Eesti iseseisvumine + Eesti II maailmasõjas

I maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Kogu maailmas valitsesid sõja puhkemisel hurraapatriootlikud meeleolud. Eestlaste suhtumine sõtta oli vaid veidi erinev. Ühelt poolt ei tuntud küll erilist vajadust minna sõtta "usu, tsaari ja isamaa eest", sest Vene valitsus polnud tulnud vastu väikerahvaste soovidele, ning pealegi kardeti, et Venemaa võiduga kaasneb šovinismi tõus ja uus venestamislaine. Teisalt sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama.

Ühiskondlike organisatsioonide loomine

1915

Rohke negatiivsuse kõrval tõi I maailmasõda siiski kaasa ka midagi positiivset - rahvusliku liikumise elavnemise. Tõuke selleks andis mitmesuguste sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine. Neist olulisemaks kujunesid Linnadeliidu Komitee (Päts) Tallinnas ja Põhja-Balti Komitee (Tõnisson) Tartus, mille peamisteks ülesanneteks oli erinevatel meetoditel Vene Armee abistamine. Salaja said need rahvuslust propageerida.

Esimest korda avalikult autonoomia nõudmine

1916

Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte radikaal Jüri Vilms nõudis 1916. aastal esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.

Majanduse allakäik Eestis

1916

Hävisid mitmed suured ettevõtted, vähenes tooraine saabumine Venemaalt ja kaubandus oli häiritud.

Autonoomiaseaduse projekt

1917

Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas aga asjaajamine venima. Paljud mõjukad poliitikud ja ametnikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda ainult Venemaa Asutav Kogu.

Erakondade kujunemine

1917

Eestis hakkasid kujunema mitmed erinevad erakonnad. Jagunesid need peamiselt sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Populaarseimateks osutusid enamlased, kes tänu kommunistlikule propagandale saavutasid töörahva poolduse. Nad eitasid rahvuslust ja soovisid vallandada kogu maailmas kommunistliku revolutsiooni.

Veebruarirevolutsioon

Feb 27, 1917

Venemaal levis kõikide sotsiaalsete klasside seas üldine rahulolematus ja Petrogradist algasid streigid. Nende tulemusena loobus Nikolai II troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. Petrogradi nõukogu muutus eriti mõjukaks. Rahvale ajutine valitsus ei meeldinud.

Rahutused Eestis

Mar 2, 1917

Petrogradist alanud streigid levisid Eestisse edasi. Tallinnas võttis aset üldine streik, millest võttis osa 20 000 töölist. Paks Margareeta pandi põlema, hävitati dokumente ja rünnati ohvitsere koos politseinikkega.

Petrogradis eestlaste demonstratsioon

Mar 26, 1917

Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.

Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

Mar 30, 1917

Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvaskubermanguks, lubati moodustada omavalitsusorgan Maapäev (Maanõukogu).

Ajutine Maanõukogu

Jul 14, 1917

Nõuandvaks organiks kubermangukomissaarile sai Ajutine Maanõukogu. Täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem juba Päts.

Operatsioon Albion

Oct 2, 1917

Seoses Venemaal levivate revolutsiooniliste mõtetega hakkasid sakslased muretsema tulevase aggressiooni suhtes ja uskusid, et Saaremaa vallutamine avaks Petrogradi mererünnakuks. 12. oktoobril algas dessant Saaremaale ja hiljem laienes Hiiumaale. Sellega algas Saksamaa Eesti okupatsioon.

Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee saatis oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail.

Oct 23, 1917

1. oktoobri õhtul saatis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail.

Oktoobrirevolutsioon

Oct 24, 1917

Petrogradis algas suur kommunistlik revolutsioon. Enamlased kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Kujunes diktatuur, mille käigus piirati poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustati koosolekuid, suleti ajalehti ja vangistati juhte. Toimus enamlaste ja vähemlaste laagri purunemine, vähemlastest kujunes opositsioon.

