-
Anšluss
Austria ühendamine Suur-Saksamaaga -
Müncheni kokkulepe
Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. -
Sõlmiti Molodov-Ribbentropi pakt
Oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. -
Algas II Maailmasõda
Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda" -
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja
Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. -
NSVL ründas Poolat
NSV Liidu kallaletung Poolale. -
Algas Talvesõda
NSV Liit alustas sõjategevust Soome vastu.12. märts - Lõppes Talvesõda, Soome loovutas Karjala kannasse. -
Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat
Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan "Weserübung"). -
Sakslased ründasid Belgiat ja Hollandit
Saksa väed tungisid Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchillist sai Suurbritannia pea- ja sõjaminister. -
Sõlmiti Compiegne vaherahu.
Sõlmiti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Vaherahule allakirjutamine toimus Compiègne'i metsas, mille Adolf Hitler valis sihilikult. Nimelt oli Saksamaa sealsamas alistunud 1918. aastal. -
Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu
-
Suur Isamaasõda
Suur Isamaasõda, Nõukogude Liidu Suur Isamaasõda, termin, mida kasutati NSV Liidus ning mis on kasutusel Venemaal ja mõnes endises liiduvabariigis Saksamaa ja ta liitlaste (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Soome ja 1945 Jaapani) ning NSV Liidu vahelise sõja tähistamiseks 22. VI 1941 – 2. IX 1945, Teise maailmasõja osa. -
Leningradi blokaad
Leningradi blokaad oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest[ -
Moskva lahing
Moskva lahing, Teise maailmasõja strateegiline operatsioon 30. 09 1941 – 20. 04 1942. Septembris alanud pealetungi tulemusena jõudsid Saksa väed detsembri alguseks 25–40 km kaugusele Moskvast. 6. 12 1941 alanud vastupealetungiga liikus Punaarmee kuni 20.01. 1942 edasi 100–350 km. Moskva lahing oli Saksa sõjaväe esimene suur lüüasaamine Teises maailmasõjas. -
Rünnak Pearl Harbourile
Rünnak Pearl Harborile oli Jaapani keiserliku mereväe ootamatu rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 7. detsembril 1941, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta. -
El-Alameini lahing
Tulises kõrbelahingus ei õnnestunud Saksa soomusvägedel siiski otsustavat läbimurret saavutada ja rinne stabiliseerus. -
Stalingradi lahing
Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, selle osapoolteks olid Saksamaa Wehrmachti ja Nõukogude Punaarmee. Lahing kestis 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943. -
Lahingud Kurski kaarel
Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Vahel on seda ekslikult peetud maailma suurimaks tankilahinguks. -
Teherani konverents
Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liit-Jossif Stalin, Ameerika Ühendriigid- Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia- Winston Churchill. -
Normandia dessant D-päev
Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944 USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.
1943. aasta novembris ja detsembris toimunud Teherani konverentsil otsustati teise rinde avamine Lääne-Euroopas, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu – Normandia dessant (D-Day, teine rinne, teise rinde avamine). -
Varssavi ülestõus
Varssavi ülestõus oli relvastatud ülestõus 1. augustist 2. oktoobrini
1944 Armia Krajowa juhtimisel. -
Jalta konverents
Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist. -
Saksamaa kapituleerumine
Natsi-Saksamaa kapituleerus liitlastele 7. mail 1945, kapituleerumisakt hakkas kehtima 8. mai keskööst. Saksamaa poolt kirjutasid tingimusteta kapituleerumise aktile alla Saksa vägede ülemjuhataja ning mõni päev varem arvatavalt enesetapu korraldanud riigijuhi Adolf Hitleri asemik Alfred Jodl, mereväe ülem Hans Georg von Friedeburg ja major Wilhelm Oxenius. Allakirjutamine toimus Prantsusmaa linnas Reimsis. -
Potsdami konverents
Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid , Nõukogude Liit ja Suurbritannia Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. -
USA heitis tuumapommi Hiroshimale
-
USA heitis tuumapommi Nagasakile
-
Jaapan kapituleerus
Teise maailmasõja lõpp
