-
Veebruarirevolutsioon
Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. -
Autonoomiaseaduse projekt
Seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele. -
Rahutused pealinnas
Eestisse jõudsid teated rahutuste kohta ning Tallinnas tekkis ülelinnaline streik. -
Demonstratsioon Petrogradis
Petrogradis toimus hiiglaslik demonstratsioon. -
Ajutise Valitsuse määrus
Ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta, mis tähendas, et uue haldusüksuse etteotsa astus kubermangukomissar Jaan Poska, valitakse ajutine Maanõukogu (Maapäev) ja ametisse saab Maavalitsus. Mis on omaette väga oluline autonoomiaperiood. -
Saksa vägede sissetung
Saksa väed vallutasid Riia ja ületasid Väina jõe, mis oli viimane looduslik tõkke teel Eestisse. (kuna kuud ei saa panna päevata, siis siin päev pole õige) -
Saksa vägede sissetungimine 2
Lääne- Eesti saarestiku hõivamine -
Ajutise Valitsuse kukutamine
Saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest. -
Võimu ülevõtmine
Viktor Kingissepp võttis võimu Jaan Poskalt üle -
Maanõukogu otsus
Toompea lossis kogunesid rahvasaadikud ja võtsid vastu ajaloolise tähtsusega otsuse. -
Esimesed sammud iseseisvumise poole
Hakkati selgitama välja kuidas teised riigid suhtuvad Eesti iseseisvusesse. Lääne- Euroopasse saadeti delegatsioon -
Asutava Kogu valimiste katkemine
Jaanuari lõpul katkesid enamlased Asutava Kogu valimised. -
Saksa pealetung
Toimus saksa vägede pealetung. -
Päästekomitee loomine
-
Iseseisvusmanifest
Vanematekogu kiitis iseseisvusmanifesti heaks. -
Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus
Selle päeva õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. -
Vabadussõja algus
Vabadussõda puhkes Punaarmee rünnakuga -
Narva vallutamine
Vene vägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva. -
Sundmobilisatsiooni väljakuulutamine
Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine. Lisaks eestis kuulutati välja ka sundmobilisatsioon. -
Võru vallutamine, Johan Laidoner
Punavägi vallutas Võru. Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner. -
Esimene välislaen
Eesti sai Soomelt 10 miljonit marka. -
Inglise laevastik
Inglise laevastik jõudis Liibavist Tallinna. -
Punavägi vallutas Rakvere
-
Punavägi vallutas Tartu
-
Kaitsevägede ülemjuhataja määramine.
Eesti Vabariigi kaitseväe ülemjuhatajaks määrati palkovnik Laidoneri. -
Punavägi vallutas Tapa
-
Punaarmee pealetung
Aasta esimese nädalaga pidurdati punaarmee pealetungi. -
Rahvaväe vastupealetung
-
Vastupealetung
Nüüd algas Eesti sõjaväe vastupealetung. -
Tapa vabastamine
Eesti vägi vabastas Tapa. -
Rakvere vabastamine
Eesti vägi vabastas Rakvere. -
Tartu vabastamine
Eesti vägi vabastas Tartu -
Narva vabastamie
Eesti vägi vabastas Narva -
Paju lahing
Võit avas Eesti väele tee Valka. -
Valga ja Võru vabastamine
Eesti vägi vabastas Valga ja Võru. -
Kuperjanovi surm
Paju lahingus haavatud saanud Kuperjanov suri ära. -
Talupojade mäss
Väheinformeeritud Saaremaa talupojade mäss EV vastu. -
Eesti taasvallutamine
Punavägede vastupealetung Eesti taasvallutamiseks, kuid neid peatati. -
Talupojade mässu lõpp
-
Asutava Kogu valimised
Need kestus oli 3 päeva vältel. -
Asutava Kogu avamine
Enamus kohti kuulus vasakpollsetele võimudele. -
Ajutise Valitsuse tagasi astumine
Tegevusse astus Otto Strandmani valitsus. -
Esimene pealetung Petrogradile
Algas vene valgekaartlaste Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. -
Ingerimaa vabastamise operatsioon
Algas Eesti ja Ingeri väe operatsioon Ingerimaa vabastamiseks. -
Eesti iseseisvuse deklaratsioon
Asutav Kogu avaldas Eesti riikliku iseseisvuse dekloratsiooni. -
Punaväed peatati
- veebruaril alustatud taasvallutamist peatati.
