-
Period: to
Nõukogude okupatsioon.
Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt. -
Kasutatud materjalid.
- Klassi õpik Lähiajalugu autorid: E. V, A. P ja T. T, Vikipedia.
-
Baaside leping.
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. -
MRP.
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. -
Period: to
41 aasta suveks 12 riiki.
1941.aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim. -
Period: to
Talvesõda.
Nõukogude Liit alustas sõda Soome vastu.
Põhjusega, et NSV liit süüdistas Soomet
selles, et Soome oli tulistanud Nõukogude vägesid. -
Period: to
Poola vallutamine.
Poola vallutati ehk okupeeriti Saksamaa ja NSV liidu poolt. Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945. aastani. -
Period: to
Teise maailmasõja lõpp.
Sõjas osalesid pea kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks.
26. mai - Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid sõjalise liidu lepingu. -
Teise maailmasõja algus.
Teise maailmasõja puhkemise peamine põhjus on suurriikide vahel tekkinud pinged.. Euroopa puhul 1. Poliitilised eeldused, 2. Majanduslikud eeldused ja 3. Ideoloogilised eeldused. -
Prantsusmaa alistamine.
Sakslased tungisid peale Prantsusmaale.
Ning Sakslastega liitusid ka Itaallased.
Koos murti Briti-Prantsuse armee vastupanu ja Prantsusmaa alistati. -
Suur Isamaasõda.
1941.aastal tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele.
Algas sõda, mida Venemaal nimetatakse "Suureks Isamaasõjaks". -
Atlanti harta.
1941.aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maalimakorralduse põhimõtted. -
Jätkusõda.
Pärast Saksamaa rünnakut jäi meie põhjanaaber Soome esialgu erapooletuks.
Sellest hoolimata alustasid Nõukogude lennukid Soome linnade pommitamist.
Seepeale otsustas Soome parlament 25.juulil 1941 kulutata Nõukogude Liidule sõda ehk siis jätkusõda.
Ning hõivas NSV Liidule kuulunud Karjala alad. -
Juuni küüditamine.
Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. -
Pearl Harbor.
Rünnak Pearl Harborile oli Jaapani keiserliku mereväe ootamatu rünnak, Hawaii saartel asuvale, Ameerika Ühendriikide, Pearl Harbori mereväebaasile 7. detsembril 1941, mis viis Ameerika Ühendriikide astumise Teise maailmasõtta. -
Period: to
Midway.
Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani merevägede vahel toimunud lahing, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. -
Period: to
Stalingradi lahing.
Teise maailmasõja kõige verisem lahing oli Stalingradi lahing, mis peeti 21.augustist 1942 kuni 2.veebruarini 1943 Saksa Wehrmacht'i ja Nõukogude Punaarmee vahel. -
Period: to
Kurski lahing.
Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell)oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal.
Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Vahel on seda ekslikult peetud maailma suurimaks tankilahinguks. Ka õhus tekkis selle ruumi kohal vihaseid võitlusi tugevate Nõukogude lennukikoondistega. -
Period: to
Teherahi konverents.
Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill.
Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. -
Suur põgenemine.
Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks (sest mindi meritsi ja paatidega) ja põgenenuid paadipõgenikeks. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%. Põgenemise põhjus oli hirm, – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. -
Normandia dessant.
Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944 Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. -
Jalta konverents
Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia.
Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchilli, Franklin Delano Roosevelti ja Jossif Stalini juhtimisel. -
Period: to
Podstami konverents.
Potsdami konverents toimus 1945. aasta 17. juulist 2. augustini Potsdamis Cecilienhofis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki – Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia. Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. -
Teise maailmasõja lõpp Euroopas.
Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale, millele järgnes Berliini vallutamine Nõukogude Liidu vägede poolt. -
Period: to
Nürnbergi protsess.
Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi Justiitspalees aastail 1945–1949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal, kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. -
Period: to
Märtsi küüditamine.
Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude korraldatud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. See oli osa operatsioonist Priboi.