Enamlaste riigipööre Venemaal. Algab Nõukogude Võimu periood

Oct 27, 1917

Tallinnas tulid enamlased Viktor Kingissepa juhtimisel Jaan Poskalt võimu ülevõtma, mida Poska pidi üle andma, kuna tal puudusid igasugused relvajõud. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Täitevkomitee tegelik otsustamisõigus oli siiski piiratud, sest kõik olulisemad otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis.

Iseseisva riigi loomise mõtted

Nov 15, 1917

Pärast Riia langemist sakslaste kätte hakati arutama mõtet Venemaast lahku lüüa. Oktoobrirevolutsioon ja enamlaste võimulevik süvendas selle vajadust. Jaan Poska pakkus välja Eesti iseseisvaks kuulutada. Maanõukogu otsuses võeti vastu järgmised otsused:
1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2) Ainus kõrgema võimu kandja Eestis on Maanõukogu
3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused

Saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon

1918

Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid.

Saksa pealetung

Feb 18, 1918

Peale Riia vallutamist oli selge, et Saksa vägede kätte langeb ka Eesti ning kehvades oludes Punaarmee ei suuda osutada suurt vastupanu. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamises. Koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti

Feb 21, 1918

Peale iseseisvuslike ideede levimist ning päästekomitee loomist, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon(id), et välja selgitada teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvumisse. Rahvuslikud riigimehed otsustasid koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust. Päts ja Vilms tegid katse sõita Haapsallu, et seal manifest ette lugeda. Paraku jõudsid sakslased Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning kavatsusest tuli loobuda.

Iseseisvusmanifesti ette lugemine Pärnus

Feb 23, 1918

Kell kaheksa õhtul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale ette. Päev hiljem aga Viljandis. 24. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi pangahoones Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms.

Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

Feb 24, 1918

Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitsjaks Jüri Vilms.

Saksa okupatsioon Eestis

Feb 25, 1918

Eesti ajutine valitsus oli ametis kõigest ühe päeva ning järgmisel päeval marssisid Saksa väed Tallinnasse sisse. Saksa armee Eesti iseseisvust ei tunnistanud.

Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa rahuleping

Mar 3, 1918

Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa rahuleping jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud küll Venemaale, kuid tegelikult polnud Venemaal siinsete aladega enam asja ning kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.

Saksa keisri kukutamine

Nov 1, 1918

Sõja lootusetuse mõistes hakkasid rahutused Saksamaal sotsialistlike ideede levikuga. Rahutused levisid üle kogu Saksamaa ja lõppesid sellega, et keiser Wilhelm II loobus troonist ja põgenes Saksamaalt. Moodustati Weimari vabariik.

Balti hertsogiriigi väljakuulutamine

Nov 5, 1918

Baltisakslased kuulutavad välja Balti Hertsogiriigi, kuid reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakata.

Toimus üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek

Nov 11, 1918

Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit.

Compiegne´i vaherahu

Nov 11, 1918

Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11. novembril 1918 alla Compiegne´i vaherahule. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okuptsioonile Eestis.

Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkulepe

Nov 21, 1918

Lõplikult läks võim eestlaste kätte vastavalt Riiias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Päev varem oli uuesti astunud kokku Maanõukogu. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima tegelikult, kuid omariikluse püsimajäämine polnud ikka veel kindel, sest enamlased koondasid idapiiri taga sõjalist jõudu Eesti alade taasvalutamiseks.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Vabadussõda puhkes Punaarmee rünnakuga Narvale. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist asusid Saksa väed Narvast lahkuma ning väikesearvulised Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema.

Punased vallutavad Narva

Nov 29, 1918

Luuakse uus sotsialistlik (vaba)riik: Eesti Töörahva Kommuun, et jääks mulje nagu oleks tegu kodusõjaga punaste ja valgete eestlaste vahel. Punaste poliitikat ja oma reforme viljelevad Pöögelmann ja Anvelt. Punased jätkavad pealetungi ja rinne jääb pidama Valkla juurde, langeb ka Tartu.

