõrvati
-
Period: to
Matisse´i elu
Prantsuse kunstnik, fovismi rajaja -
Theodore Dreiseri sünd
-
Period: to
Theodore Dreiseri elu
-
Period: to
Gertrude Steini elu
USA kirjanik ja feminist -
Mark Twain "Tom Sawyeri seiklused"
-
Jack Londoni sünd
-
Period: to
Jack Londoni elu
-
Period: to
Picasso elu
Hispaania kunstnik, kubismi rajaja -
Mark Twain "Prints ja kerjus"
-
Period: to
Joyce´i elu
Iiri rahvusest ingliskeelne kirjanik -
Mark Twain "Huckleberry Finni seiklused"
-
Period: to
Modigliani elu
Itaalia juudi päritolu, skulptor, maalikunstnik, joonistaja -
Period: to
Eliot´ elu
Inglise kirjanik, 20. sajandi tähtsaim luuletaja -
Period: to
Cole Porteri elu
USA helilooja -
Period: to
Fitzgeraldi elu
Ameerika kirjanik -
Period: to
Hemingway elu
USA kirjanik -
Theodore Dreiser "Õde Carrie"
-
Period: to
Dali elu
Hispaania maalikunstnik, sürrealist -
Toompea valgesse saali kogunes esimest korda Eesti Maanõukogu
-
Maapäev kogunes Riigikogu Valges salis
-
Eesti esimene põhiseadus
-
Theodore Dreiser "Ameerika tragöödia"
-
Saksamaa astub välja rahvasteliidust
Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestas üldise sõjaväe kohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. -
Saarimaa liitub uuesti Saksamaaga
-
Itaalia ründas Etioopiat
Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid ,mis agressorit takistada ei suutnud. -
Saksamaa taastas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi
-
Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni
Lääneriigid piirdusid vaid protestiga, mis lisas diktaatori julmusele hoogu. -
Saksamaa ja Itaalia sõlmisid liidulepingu: Berliini-Rooma telg
-
Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Kominterni-vastase pakti
See oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. -
Kominterni-vastase paktiga liitub Itaalia
-
Hitler alustas oma maailmavallutuskava
-
Hitler nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga.
-
Hitler esitas Austriale ultimaatumi, et vangistatud natsid vabastataks ning nende juht nimetataks valitsuse etteotsa
-
Period: to
Sõjalised kokkupõrked NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias
lõppes Nõukogude Liidu võiduga. -
Saksa väed marssisid Austriasse
-
Austria liideti Saksamaaga - anšluss
-
Saksa salapolitsei kontrolli all korraldati rahvahääletus, mis kinnitas austerlaste toetust ühinemisele.
-
Müncheni kokkulepe
Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa leppisid kokku, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa, kuid ülejäänud riik jääb puutumatuks. Üksi jäetud tšehhid alistusid. -
NSVL ründab Soomet, kes suutis iseseisvust kaitsta.
-
Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks.
-
Saksa ja Ungari väed hõivasid Tšehhoslovakkia.
-
Saksamaa viis oma väed Klaipedasse
-
Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga.
-
Molotovi-Ribbentropi pakt
Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping -
Hitler tungis sõda välja kuulutamata Poolale kallale
-
Prantsusmaa ja suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja
Tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud -
Tallinna sadamasse sisenes Poola allveelaev Orzel
seetõttu süüdistas Kreml Eestit neutraliteedi rikkumises. -
Poolale tungis kallale NSV Liit
-
Eesti välisministrile Karl Selterile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt
-
Eesti ja NSV Liidu vaheline vastastiku abistamise pakt
Selle surus nõukogude liit eestile sõjaga ähvardades peale. Nõukogude baaside rajamine eestisse -
MRP: Leedu anti Moskvale
-
Läti ja venemaa vastastikuse abistamise pakt
-
baltisakslaste lahkumine
-
Poola riik oli lakanud eksisteerimast
Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi -
Leedu ja Venemaa vastastikuse abistamise pakt
-
NSVL merevägede sisenemine Eestisse
-
Puaarmee alustas oma üksuste paigutamist Eestisse
Eesti polnud enam sõltumatu riik. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga. -
NSVL maavägede sisenemine Eestisse
-
Soomes vallandus talvesõda
sest Soome keeldus Venemaaga vastastikuse abistamise paktist -
NSVL võttis Rumeenialt ära Bessaraabia
-
Barbarossa - Hitler kinnitas sõjaplaani NSVL vastu
1941 aasta suveks oli ka NSVL valmis andma sakslastele hoop -
Itaalia sõjakäik Kreeka vastu
Sai lüüa, Hitler oli sunnitud sekkuma. -
Itaalia alustas rünnakut Egiptuse vastu, kuid feilis
-
Soome ja Venemaa rahuleping
Soome kaotas 1/10 territooriumist aga jäi isesisvaks. -
Saksa armee hõivas vastupanuta Taani ja ründas Norrat
Kuningaperekonnal õnnestus Norrast lahkuda. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu jätkusid seal lahingud 1940. suveni, mil Norra alistati. -
sakslased ründasid Belgiat ja Hollandit
-
Sakslased ületasid mitmes kohas Maasi jõge, murdsid prantslaste kaitsest läbi ja tungisid nende tagalasse
-
Nõukogude Liit esitas Leedule ultimaatumi
Nõudis täiendavate Punaarmee üksuste sissemarssi -
Leedu okupeeriti
-
Pariis langes
-
Eestile ja Lätile esitatakse samasugune ultimaatum nagu Leedule.
-
Läti ja Eesti olid okupeeritud
-
Ždanov organiseeris Eestis töölisrahva ülestõuse
Samal õhtul moodustati Nõukogude saatkonna näpunäidete järgi valitsus eesotsas Johannes Vares-Barbarusega. -
Compiégne´ i metsas sõlmisid Saksa ja Prantsusmaa vaherahu.
-
Period: to
Baltiriikides lavastati parlamendivalimised
-
Period: to
valimised Balti riikides
ehtnõukogulikud: üks kandidaat, valijaid hirmutati, tulemusi võltsiti. Tulemusena hääletas 92,5% Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt. -
Hitler andis käsu Suurbritannia õhujõududega põlvili suruda.
Inglise õhujõududel õnnestus peale jääda. Inglismaa poolel võitlesid Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste poolt okupeeritud maade lendurid. Septembri keskpaigas lõkkas Hitler dessandi edasi. -
Nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks
-
Period: to
Nõukogude Liidu ülemnõukogu vormistas Balti riikide annekteerimise
Enamik lääneriikidest ei tunnustanud seda kunagi. -
Eesti ühendati Nõukogude Liiduga
-
Briti vägede vastupealetung Aafrikas
-
Jugoslaavias sai riigipöördega võimule läänemeelne valitsus
-
sakslased olid vallutanud Baltikumi, Valgevene ning enamiku Ukrainast.
-
Erwin Rommeli väed läksid Aafrikas vasturünnakule ja surusid Briti üksused tagasi
-
Period: to
Leningradi blokaad
nälga suri üle 640000 inimese -
Saksamaa ründas Jugoslaaviat ja vallutas riigi + algas sõjakäik Kreeklaste vastu
aprilli lõpuks alistati Kreeka -
Sakslased vallutasid Kreeta
Ülekaalu Vahemerel ei saavutatud. -
massiline küüditamine
Eestist saadeti välja veidi üle 10 000 inimese. -
Saksamaa ületas NSVL piiri
kolm väegruppi: Nord - läbi Baltikumi Leningradi, Mitte - Valgevenes purustama Punaarmee üksused ning seejärel Moskva peale, Süd - Ukraina -
(Juuli algul) üldine vastuhakk
Haaras eriti Lõuna-Eestit. Suuremad lahingud: Kilingi-Nõmmel, Häädemeestes, Kautlas, Tartu linnaosa vabastati punaväelastest. -
Eestisse jõudsid sakslaste eelüksused.
punaväed loovutasid maad vastupanuta, kuid seejärel pani ennast taas maksma. Rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel. -
Tartus puhkes rahvuslik ülestõus
Metsavennad saavutasid suurt edu -
Täiendust saanud sakslased jätkasid Eestis pealetungi.
-
sakslased vallutasid Narva
-
sakslased vallutasid eestlastest vabatahtlike toetusel Tallinna
-
Eesti allutati Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile
Seda juhtis Alfred Rosenberg (Reaal) -
Punaarmee alustab Moskva all vastupealetungi
-
Jaapan ründas Pearl Harboris USA mereväebaasi Hawaiil
-
Punaarmee rünnak Harkovi all
Lõppes katastroofiga . Sakslased jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ja Kaukasuseni -
Stalingrad oli sakslaste kontrolli all
-
Briti väed paiskasid Rommeli väed El-Alameini all tagasi
Marokos ja Alžeerias võeti Saksa ja Itaalia üksused piiramisrõngasse ja need alistusid -
allveesõda
kujunes kõige ägedamaks. Inglased jäid peale - ehitasid kaubalaevu kiiremini, kui sakslased neid hävitada suutsid + murdsid sakslaste salakoodi Enigma. -
Period: to
Liitlaste õhusõda Saksamaa vastu
Liitlased saavutasid ülekaalu õhus ja pommitasid tsiviilelanikkonda. -
Wannesees toimunud nõupidamisel langetati otsus kõik juudid itta surmalaagritesse viia.
Holokausti tagajärjel hukkus ligi 6 miljonit inimest. -
"Eesti on juudivaba"
raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile -
Nõukogude väed alustasid Satlingradist põhjas ja lõunas pealetungi
-
lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud
-
Lõppesid lahingud Stalingradi all sakslaste kapituleerumisega
-
Kursi kaarel algas pealetung
sakslased suutsid esialgu edasi liikuda, kuid kandsid suuri kaotusi. Punaarmee läks pealetungile ning tõrjus sakslased tagasi. -
Ameerika ja Briti väed maabuvad Itaalias
Mussolini kõrvaldati võimult, Saksa väed seadsid ta Põhja-Itaalias uuesti võimule, Itaalia oli teisest maailmasõjast välja langenud. -
Soome sõlmis NSV Liiduga vaherahu ning väljus sõjast
-
Saksa võimud arreteerisidsuure osa Rahvuskomiteest
Neid süüdistati koostöös lääneöiitlastega. -
Saksa väed viidi Eesti mandrilt välja
-
Ardennide lahing
Hitler koondas läänerindele Saksa tugevamad diviisid -
terrorirünnak Narva linnale
-
terrorirünnak Jõhvis ja Tapal
-
terrorirünnak Tallinnas (Estonia hävines)
-
Terrorirünnak Tartus
-
D-day
lääneriikide sõjajõud maabusid Lääne-Prantsusmaal Normandias. sakslased polnud selleks valmis, saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. -
algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu.
Hitler oli taandumise ära keelanud, Valgevenes piiras punavägi suured saksa üksused ümber. Punaarmee tungis Poolasse -
Punaarmee astus sisse nende eneste hävitatud Narva linna
-
Poolas ülestõus
Stalin lasi selle sakslastel maha suruda, et seada võimule endale sobiv valitsus. -
Sinimägedel jooksis Punaarmee verst tühjaks
-
liitlasväed vabastasid Pariisi
-
Punaarmee hõivas Tartu
-
Jüri Uluots seadis ametisse Otto Tiefi valitsuse
-
Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp
-
loodud valitsus otsustas Eestist lahkuda
-
Punaarmee hõivas Tallinna
Otto Tiefi valitsus saadeti Siberi vangilaagritesse. Eestis algas Nõukogude okupatsioon. -
Eesti laskurkorpus jõudis Sõrve poolsaare tippu
-
rahvusvaheline tribunal alustas Nürnbergis kohtumõistmist natslike partei- riigi- ja sõjaväejuhtide üle.
-
kurikuulsad Dresdeni pommitamised
hukkus 35000-50000 inimest sakslaste tagalas. -
Punaarmee alustas pealetungi Berliini poole Žukovi juhtimisel
-
Hitleri enesetapp :/
-
Berliini kapituleerumine
-
Saksa väejuhatus teatas vastupanu lõpetamisest
-
kirjutati Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile
Teine maailmasõda Euroopas ametlikult läbi -
Period: to
Potsdami võitjariikide konverents
-
USA heitis tuumapommi Hiroshimale
-
USA heitis tuumapommi Nagasakile
-
allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt
-
Üro põhikirja kinnitamine
-
inimsuse vastastes kuritegudes täideti Nürnbergi kohtuotsused
-
kirjutati Pariisis alla rahulepingutele
-
Võeti vastu inimõiguste ülddeklaratsioon
-
Võitjariigid sõlmisid Jaapaniga rahu
