-
1941 BCE
Rommeli väed vasturünnakule
- aasta märtsis asusid Rommeli väed vasturünnakule ning surusid Briti üksused tagasi. Rommel kasutas rünnakul osavalt tankiüksusi, tungides nendega sügavale vastase tagalasse ning tekitades seal paanikat. Briti peamine tugipunkt Aafrikas, Egiptus, sattus ohtlikku olukorda.
-
1940 BCE
Sõjategevus Euroopast ja Aasiast ka Aafrikasse.
- aastal kandus sõjategevus Euroopast ja Aasiast ka Aafrikasse. Itaalia alustas septembris1940 Liibüast rünnakut Briti vägedega mehitatud Egiptuse vastu, kuid ei saavutanud suurele ülekaalule vaatamata edu.
-
Anšluss
- aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus.
-
Müncheni kokkulepe
Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. -
Molotovi-Ribbentropi pakt
Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt . Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. -
Saksamaa ründas Poolat. Algas II ms
Saksamaa ründas Poolat. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja -
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja
-
Poola ründas NSVL
Punaarmee sõjategevus kestis 12 päeva. Selle ajaga liiguti edasi 250–350 kilomeetrit ning võeti kontrolli alla 190 000 km², kus elas 12 miljonit inimest. Poola sõjas sai surma Poola poolel 3500 inimest, haavata sai ja teadmata kadunuks jäi 20 000 inimest. Nõukogude Liidu poolel oli 1475 surnut või kadunut -
Talvesõda (1939-1940)
Sõda sai tuntuks viimase 100 aasta külmima talve ja Punaarmee suurte inimkaotuste tõttu. Nõukogude Liidu kaotused selles sõjas olid soomlastega võrreldes kordades suuremad. -
Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat
- aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati.
-
Sakslased ründasid Belgiat ja Hollandit
- mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema.
-
Compiegne vaherahu
Teine Compiègne'i vaherahu sõlmiti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel pärast kuu aega kestnud Teise maailmasõja lahinguid Prantsusmaal. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. -
Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu
Kuigi tegemist oli raske ülesandega, olid sakslased edus kindlad. tema käsutuses oli rohkeim lennukeid kui inglastel. Inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest,samas olid inglased suutnud välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire. Ka suutsid nad Inglismaa kaitsel oskuslikult kasutada radarit. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. -
Briti väed Aafrikas
Briti väed alustasid Aafrikas vastupealetungi alustasidning lõid Itaalia üksused täielikult puruks, vallutades suure osa Liibüast. Lahe kuuga liikusid Briti väed edasi 650 km, võtsid 130 000 vangi ning kaotasid alla tuhande mehe. Inglased ründasid Itaalia teisigi Aafrika kolooniaid ning vallutasid need. -
Suur Isamaasõda
Kuigi mittekallaletungilepinguga lubasid mõlemad suurriigid teineteisele mitte kallale tungida, ei kavatsenud kumbki pool sellest lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur Isamaasõda. Saksamaa tungis üha kaugemale Venemaale ning lõpuks jõuti välja ka Leningradini ka Moskvani. Moskva alla toimus suur lahing, millega punaarmee saksa väed taganema pani. -
Leningradi blokaad
Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest -
Moskva lahing
Teise maailmasõja strateegiline operatsioon, septembris alanud pealetungi tulemusena jõudsid Saksa väed detsembri alguseks 25–40 km kaugusele Moskvast, 1941 alanud vastupealetungiga liikus Punaarmee kuni 20. I 1942 edasi 100–350 km. Moskva lahing oli Saksa sõjaväe esimene suur lüüasaamine Teises maailmasõjas. -
Pearl Harbour
oli Jaapani keiserliku mereväe ootamatu rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 7. detsembril 1941, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta. -
El-Alameini lahing
See oli üks Põhja-Aafrika Saksamaa- Itaalia poolt läbiviidava operatsiooni lahingutest -
Stalingradi lahing 17. juuli 1942 – 2. veebruar 1943
Teise maailmasõja suurimaid strateegilisi operatsioone. Alustanud rinde lõunaosas pealetungi, jõudsid Saksa väed 23. augustil Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. septembril Stalingradi ja vallutasid suurema osa linnast. 19. november asus Punaarmee vastupealetungile, 23. novembril piirati ümber sakslaste 300 000-meheline grupeering. 10.–26. jaanuari pealetungiga ümberpiiratud väed tükeldati ja sunniti 2. veebruaril kapituleeruma. -
Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943)
Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Vahel on seda ekslikult peetud maailma suurimaks tankilahinguks. -
Teherani konverents (28. novembrist -1. detsembrini 1943)
Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. -
Normandia dessandiks
USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti. -
Varssavi ülestõus
Varssavis toimunud Saksa okupatsioonivõimu vastane ülestõus. Saksa väeosad surusid Punaarmee toetuseta jäänud ülestõusu maha, geto elanikkond hävitati, suur osa Varssavist hävis. -
Jalta konverents ( 4. kuni- 11. veebruar 1945)
Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchilli, Franklin Delano Roosevelti ja Jossif Stalini juhtimisel. Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustamine. Sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamine. -
Saksamaa kapituleerumine
Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Neli võitjariiki – Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit – jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. -
Potsdami konverents (1945. aasta 16. juulist 2. augustini)
Saksamaa sõjajärgne haldamine. Sõjaroimade kohtu alla andmine. Natsionaalsotsialistide partei hävitamine -
Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile
.Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud -
Jaapan kapituleerus
Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud.
