Eesti iseseisvumine ( I maailmasõja algus kuni Vabadussõja algus)

By kaisaarumeel

  • I maailmasõja algus

    Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
  • Period: to

    I maailmasõda

    Saksa keisririigi ja Antanti ning selle liitlaste vaheline sõda.

  • Veebrirevolutsioon Petrogradis

    Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.

  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.

  • Eestile antakse autonoomia

    Ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangude juhtimise ajutise korra üle. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska.

  • Maanõukogu valimised

    Toimusid Maapäeva ehk Eestimaa Ajutise Maanõukogu valimised, mida korraldas Jaan Poska. Maapäeva parteilises koosseisus olid ülekaalus Enamlased (39% häältest), seejärel Demookratlik blokk, siis Tööerakond ning väiksemad parteid. Maanõukogu valis omakorda Maavalitsuse, mille eesotsas oli Konstantin Päts.

  • Eesti rahvusväeosade loomine

    Algatus tuli eesti sõduritelt ja nooremohvitseridelt.

  • Enamlik oktoobripööre Petrogradis

    Enamlased otsustasid haarata võimu, kukutati Ajutine Valitsus.

  • Enamlik oktoobripööre Eestis

    Enamlane Viktor Kingissepp võttis Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis. Kujunes välja enamlaste diktatuur ning algasid majandusreformid pankade riigistamisega.

  • Maanõukogu kogunemine Toompeal

    Rahvasaadikud kogunesid Toompeal ning võtsid vastu otsuse, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni Asutava Kogu kokkutulemisenii on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu ning et Eestis kehtivad ainult Maapäeva kinnitatud seadused.

  • Katse saada teistelt riikidelt iseseivuse tunnustus

    Jaanuaris saadeti delegatsioon Lääne-Euroopasse, et luua sidemeid diplomaatidega ning uurida teiste riikide suhtumise kohta Eesti iseseisvusesse.

  • Sakslaste pealetung

    Baltisakslased olid varem rääkinud sakslastega, et nad tungiksid vene vägedele kiiresti peale. 18. veebruaril see toimuski ning Punaarmee oli sunnitud taganema.

  • Eesti Päästekomitee loomine

    Eesti Päästekomitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, kuid ka iseseisvuse väljakuulutamiseks. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

  • Iseseisvusmanifesti heakskiit

    Vanemate kogu kiitis iseseisvusmanifesti heaks. Selle põhiautorid olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson.

  • Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus

    Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges manifesti Endla teatri rõdult ette.

  • Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse moodustamine ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas

    Ajutine Valitsus moodustati üheks päevaks, see koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms. Tänavatele kleebiti iseseisvusmanifeste.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    Saksamaa ei tunnustanud iseseisvat Eesti Vabariiki. Ei sallitud Ajutise Valitsuse ega Maapäeva tegevust, rahvusväeosad saadeti laiali, keelati poliitilise tegevus, kehtestati tsensuur, omavalitsuste eesotsa pandi baltisakslased ning ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel.

  • Bresti rahu

    Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmiti rahuleping, millega lubasid sakslased, et ei tungi enam edasi ning alad jaotati ära. Eestis läks võim Saksa sõjaväelaste kätte ning kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.

  • I maailmasõja lõpp

    Saksamaa kaotas maailmasõja, väed hakkavad Eestist lahkuma ning Ajutine Valitsus võtab siin võimu üle, okupatsioon lõpeb.

  • Vabadussõja algus

    Punaarmee ründas Narvat.
  • Period: to

    Vabadussõda

    Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamiseks peetud Nõukogude Venemaa vastu. Hõlmas endas ka sõdu Landeswehriga Läti aladel.

  • Punased vallutasid Narva

    Punased vallutavad Narva linna, nende jaoks on tegemist kodusõjaga. Narvas kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun.
  • Period: to

    Eesti Töörahva Kommuun

    Eesti Töörahva Kommuun oli administratiivüksus, milles toimus punaste poliitika. Selle valitsemist mõjutas väga otseselt Nõukogude Venemaa. Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt.

  • Saabus abi Suurbritannialt

    Briti laevastik osutas Eestile sõjalist abi kuni 5. jaanuarini 1919.

  • Johan Laidonerist sai sõjavägede ülemjuhataja

  • Punaarmee oli okupeerinud 2/3 Eesti territooriumist

    Punaarmee oli vallutanud Pihkva, Rakvere, Tapa, Tartu, Võru, Valga. Nad ähvardasid vallutada ülejäänud Eesti, sealhulgas Tallinna.

  • Rahvaväe vastupealetung

    Eesti väed koos Soome vabatahtlikega asusid vastupealetungile.

  • Tapa vabastamine

    Kasutati soomusronge.

  • Tartu vabastamine

    Taaskord kasutati soomusrongide tugevat rünnakut.

  • Narva vabastamine

    Eesti Töörahva Kommuuni eksisteerimise lõpp, kuid ametlikult ei kuulutatud lõppu välja kuni 5. juunini..

  • Paju lahing

    Vabadussõja kõige ohvriterohkem lahing, mis toimus Paju mõisa ning Valga raudteesõlmede pärast. Hukkus Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov.

  • Eesti territoorium vabastatud

    Jaanuariga vabastati Eesti territoorium.

  • Asutava Kogu kokkutulemine

    Aprillis toimusid Asutava Kogu demokraatlikud valimised. Asutavas Kogus said enamuse vasakpoolsed, kes lubasid rahvale, et see, kes tuleb sõtta, saab endale maad. Asutava Kogu eesotsas oli Otto Strandman.
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    Sõda toimus Läti aladel eestlaste ja baltisakslaste vahel. Sõja nimi on Landerwehri sõda, sest eestlased sõdisid Landeswehri väe vastu. Baltisakslased, olles vabastanud Lääne- ja Kesk-Läti Punaarmee käest, lootis kehtestada Balti hertsogiriiki. Eesti väed olid Läti iseseisvuse poolt. Eestlased võitsid sõja ning see oli baltisakslastele väga suur lüüasaamine.

  • Esimene põhiseadus

    Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, milles kehtestati muu hulgas kodanikuõigused. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeima võimu kandja rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat Vabariigi Valitsus ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.
  • Period: to

    Võnnu lahing

    Landeswehri sõja lahing, mis toimus Põhja-Lätis. 23. juunil purustasid Eesti väed Landeswehri väed ning seda tähistatakse võidupühana.
  • Period: to

    Tartu rahuläbirääkimised

    Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel toimusid juba augustist alates rahuläbirääkimised, kuid peamiselt toimusid need detsembris. Antant oli rahu sõlmimise vastu.

  • Relvarahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel

    Nõukogude Venemaa Punaarmee ei suutnud Narvat vallutada ning leppis vaherahuga.

  • Tartu rahu

    Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmisid rahulepingu, milles määrati kindlaks piir ning Venemaa loobus igaveseks ajaks kõikidest pretensioonidest Eesti territooriumile. Ühtlasi oli lepinguga Nõukogude Venemaa esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvust ning vastupidi.
  • Period: to

    Eesti vabariik

  • Molotov-Ribbentropi pakt

    Saksamaa ja NSVL sõlmisid pakti, selle salajases lisaprotokollis jagati maailm kahe riigi vahel ära.

  • II maailmasõja algus

    Saksamaa ründab Poolat.

  • Poola allveelaev Tallinna sadamas

    NSVL ründab Poolat, Tallinnas olev allveelaev üritab põgeneda ning Eesti ei takista seda, järelikult ei olnud Eesti sõjas neutraalne.

  • Vastastikuse abistamise leping NSVL-ga

    Algab Baaside aeg. NSVL toob Eestisse oma sõjaväe, mille suurus ületab väga palju Eesti väge.

  • Baltisakslaste ümberasumine Umsiedlung

    Baltisakslased saadetakse Eestist ära.
  • Period: to

    Talvesõda

    Sõda Soome ja NSVL vahel, mille tulemusena Soome säilitab iseseisvuse.

  • NSVL teeb Eestile ultimaatumi

    NSVL nõuab 100000-mehelise lisaväe paigutamist Eesti aladele.
  • Period: to

    NSVL okupatsioon

    1. juunil algab Balti riikides NSVL okupatsioon, mis kestab 1941. aasta sügiseni, kuni tuleb Saksa okupatsioon. Eestis viib okupatsiooni läbi Andrei Ždanov.

  • Juunipööre

    Toimub Eesti annekteerimine.

  • Eesti nimetatakse Eesti NSV-ks

  • Eesti liidetakse Nõukogude Liiduga

    Juhtiv roll on kommunistlikul parteil EKP. Riigikogu asemel on Ülemnõukogu, mille eesotsas on Johannes Vares. Valitsuse asemel on Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas on Johannes Lauristin. Maa natsionaliseeritakse, toimub plaanimajandus.

  • Rahareform

    Novembris asendatakse kroon rublaga.

  • Küüditamine

    Juuniküüditamine leiab aset peamiselt linnades. Suures osas küüditatakse naisi ja lapsi.

  • Saksamaa ründab NSV Liitu

    Saksamaa eirab Molotov-Ribbentropi pakti ja ründab NSV Liitu.

  • Sakslased on Eesti piiril

    Toimub n-ö Suvesõda. Väga suur osa on hävituspataljonidel, kes hävitavad mõisasid ja muud vara, et sakslastele midagi alles ei jääks. Toimub mobilisatsioon Nõukogude sõjaväkke, kuid need, kes ei allu mobilisatsioonile lähevad metsavendadeks ning takistavad hävituspataljone.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    Saksa okupatsioon kestab 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini. Kehtestatakse Saksa sõjaväevõim. Toimuvad repressioonid punategelastele, juutidele, mustlastele ja sõjavangidele. Saksamaa ei tunnista Eesti iseseisvust. Alad antakse eelmistele omanikele kasutada, aga maad ei tagastata. Majandus allutatakse Saksamaa huvidele - põhiliselt laiendatakse põlevkivitööstust.

  • Eestlased sõdivad mitmel rindel

    1. aasta sügisel eestlased sõdivad NSVL Punaarmees laskurkorpuses, Saksa sõjaväes Eesti-SS-leegionis ja Soome armee Jalaväerügemendis JR-200.
  • Period: to

    Sõda Eesti aladel

  • Märtsipommitamine Tallinnas

    Tallinnat pommitatakse, linn põleb.
  • Period: to

    Sinimägede lahing

    Sinimägede lahing toimub juuli-august 1944 Narva all, seal sõdivad Punaarmee ja Eesti üksused.

  • Otto Tiefi valitsuspäev

    Vahepeal on loodud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, Otto Tief on selle esimees. Koos Jüri Uluotsa, viimase peaministiga, luuakse valitsus. Pika Hermanni torni heisatakse Eesti lipp. Otto Tief on minu vanavanaonu :)

  • Punalipu heiskamine Pika Hermanni torni

    Eesti jaoks on II maailmasõda läbi, hakkab Nõukogude okupatsioon.