-
Saksamaa kuulutab Venemaale sõja
Kaks leeri: Atand ja Keskriigid.
Eesti mobiliseerimine 1914-1915 -
Period: to
Eesti mobiliseerimine
rahvusüksusi ei moodustatud. -
Inimesed on väsinud sõjast
Sõjast väsinud inimesed, näljatalv -
Veebruarirevolutsioon Petrogradis
Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. -
Mäss Eesti aladel, Tallinnas
Tallinnas vangide vabastamine ja vanglate põletamine. Ajutine valitsus vabastab kohtadelt tsaari volitatud isikud ja volitab Jaan Poska kubermangukomissaariks. Moodustatud rahvuskubermangu nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu ja täidesaatvaks Maavalitsus.
Suvel kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks ja hakati looma Eesti rahvusväeosi. -
Jaan Poska nimetatakse ametisse
Tallinna linnapea Jaan Poska määratakse kubermangukomissaariks. -
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
osales ligi 40 000 eestlast, koostatakse ja esitatakse autonoomia eelnõu -
Autonoomia saavutamine
-
Maapäeva kokkutulek
Kõrgeim rahva esinduskogu kuni Asutava Kogu valimisteni.
Demokraadid: Eesti liberaalid, Tõnissoni partei- 23% häältest
Eesti Maarahva Liit: K.Pätsi partei
Tööerakond: sotsiaaldemokraatlik, Jüri Vilms. 21% häältest
Eesti vähemlased (menševikud): toetavad Eesti Vabariiki, väga vähe hääli
Bolševikud- ei tunnusta Eesti omariiklust, saavad kõige rohkem hääli, 39% -
Maavalitsus
Maavalitsuse ülesannete hulka kuulusid:
kubermangu toitlusmajanduse korraldamine,
elanikkonnale maksude määramine ja nende kogumine,
kohalike omavalitsusasutuste tegevuse juhtimine,
sõjapiirkonnast elanike ja varanduste evakueerimine,
hävitamisele kuuluvate tööstusettevõtete hindamine,
miilitsa arestimajade ning haiglate ülalpidamine,
kubermangu põllumajanduse, tervishoiu, hoolekande ja hariduse korraldamine. -
Enamlik oktoobripööre
Petrogradis (25.10) kukutati Ajutine Valitsus, Nõukogude Liigu loomine. Eestis (27.10) moodustati võimu haaramiseks sõja-revolutsioonikomitee, kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Viktor Kingisepp võtab võimu üle.
Majandusreformid:
1. omavalitsused asendati nõukogudega
2. miilitsa asemel Punakaart
3. kodanikuvabaduste piiramine
4. maa natsioliseerimine, mõisatest sotsialistlikud suurmajandid
5. Suuromandi natsioliseerimine -
Oktoobrirevolutsioon
-
Maanõukogu kogunemine Toompeal
Otsused(3): Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu, Kuni Asutava kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule, Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.
Koosolek lüüakse lahti. -
Saksa pealetung
-
Päästekomitee loomine
Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik -
Iseseisvusmanifesti ette lugemine
Maapäeva volitatud kolmeliikmeline päästekomitee ülesandeks on iseseisvuse väljakuulutamine. Esimest korda loetakse ette Pärnus 23. veebruar. -
Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse moodustamine
Koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai K. Päts ja tema asetäitjaks J. Vilms. -
Saksa okupatsioon
Sooviti luua Baltihertsogiriik, paljud rahvuslikud poliitikud arreteeriti -
Saksamaa kaotab sõja
Compiegne'i vaherahu -
Ajutine valitsus tuleb kokku
-
Period: to
Vabadusõda
Algab sissetungiga Narva (alguses saksa väed kaitsevad) -
Period: to
Eesti Töörahva Kommuun
Punased eestlased. Poliitika: punaste reformid, maa riigistamine ehk ei tahtnud anda talupoegadele, punane terror. -
Eesti sõjaväe reformimine
Johan Laidoner, laevad, soomusrongid ja -autod, Soome ja Taani vabatahtlikud, Inglismaa materiaalne abi. -
Kehra lahing
Peatati pealetung ja valmistuti vastu ründama. -
Rahvaväe vastupealetung
- jan vabastatakse Narva. Veebruari lõpuks on sõjategevus Eesti piiridest väljas.
-
Venemaa pealetungikatse
Surutakse edukalt tagasi. -
Asutav Kogu tuleb kokku
Valimised märtsis ja tulevad esimest korda 23. aprillil kokku Estoniasse. Eesti esimene valitsus lubab mõisamaa rahva kätte anda (sõjas osalejatele), hakatakse ette valmistama põhiseadust. Eesti punaarmee lagunemine -
Period: to
Landeswehri sõda
Konflikt Lätis paikneva Saksa väeosaga. Eesti toetab Läti Ajutist valitsust. Britid lepitavad. -
Võnnu lahing
Võit! -
Period: to
Tartu läbirääkimised
Atand on vastu. Piiriküsimus; 3. jan relvarahu; majandusküsimused: Eestil ei ole osa Venemaa laenudest, Eesti saab osa Venemaa kullast, evakueeritud varade tagastamine, soodne kaubandus, Venemaa ütleb lahti suveräänõigusest Eestile. -
Tartu rahu