-
Pihkva vallutamine
Eesti vägi vallutas Pihkva. -
Eesti väe pealetung Jakobstadti
Algas Eesti väe pealetung lõunarindel Võru juurst Jakobstadti -
Eestlaste väe laiali saatmine
Venemaal saadeti Eesti punaväed laiali. -
Landeswehri sõja algus
Sõda algas sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures. -
Punaväe vastupealetung
Petrogradi all algas punaväe vastupealetung vene valgekaartlaste Põhjakorpuse vastu -
Limbaži ja Straupe lahing
Lahing toimus Eesti väe ja Rauddiviisi vahel. Kestis 2 päeva vältel. -
Võnnu lahing
Kestis kolme päeva vältel. Lahingus võitsid eestlased, mille mälestuseks on võidupüha. -
Eesti väe pealetung Riia suunas
Kestis kuni 3. juulini. -
Pihkva tagasivallutamise algus
Algas punaväe sissetung Pihkva tagasivallutamiseks. -
Punavägi vallutas Pihkva
-
Rahuläbirääkimised Pihvas
Rahuläbirääkimised venelastega Pihvas jäid tulemusteta. -
Eesti teine pealetung Pihkvale
-
Maaseaduse vastuvõtmine
Sellega võõrandati 97% mõisamaid riigile. -
Loodearmee teine pealetung Petrogradile
-
Eesti väe kolmas pealetung Pihkvale
-
Vene valgekaarlaste toetamise lõpp
Valitsus otsustas, et Eesti rohkem ei anna toetust vene valgekaarlastele. -
Loodearmee desarmeerimine
Algas Eestisse taganeva Loodearmee desarmeerimine. -
Vabadussõja lõppvõitlused Viru rindel
Kestis detsembri lõpuni. Punavägi proovis parandada oma positsiooni Eestis läbirääkimiste ajaks. -
Uus valitsus
Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitus, mille peaministriks oli Tõnisson. -
Krivasoo lahingud
Kestis 9. detsembrini. Eestlased lõid tagasi venelaste väed. -
Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena
-
Rahuläbirääkimised
Tartus algasid rahuläbirääkimised. Eesti delegatsiooni juhtis Poska, Nõukogude Vene delegatsiooni aga Joffe. -
Kirjutati alla vaherahuleping
-
Hakkas kehtima vaherahu
-
Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel
Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel -
Molotovi-Ribbentropi pakt
Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar ja Saksamaa välisminister kirjutasid alla mittekalletungi lepingu. -
Teise Maailmasõja algus
Saksamma ründas Poolat -
Baaside leping
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt -
Baltisakslaste lahkumine
Hitler pidas kõne, kus ütles, et sõjavägi läheb tagasi Saksamaale -
Maavägede sissemarss
Maavägede sissemarss Eestisse -
Eesti okupeerimine
Algas Nõukogude okupatsioon Eestis, mis kestis esmalt kuni 1941. aasta sügiseni -
Riigivolikogu valimised
Juuli esimestel päevadel saadeti Riigikogu laiali ja kuulutai välja Riigivolikogu valimised -
Juunipööre
Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis -
Saksa okupeerimine
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini. -
Suvesõda algus
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste ja Saksa armee võitlus NSV Liidu armee ja NKVD vägede vastu. -
Massiküüditamine
Massiküüditamine toimus kõigis kolmes Balti riigis -
SS-legioon
Augustis kuulutatu välja Eesti SS-legiooni asutamise -
Sõda jõuab taas Eestisse
- aastal jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung