ajatelg

anšluss

Mar 13, 1938

Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, et vangistatud natsid vabastataks ning nende juht nimetataks valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitmist Saksamaaga, see sai tuntuks kui anšluss ehk liitmine.

Müncheni kokkulepe

Sep 29, 1938

Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Kõige aktiivsemalt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. september 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Tšehhid alistusid.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

1. augustil 1939 sõlmiti Moskvas maailma suureks üllatuseks Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid.

Saksamaa ründas Poolat. Algas II ms

Sep 1, 1939

Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu jätkusid seal ägedad lahingud.

Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja

Sep 3, 1939

1. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. Saksa väed kasutasid avanenud võimaluse kiiresti ära. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka moodsam. Õhus täieliku kontrolli saanud Saksa õhujõud pommitasid Poola üksuste ühendusteid ning tagalat ja kindlustasid nii teed oma soomusjõududele.

NSVL ründab Poolat

Sep 17, 1939

1. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast.

Talvesõda

Nov 30, 1939

1. aastate lõpp tõestas, et soomlaste kartused ei olnud asjatud. Stalin polnud unustatud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat saabunud õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud,esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi.

Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat

Apr 9, 1940

1. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka viimast tabas Saksa rünnak ootamatult, otsustasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu jätkusid seal ägedad lahingud.

Sakslased ründasid Belgiat ja Hollandit

May 10, 1940

1. mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema.

Compiegne vaherahu

Jun 22, 1940

Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, kuid nende sõjaline panus oli siiski väike. 22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaas, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla.

Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu

Jul 16, 1940

1. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Kuigi tegemist oli raske ülesandega, olid sakslased edus kindlad. Luftwaffe oli lahingutes karastunud, tema käsutuses oli rohkem lennukeid kui inglastel. Inglastel ei jätkunud ka väljaõppinud piloote. Septembri keskpaigaks olid Luftwaffe kaotused sedavõrd suured, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata.

Aafrika korpus

Mar 10, 1941

Et vältida liitlase hävingut, tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. 1941 aasta märtsis läksid Rommeli väed vasturünnakue ning surusid Briti üksused tagasi. Egiptus, Briti peamine tugipunkt Aafrikas, sattus ohtlikku olukorda.

Suur Isamaasõda

Jun 22, 1941

1. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, väegrupp Mitte piirama sisse Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ja need purustama ning seejärel edasi liikuma Moskva poole, Väegrupp Süd sai ülesandeks vallutada Ukraina. Saksamaaga alustas sõda NSV Liidu vastu ka Rumeenia.

Leningradi Blokaad

Sep 8, 1941

Leningradi blokaad oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8.septembril1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944.See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest. Lahinguid Leningradi ümbruses peeti 10. juulist 1941 kuni 27. jaanuarini 1944. Kaitsetegevust teostasid nõukogude vägede poolt Leningradi rinde ja Volhovi rinde väed, linna kaitset organiseeris Leningradi oblasti I sekretär Andrei Ždanov.

Moskva lahing

Dec 6, 1941

1. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumatult rasked, Saksa üksused löögi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud.

Pearl Harbor

Dec 7, 1941

1. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris. Ameeriklaste kaotused olid suured ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Nüüd teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas: poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias.

El-Alameini lahing

Nov 11, 1942

Novembris läksid Briti väed El-Almeini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi. Marokos ja Alžeerias maabusid Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud.

Stalingradi lahing

Nov 19, 1942

1. novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse saksa 6. armee. Hitler ei lasknud sissepiiratud üksustel piiramisrõngast välja murda, kuid lubas neid õhust varustada. Sellest ei tulnud midagi välja. Lahingud Stalingradi all kestsid veel kaks kuud ning lõppesid 2. veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega.

Lahingud Kurski kaarel

Jul 5, 1943

5.juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastase välja, läks Punaarmee pealetungile ning tõrjus sakslased tagasi. Sakslastel ei õnnestunud punaväge peatada ka Dnepri jõele rajatud "Idavallil", Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks.

Teherani konverents

Nov 28, 1943

Teherani konverentsil nõudsid Stalin,Roosevelt jaChurchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises.Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki.NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu.Türgit kutsuti üles astuma veel samal aastal sõtta liitlaste poolel, ent Türgi jäi neutraalseks kuni sõja lõpuni.Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid: pidid kulgema mööda Odra–Neisse jõge ja Curzoni liini.

Normandia dessant D-päev

Jun 6, 1944

1. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida ning kuigi liitlaste edasitungi õnnestus mõnda aega pidurdada, varises Saksa kaitse suve lõpuks kokku. Olulist osa selles etendas liitlasjõudude ülekaal õhus.

Varssavi ülestõus

Aug 1, 1944

1. augustil 1944 alustas Poola vastupanuliikumine Varssavis ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada rahvuslikku valitsust. See aga ei sobinud Stalini plaanidega: ta peatas Punaarmee edasitungi ning laskis sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda. Iseseisva vastupanuliikumise hävitamine sakslaste kätega võimaldas Stalinil Poolas võimule seada endale sobiva valitsuse.

Jalta konverents

Feb 4, 1945

1. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Konverentsil otsustati asutada San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Peale selle lubasid liitlased Kesk-ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, määrati kindlaks ka okupatsioonitsoonid Saksamaal. Jalta konverents oli Stalini suur võit.

Saksamaa kapituleerumine

May 8, 1945

1. aasta aprillis varises Saksa väegede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes. Aprillis vallutas Punaarmee Viini ning Itaalia. Mussolini langes Itaalia partisanide kätte. 7. mail 194 teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamist ning 8.mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile.

Potsdami konverents

Jul 16, 1945

Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.

Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile

Aug 6, 1945

Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue relva-tuumapommi. 6. augustil 1945 heideti see Hiroshimale ning 9. augustil Nagasakie. Hukkus 300 000 inimest. Jaapani vastupanu murdus.

Jaapan kapituleerus

Sep 2, 1945

1. septembril 1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.