Sõjaseadus terves Eesti Vabariigis

Nov 29, 1918

Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja, et 1. dets alates on kõikide 21-24 a meeste mobilisatsioon ja käsk Eesti ohvitseridele naasta polkudesse

Punane terror

Dec 1, 1918

Nõukogude Venemaa ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918. aastal väljakuulutatud hirmutamise ja bolševike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika. Punase terrori tõttu kaotas elu enam kui 600 inimest.

Liitlasabi: britid

Dec 12, 1918

Briti laevastik jõuab Tallinna reidile ja seetõttu ei saa Punased teha meredessanti. Britid saavad Punastelt kätte kaks laeva, mis lähevad Eesti mereväele (siiani Eestil vaid suurtükipaat Lembit). Briti laevastik kaitseb Eesti rannikut 5.jaanuarini.

Eesti Rahvaväe Operatiivstaap

Dec 14, 1918

Loodi Eesti Rahvaväe Operatiivstaap, mille ülemaks nimetati polkovnik Johan Laidoner, kes muutis sõjategevuse sihipäraseks.

Vabatahtlike üksused

Dec 20, 1918

Tallinnas alustati vabatahtlike vastuvõttu Kalevlaste Malevasse. Tekkisid ka Kuperjanovi partsisandid ning Skautpataljon.

Johan Laidoner saab sõjavägede ülemjuhatajaks

Dec 23, 1918

Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati polkovnik Johan Laidoner.
Korraldati mobilisatsioon, mille põhilise osa kaitsejõududest moodustasid esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. Luuakse vabatahtlikest eriväosad, näiteks Julius Kuperjanovi oma Lõuna-Eestis.

"Lennuk" ja "Vambola"

Dec 27, 1918

Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti merejõududele ja see sai nimeks "Lennuk". Sama juhtus "Vambolaga" natuke varem.

Liitlasabi: soomlased

Dec 30, 1918

Jõuavad soome vabatahtlikud (3500), kes on n-ö soome valged ja eelneva sõjakogemusega (Taani vabatahtlikud)

Seis enne vastupealetunge

Dec 31, 1918

Punaarmee oli vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ning ähvardasid vallutada Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

1. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millde põhijõuks olid soomusrongid.

Tapa

Jan 9, 1919

Tapa vabastatud: oluline sõlmpunkt

Tartu

Jan 14, 1919

Tartu vabastamine Kuperjanovi partisanidega

Narva

Jan 19, 1919

Narva vabastamiseks Utrea dessant mereteed pidi (Rakveres raudteesillad õhku lastud), Soome vabatahtlikud abis

Paju lahing

Jan 31, 1919

Valga vabastamiseks oli vaja vabastada ja tagasi vallutada Paju mõis; ohvriterohke; Kuperjanov hukkub
Jaanuariga on Eesti territooriumid vabastatud

Pitseri

Feb 4, 1919

Vallutatakse Pitseri ja Pihkva, liituvad vene valged ja territooriumid antakse neile.

Punaarmee jõud Lõuna-Eesti piiridel

Mar 1, 1919

Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset.

Asutav Kogu valimised

Apr 23, 1919

Kõige rohkem said kohti vasakpoolsed: Sotsiaaldemokraadid ja Töörahva erakond (Päts on tulemustes pettunud)
Sündmus toimus Estonia kontserdisaalis. Lubatakse 2 seadust: 1. Maaseadus: lähed sõtta, saad maad. 2. Põhiseadus. Esimese valitsuse eesotsas Otto Strandman.

Lahingutegevus Vene-Läti aladele

May 1, 1919

Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus(Laidoner) kevadist pealetungi. Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile.

Läti Nõukogude Vabariigi hävimine

May 5, 1919

Eesti ratsaväe sügav läbimurre + sakslaste samaaegne pealetung Riia lähistel sundisid Punaarmee põgenema.

Narva ja Pihkva vallutamine

May 5, 1919

Eesti sõjavägi (põhjakorpus) vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Punaarmee madal võitlusmoraal aitas asjale kaasa. Kagu-Eestis tulid paljud punaarmeesse mobiliseeritud eestlased Eesti poolele üle.

Suurpealetung

May 31, 1919

Mai-juuni korraldatakse Antanti kureerimisel suurpealetung, koondatakse kõik punaste vastatse jõud. Vene valged võtavad suunad Petrogradile, Põhja-Lätile ja Pihkvale. Pealetung edukas.

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Baltsisakslastest koosnev Landeswher ei tunnista Läti Ajutist Valitsust. Nende eesmärk: Balti hertsogiriik. Eestlased toetavad lätlasi, britid proovivad osapooli lepitada. Tekkis enneolematu sõjavaimustus: ajalehed kutsusid üles sakslasi halastamatult hävitama. Võnnu lahing. Antanti soovil kirjutati alla vaherahule, Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma.

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Algas sakslaste pealetungiga. Neli päeva kestsid ülimalt ägedad lahingud ning alles Eesti varuüksuste saabumine viis kindral Goltzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. Seetõttu said sakslased korralduse taanduda ning 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Eestlased nägid Landeswehr´i sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus.

Esimesed rahuläbirääkimised Pihkvas

Aug 31, 1919

Antant ei toeta, plaanivad okt suurt ühist pealetungi Petrogradile.
Kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakpoolsete rahupropaganda

Loodearmee pealetung

Oct 1, 1919

Loodearmee e vene valged (poliitika ebapopulaarne, palju ohvitsere, vähe lihtsõdureid). Ei tunnista Eesti iseseisvust. Neilt võetakse relvad ja Eesti Rahvaväel on üks liitlane vähem.

Punaste Narva pealetung

Dec 30, 1919

Punaarmee koondas Narva vallutamiseks 160 000 meest ja 200 suurtükki. Otserünnakud ja ümberpiiramised. Eesti kaitse jäi püsima, rünnak ebaõnnetus.

Relvarahu

Jan 3, 1920

1. aasta lõpus Tartu Rahukonverents. Eesti delegatsioon, juhtis Jaan Poska, taotles: 1. vaherahu sõlmimist 2. Eesti iseseisvuse tunnustamist 3. idapiiri kindlaksmääramist. 31. detsembril kirjutati alla, kehtima hakkas 3. jaan 1920. Vabadussõda oli lõppenud.

Vabadussõja lõpp: Tartu rahu

Feb 2, 1920

Eesti delegatsioon eesotsas Jaan Poskaga taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Algul puhkesid vaidlused piiriküsimuste üle, ent kaotusi kannatanud Vene valitsus oli sunnitud tegema järeleandmisi. Esialgne vaherahu sõlmiti 31. detsembril 1919. Rahukõnelused Tartus aga jätkusid ning 2. veebruaril 1920 saavutasid eestlased uue rahulepingu, millega määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir ning kus Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust.

Kolmepoolsed kõnelused

Jul 7, 1939

Suurbritannia ja Prantsusmaa üritasid Venemaad veenda nõustuma Saksamaa-vastase sõjalise liiduga. Punaarmee nõudis Poola koridori + "vabad käed" baltiriikides. Kokkuleppele ei jõutud.

Molotov-Ribbentropi pakt (MRP)

Aug 23, 1939

I MS rahulepingud ei rahuldanud täiesti isegi võitjariike, Saksamaa eriti halvas olukorras. II MS puhkemise põhjus - vastastikune mittekallaletungi leping. Salajane protokoll: Ida-Euroopa jagamine. Saksamaal võimul natsionaalsotsialistid, lubadused Suur-Saksamaast. Nõukogude Liit - kommunistliku maailmarevolutsiooni idee; tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused. NL ja Saksamaa poliitilised ja sõjalised liitlased.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

Saksamaa ründab Poolat

Ettekääne Eesti ründamiseks

Sep 15, 1939

Moskva ootas plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet, Eesti oli kuulutanud ennast neutraalseks. Tallinna sadamasse oli sisenenud Poola allveelaev Orzel - Eestit süüdistatakse neutraliteedi rikkumises.

Punaarmee ründab Poolat

Sep 17, 1939

Lääneriigid Nõukogude Liidule sõda ei kuuluta, Moskva jätkab plaanide elluviimist

Eesti agresseerimine NL poolt

Sep 25, 1939

NL kaitserahvakomissaari (K. Vorošilovi) käskkiri, milles nõuti Eestile "võimsa ja otsustava" löögi andmist. Agressiooni alguspäevaks määrati 29.09 ja Eesti piirile koondati sõjamehi ja -tehnikat. Arutluste ajal Nõukogude väed rikuvad korduvalt Eesti piire. Kremli nõudmistega lepiti, sest vastuhakuks puudusid vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus.

Vastastikuse abistamise pakti allkirjastamine

Sep 28, 1939

24.09 Eesti välisminister Karl Selter Moskvas, väidetavalt kaubanduskokkuleppeks, tegelikkuses pakti sõlmimiseks, mis lubaks NL luua Eesti territooriumile sõjalaevastiku baasid Eesti andis NL rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal, Paldiski ümbruses. Moskva müüs Eestile soodustingimustes relvastust. Lepingu juures salajane lisaprotokoll

NL baaside lepingud

Oct 5, 1939

5.10 Läti, 10.10 Leedu, Soome keeldub

Baltisakslaste lahkumine Eestist

Oct 6, 1939

Hitler kutsub saksa rahvusgrupid Saksamaale. Mõju Eestile: 700a orjapõlve lõpp; vapustas rahvast; kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali; tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Peaministri kohalt astus tagasi ebapopulaarne Kaarel Eenpalu, uue kabineti kujundas Jüri Uluots

Baaside lepingu jõustumine

Oct 12, 1939

Tallinna sadamas 3 Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss 18.10. Soomusmasinad, sõjalennukid ja punaväelased. Suhtlus eestlastega keelatud ja puudulik. Näiliselt vabariik, tegelikult NL protektoraad ja Eesti välispoliitika sõltuvuses idanaabrist

Talvesõda

Nov 30, 1939

NL ja Soome vahel, sest Soome ei allkirjastanud baaside lepingut
Soomel otsene välisabi puudub; NL visatakse Rahvasteliidust välja, Eesti lennuväljadelt Vene pommitajad ründavad Soome linnu, Soome tekitas NL suuri kaotusi ja sundis ta tagasi tõmbuma
13.03.1940 rahuleping: Soome sunnitud 1/10 territooriumist loovutama ja andma Punaarmeele rendile Hanko poolsaare (,mis säilitas iseseisvust ja jäi ka 1940.a suvel NL agressioonist puutumatuna)

Okupeerimised Euroopas

Apr 1, 1940

Saksa väed hõivasid Taani, Norra (aprill); okupeerisid Hollandi ja Belgia (mai) ning sisenesid Prantsusmaale, juunis langes Pariis
Lääneriigid ei saa Saksamaa välksõja vastu
Moskva kasutab aega Baltiriikide ründamiseks (tähelepanu lääneriikidel): süüdistused baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-ala laiendamist, suurendati baasivägede arvukust

NL surve tugeneb

Jun 1, 1940

Nõukogude Liit koondas 1940. aasta suvel oma vägesid Eesti piirile, laevastikul lasi ristelda Eesti vetes ja saatis sõjalennukid Eesti linnade kohale.

NL ultimaatum

Jun 14, 1940

NL Leedule (14.06), Eestile ja Lätile (16.06). Nõudmised: täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamine tähtsamatesse keskustesse, Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Sõjaline vastupanu võimatu - Baltiriigid alistuvad vaikselt

NL poolt võimu ülevõtmine

Jun 17, 1940

Varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit
Suuremates asulates NL garnisonid, baasivägede kontrolli all Tallinn. Laidoner kirjutab alla Narva diktaadile: kontroll kõigi sidekanalite ja ühendusteede üle N Liidu käes; keelustati rahvakogunemised, meeleavaldused, eraisikutel kästi loovutada relvad

