-
Anšluss
Hitleri positsioon on niivõrd tugev, et saab ellu hakata viima tema maailmavallutuskava, alustades Austriaga. -
Müncheni kokkulepe
Leping, mille sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa. Lepingu alusel loovutati Sudeedimaa Saksamaale, kuid tagati ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatus. -
Molotovi-Ribbentropi park (MRP)
Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud leping, mille alusel jagati Ida-Euroopa mõlema riigi vahel ning lubati teineteist 10 aastaks mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. -
Saksamaa ründab Poolat. Algab II maailmasõda
Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis Poolale kallale ilma sõda kuulutamata. -
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja
Kuulutasid Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta ei sekkunud. -
NSV Liit ründab Poolat
Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid sealt tungis Poolale kallale NSV Liit ning hõivas Ida-Poola. -
Period: to
Talvesõda
Nõukogude armee ründas Soomet, kuid soomlased suutsid raskete kaotustega oma iseseisvust kaitsta. -
Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat
Hitler andis käsu vallutada Norra, et Saksa laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust. Vastupanuta hõivati Taani, kuid Norrast saadi enamik ning kuningaperekond lahkus Norrast. -
Saksamaa ründab Belgiat ja Hollandit
Belgiat ja Hollandit rünnati rohkete langevarjuüksustega, mis ootamatu rünnakuga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas neid ka lennuvägi. -
Compiegne vaherahu
Saksamaa ja Prantsusmaa vahel sõlmitud vaherahu. Kaks kolmandikku, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata osas moodustati nn Vichy valitsus eesotsas marsa Pétainiga. -
Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu
Hitler annab käsu Suurbritannia Luftwaffe vägedega põlvili suruda. Kuigi Saksamaa oli võidus kindel suutis Inglismaa peale jääda. -
Aafrika sündmused
- aasta teisel poolel alustas Itaalia Liibüast rünnakut Briti vägede mehitatud Egiptuse vastu, kuid ei saavutanud edu.
- detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast. Hitler tõi mängu Aafrika korpuse, mille eesotsas oli Erwin Rommel. 1941. aasta märtsis läksid Rommeli väed vasturünnakule ning surusid Briti üksused tagasi.
-
Suur Isamaasõda
- juunil ületavad Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksamaal oli 3 väegruppi: Nord liikus üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama sisse Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ja need purustama ning edasi liikuma Moskva poole ja väegrupp Süd sai ülesandeks vallutada Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSV Liidu vastu sõda mõni päev hiljem ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari.
-
Period: to
Leningradi blokaad
Saksa väed piirasid ümber Leningradi linna kuna seda ei suudetud vallutada. Selle ajal suri nälga üle 640000 inimese. -
Moskva lahing
Punaarmee alustab Moskva all Saksa vägedele vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumatult rasked ning Saksa väed löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. -
Pearl Harbor
Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris. Ameeriklaste kaotused olid suured ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. -
Period: to
Stalingradi lahing
Nõukogude väed alustasid põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksusel piiramisrõngast välja murda, kuid lubas neid õhust varustada. See kukkus läbi ning ei suudetud ka väljaspoolt läbi murda. Sõda lõppes sakslaste kapituleerumisega. -
El-Alameini lahing
Briti väed alustasid El-Alameini all pealetungi Rommeli vägedele ning paiskasid nad tagasi. -
Lahingud Kurski kaarel
Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid suujuures suuri kaotusi. Peale vastase väljakurnamist läks Punaarmee pealetungile ning tõrjus Saksa väed tagasi. -
Teherandi konverents
Lääneriigid tegid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941. aasta piire. Balti riikidele tähendas see sõja lõpu järel taas Moskva võimu alla sattumist, kuigi lääneriigid ei tunnistanud Balti riikide annekteerimist õiguspäraseks. -
Normandia dessant D-päev
Lääneriikide sõjajõud naabusid Lääne-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida ning kuigi liitlaste edasitungi õnnestus mõnda aega pidurdada, varises Saksa kaitse suve lõpuks kokku. -
Varssavi ülestõus
Poola vastupanuliikumine alustas ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada rahvuslikku valitsust. Stalin lasi sakslastel ülestõusu maha suruda ja see võimaldas Stalinil Poolas võimule seada endale sobiva valitsuse. -
Jalta konverents
Sellel osalesid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati asutada Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Peale selle lubasid liitlased Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, määrati kindlaks ka okupatsioonitsoonid Saksamaal. See oli Stalini jaoks suur võit ning seal pandi alus aastakümneid kestnud Euroopa lõhestumisele. -
Saksamaa kapituleerumine
Berliini lähedal Karlshorstis kirjutati alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teina maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. -
Potsdami konverents
Võitjariikide konverents, kus kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsioonitsooniks. Võimu Saksamaal asus teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon. Kindlaks määrast Saksamaa reparatsioonide tasumise kord, selleks otsustati demonteerida Saksa suuremate tehaste sisseseaded. -
Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile
Sõja lõpetamiseks otsustasid Ameerika Ühendriigid käiku lasta uue relva - tuumapommi. 6. augustil heideti see Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Hukkus 300000 inimest. Jaapani vastupanu murdus. -
Jaapani kapituleerumine
USA lahingulaeva Missouri pardal allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.