II MAAILMASÕDA

Anšluss

Mar 13, 1938

1. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Pealegi paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13. märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui anšluss (saksa keeles liitmine).

Müncheni kokkulepe

Sep 29, 1938

Suurbritannia,Saksamaa,Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks rahu säilitamiseks Euroopa Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad

Anšluss

Mar 13, 1939

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel.

Saksamaa ründas Poolat, algas II maailmasõda

Sep 1, 1939

MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ja tungis Poolale kallale.

II MAAILMASÕDA

Period: Sep 1, 1939 to Sep 2, 1945

Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja

Sep 3, 1939

Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. See andis Saksamaale võimaluse Poolat rünnata oma õhuväedessandiga Luftwaffe, Õhuväega ründas Hitler Poola üksuste tagalt ja kindlustas oma teed soomusjõule.

NSVL kallaletung Poolale

Sep 17, 1939

Talvesõda

Nov 30, 1939

Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga

Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat

Apr 9, 1940

Selleks, et Saksa laevastikul oleks rohkem tegutsemisvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprill 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Norra suutis anda vastupanu sakslastele kuni suveni mil Norra lõplikult alistati.

Sakslased ründasid Belgiat ja Hollandit

May 10, 1940

Compiegne vaherahu

Jun 22, 1940

Compiegne metsas sõlmiti Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaast, sealhulgas Pariis, läks Saksa okupatsiooni alla.

Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu

Jul 16, 1940

Suur Isamaasõda

Jun 22, 1941

Leningradi blokaad

Sep 8, 1941

Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt.

Moskva lahing

Dec 6, 1941

Moskva lahing oli Saksa sõjaväe esimene suur lüüasaamine Teises maailmasõjas.

Jaapan ründas Pearl Harborit

Dec 7, 1941

Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris. Ameeriklaste kaotused olid suured ning jaapanlased saavutasid ülekaalu Vaiksel ookeanil.

Stalingradi lahing

Aug 21, 1942

Stalingradi lahing oli kõige verisem lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest.

El-Alameini lahing

May 23, 1943

Briti väed läksid El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli väed tagasi. Marokos ja Alzeerias maabusid Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud.

Lahingud Kurski saarel

Jul 5, 1943

Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastased välja, läks Punaarmee pealetungile ning tõrjus sakslased tagasi.

Teherani konverents

Nov 28, 1943

Iraani pealinnas Teheranis kolme suurriigi tippkohtumine (Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia). Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki.

Normandia dessant D-päev

Jun 6, 1944

Hitler lootis liitlasvägede dessandi kiirelt purustada ja viia kõik jõud idarindele. 6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Lääna-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud invasiooni takistada ning Saksa kaitse varises lõpuks kokku.

Varssavi ülestõus

Aug 1, 1944

Punaarmee tungis Poolasse ja liikus edasi Varssavi poole. 1. augustil 1944 alustas Poola vastupanuliikumine siin ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada rahvuslikku valitsust. Stalin peatas Punaarmee edasitungi ning laskis sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda. Iseseisva vastupanuliikumise hävitamine sakslaste kätega võimaldas Stalinil Poolas võimule seada endale sobiva valitsuse.

Jalta konverents

Feb 11, 1945

Konverentsil otsustati asustada San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Peale selle lubasid Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, määrati kindlaks ka okupatsioonid Saksamaal

Saksamaa kapituleerumine

May 8, 1945

Kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumis aktile.

Potsdami konverents

Aug 2, 1945

Toimus võitjariikide, kus kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerumine võitjatele antud territooriumitelt.

Tuumapommid Hiroshimale ja Negasakile

Aug 9, 1945

Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue relva - tuumapommi. 6. augustil 1945 heideti see Hiroshimale ning 9.augustil 1945 heideti teine tuumapomm Nagasakile. Hukkus 300 000 inimest.

Jaapan kapituleerus

Sep 2, 1945

Allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimustesteta kapitulatsiooni akt.