Juunipööre

Jun 21, 1940

Andrei Ždanov (Stalini eraesindaja) Tallinnas: suunab uue valitsuse moodustamist. Kohalikud vasakmeelsed peavad korraldama meeleavalduse Moskva toetuseks. Ettevõtmise soodustamiseks kohal Punaarmee soomukid. Nõuti Uluotsa valitsuse vahetamist. Vabaduse väljak, Toompea (punalipp) ja Kadriorg. Patarei vanglast päästetakse poliitilised vangid (NL salakuulajad, terroristid). Pätsi allkirjaga uus valitsus: peaminister Johannes Vares-Barbarus, mitte ühtegi kommunisti

Põhjalikud muudatused

Jul 14, 1940

Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud). Eesti Töötava Rahva Liidu propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks.14-15.juuli Balti valimised - üles seati 1 kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati

ENSV ehk Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

Jul 21, 1940

Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta ta NL koosseisu. 6. aug võetakse ENSV vastu ja Eesti annekteerimine Venemaa poolt jõudis lõpule.

Muudatused riigis

Aug 6, 1940

Senise riigiaparaadi lammutamine: ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad, linnapead. Võtmepositsioonid järk-järgult kommunistide käes
Uus põhiseadus: Riigivolikogu muutus Ülemnõukoguks (esimees J. Vares), valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu (esimees J. Lauristin), linna- ja vallavalitsuste asemel täitevkomiteed, EKP (Karl Säre). Kõik täitsid Moskva korraldusi. Nõukogulik rahvakohtu, miilits, Punaarmee laskurkorpus (endine Eesti sõjavägi)

Käibele rubla

Sep 1, 1940

Metsavendlus

Nov 1, 1940

Pärast Eesti okupeerimist ja Nõukogude repressioonide algust 1940. a suvel ja sügisel hakkas hulk inimesi, kel oli põhjust peljata repressioone, end varjama. Inimesed varjusid võimaliku vahistamise või mobiliseerimise eest tavaliselt kodulähedastesse metsadesse.

Repressiivpoliitika ja massiküüditamine

Jun 14, 1941

SARK e NKVD viis ellu repressioonid, keegi ei tundud end kaitstuna. Kuni 1940.a lõpuni kadus teadmatusse üle 1000 inimese (n-ö eliit). Massiküüditamine korraga kõigis Balti riikides: täisealised mehed vangilaagrisse, ülejäänud asumisele Mindi metsavendadeks: algselt polnud jõudu, hiljem n-ö sakslaste abistajad ja liitlased NL ja Punaarmee vastu

Vene-Saksa sõja puhkemine

Jun 22, 1941

Sakslasi saadab edu ja pärast Läti, Leedu hõivamist, asuvad nad ründama Eestit.

Suvesõda

Jul 7, 1941

22.juuni Saksa-Vene sõda. 7.juuli sakslased üle Eesti piiri - Sakslased algselt punaväest edukamad (Lõuna-Eesti), piiramised, punased taanduvad vaikselt (käsk kõik enda järelt hävitada). 28.juuli jätab Punaarmee Tallinna maha

Saksa okupatsioon

Aug 5, 1941

Saksa sõdurid kui vabastajad NL ja Punavägede käest, suur rõõm
Saksamaa ei tunnista Eesti iseseisvust
Eesti kindralkomissariaat K. S. Litzmann (kõige tähtsam), alluvatel ametikohtadel ainult sakslased (pidi olema ajutine lahendus)
Eesti Omavalitsus ja Hjalmar Mäe (toetas Saksa okupeerimist, sakslaste käepikendus)
Majanduspoliitika vastuoluline: Saksa varustamine, hoiduti röövmajanduslikest sammudest; põlevkivi; müüginormid; varade natsionaliseerimine
Üldine elatustase langes
Eesti Rahva Ühisabi

"Eesti on juudivaba"

Jul 1, 1942

Repressioonid ja genotsiid, natside rassiteooria (nt juutide, mustlaste vastu). Mõrvad, poliitilised vangid, sõjavangid, koonduslaagrid. Alates 1942 Eestisse toodi Euroopa juute ja rajati 20 koonduslaagrit

