-
Anšluss
Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). -
Period: to
Teine maailmasõda
-
Müncheni kokkulepe
Kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938 Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. -
Molotovi-Ribbentropi pakt
Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. Kahepoolne mittekallaletungileping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. -
Saksamaa ründas Poolat, II ms algus
MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. Saksa väed kasutasid avanenud võimaluse kiirelt ära. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. -
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja
3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei sekkunud. -
Poolat ründas NSVL
Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast. -
Talvesõda
Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist. Sõda sai tuntuks viimase 100 aasta külmima talve ja Punaarmee suurte inimkaotuste tõttu. Nõukogude Liidu kaotused selles sõjas olid soomlastega võrreldes kordades suuremad. -
Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat
- aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati.
-
Sakslased ründasid Belgiat ja Hollandit
Ründamiseks kasutati välksõjaplaani, mis hõlmas langevarjuüksusi, maavägesid ja lennuväge. Prantsuse armee polnud 1940. aasta suvel veel sõjaks valmis. Soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Oma ülesannete kõrgusel polnud ka liitlaste väejuhatus, kes uskus, et Hitler kordab 1914. aasta Saksa sõjaplaani, ning langes Hitleri ülesseatud lõksu. -
Teine Compiegne vaherahu
- juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu.
-
Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu
Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Nii ei jäänud Hitleril üle muud, kui alustada ettevalmistusi dessandiks. Selle edukaks teostamiseks tuli aga kõigepealt purustada Briti õhujõud. 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. -
Suur Isamaasõda
Termin, mida kasutati NSV Liidus ning mis on kasutusel Venemaal ja mõnes endises liiduvabariigis Saksamaa ja ta liitlaste (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Soome ja 1945 Jaapani) ning NSV Liidu vahelise sõja tähistamiseks -
Leningradi blokaad
Leningradi blokaad oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest -
Moskva lahing
Teise maailmasõja strateegiline operatsioon 30. 9 1941 -20. 4 1942. Septembris alanud pealetungi tulemusena jõudsid Saksa väed detsembri alguseks 25-40 km kaugusele Moskvast. 6. 12 1941 alanud vastupealetungiga liikus Punaarmee kuni 20. 1 1942 edasi 100-350 km. Moskva lahing oli Saksa sõjaväe esimene suur lüüasaamine Teises maailmasõjas. -
Rünnak Pearl Harbourile
Rünnak Pearl Harborile oli Jaapani keiserliku mereväe ootamatu rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 7. detsembril 1941, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta. -
Stalingradi lahing
Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, selle osapoolteks olid Saksamaa Wehrmachti ja Nõukogude Punaarmee. Lahing kestis 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943. -
El-Alameini lahing
Sakslased kaotavad Põhja-Aafrika -
Lahingud Kurski kaarel
Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Vahel on seda ekslikult peetud maailma suurimaks tankilahinguks. Nõukogude võit, Saksamaa hävitamine. -
Teherandi konverents
Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. -
Normandia dessant D-päev
Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944 USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. -
Varssavi ülestõus
- augustist - 2. oktoobrini 1944 Varssavis toimunud Saksa okupatsioonivõimu vastane ülestõus. Saksa väeosad surusid Punaarmee toetuseta jäänud ülestõusu maha, geto elanikkond hävitati, suur osa Varssavist hävis.
-
Jalta konverents
Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchilli, Franklin Delano Roosevelti ja Jossif Stalini juhtimisel. -
Saksamaa kapituleerumine
Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad. Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. -
Potsdami konverents
Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. -
Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile
- augustil heideti tuumapomm Hiroshimale, 9. augustil heideti tuumapomm Nagasakile. Kokku umbes 450 000 hukkunut.
-
Jaapan kapituleerus
Jaapan alistus, teise maailmasõja lõpp.