Eesti SS - leegion, soomepoisid, tööpataljonid

Aug 1, 1942

Varem: luuakse vabatahtlikest koosnevaid väeosi - idapataljone ja politseipataljone (kättemaksusoov punastele)
Leegion ebapopulaarne: rahvas sakslastes pettunud, korraldatakse sundvärbamine ja osaline sundmobilisatsioon (1943) - moodustati 20. Eesti SS-diviis
Mindi Soome soomepoiste hulka (juht: kapten Karl Talpak) - Jalaväerügement 200
Mobiliseeritud läksid tööpataljonidesse (poliitiliselt ebausaldusväärsed mehed, füüsiline raske töö, enamus suri)
1942.a sügis: Uuralites 8.Eesti laskurkorpus

Eesti meeste värbamine saksa relvajõududeks

Nov 1, 1942

1941 Omakaitse - 44 000 meest (viha punaarmee vastu)
ida ja politseipataljonid - 10 000 meest (endiselt kättemaksuiha)
1942 Eesti SS-leegion - ei osutu populaarseks (eestlased pettunud sakslaste poliitikas
1943 sundvärbamine - 11 000 meest (üritati iga hinnaga kõrvale hoida), moodustati 29. Eesti SS-deviis

Sõda taas Eestis

Jan 1, 1944

Idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung, Narva all nt 7 kuud
Sakslased ehmunud ja punased saavutavad osalise edu
30.jaan Uluots kuulutab välja üldmobilisatsiooni - punavägede vastu. Vastupealetung edukas, jätkub võitlus Narva pärast (kuni aprillini)

Uluots kutsub mehi kommunismi vastu võitlema

Jan 30, 1944

Narvale on vaja abivägesid, Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Eesti seaduslik peaminister Uluots rõhutab, et Eesti kaitsmine kommunismi eest, on kõige olulisem. Kokku tuli 40 000 meest, kes nägid seda ka II vabadussõjana ja läksid rindele lootuses saavutada estile iseseisvus.

Taasiseseisvumiskatse

Feb 1, 1944

Lootused Atlandi Hartal ja demokraatlikel lääneriikidel
Loodi vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (Otto Tief); koostöö sundis Uluotsa rühmaga erimeelsused ja umbusu kõrvale

Pommitamine

Mar 6, 1944

Terrorirünnakud Eesti linnadele

Mar 6, 1944

Nõukogude lennuvägi pommitab: 6. märts hävib Narva, 8. märts saavad tugevasti kannatada Jõhvi, Tapa, 9. märts tabamuse saab Tallinn (purustati 40% elamispinnast, 500 surnud, 25 000 peavarjuta), 25. märts Tartu saab rängalt kahjustada

Punaarmee pealetungid

Jul 1, 1944

Saksamaa sõjaline olukord halveneb Euroopas, taandumine Narva alt, punaste uus pealetung. Saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile - võtmeks Vaivara Sinimäed (2 nädalat vägevaid lahinguid), Punaarmee ei saa läbi (10.08). 25. aug Punaarmee Tartus

Suur põgenemine

Sep 18, 1944

Kuni punaseid veel natuke suudeti aeglustada, põgenesid paljud üle mere. Kokku lahkus Eestist 80 000 inimest, rohkesti loovharitlasi

Sakslaste taandumine ja Punavägede pealetung

Sep 18, 1944

Sakslastel kriitiline olukord Riia lähistel, sest Punaarmee jõudis mereni. Halvima vältimiseks ostustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta, Vene pealetung. 22. sept Nõukogude tankid Tallinnas - kogu mandriosa okupeerimine. Puudus jõud ja abi, punastele polnud suurt vastupanu

Vabariiki ei tulnud

Sep 21, 1944

Sakslased taanduvad ja J. Uluots määrab ametisse Vabariigi Valitsuse (juhtimine usaldati Tiefile; sõjaväe ülemjuhataja kindralmajor Jaan Maide), 20. sept Pikas Hermannis sinimustvalge lipp, 21. sept valitsus lahkub Eestist, et jätkata võitlust eksiilis
Riigi Teataja

Nõukogude võimu taaskehtestamine

Sep 22, 1944

Algas punaarmee sissetungiga 1944.a suvel