I maailmasõja algus (1. august 1914) kuni Vabadussõja algus (28. november 1918)

Mobilisatsioonid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus

1914

Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Algas I maailmasõda- Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.

Saabuvad sõjapõgenikud Lätist

1915

Eestisse saabus hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. Tööjõudefitsiidi tõttu olid suured näljahädad.

Esimene avalik autonoomianõue

1916

Jüri Vilms (noorte radikaalide juht) nõudis esimest korda avalikult Eestile autonoomiat.

Veebruarirevolutsioon

Feb 23, 1917

Esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Keiser Nikolai II loobus troonist ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.

Eestlaste korraldatud demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Eesti rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise Venemaa koosseisus. Petrogradis toimus autonoomia toetuseks eestlaste korraldatud demonstratsioon, kus kanti hulgaliselt sini-must-valgeid rahvuslippe.

Eesti taotleb autonoomiat

Mar 30, 1917

Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. Kinnitati määrus, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks. Puhkes hoogne poliitiline tegevus – asutati uusi erakondi, mis tutvustasid aktiivselt oma vaateid ja asusid võitlusse Maanõukogu kohtade eest.

Maanõukogu ja Maavalitsuse moodustamine

Jun 14, 1917

Maapäev oli ajutine maanõukogu, mis ei olnud siiski veel vabalt valitud parlament, vaid Venemaa Ajutise Valitsuse määrusega loodud Eestimaa kubermangu rahvaesindus.

Oktoobrirevolutsioon

Nov 6, 1917

Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8. novembril toimunud riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamist kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ja seejärel Nõukogude Liit

Maanõukogu laialisaatmine

Nov 15, 1917

Eesti rahvuslikud poliitikud ei tunnustanud enamlaste võimuhaaramist ja vastukäiguna kuulutas Maanõukogu end Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Samal päeval saadeti Maanõukogu enamlaste poolt laiali.

Kalendrireform

Feb 1, 1918

Mindi kogu Venemaal üle vanalt Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile

Saksa pealetung

Feb 18, 1918

Saksa pealetung idarindel, järgmisel päeval andis Maanõukogu vanematekogu oma volitused üle kolmeliikmelisele Eesti Päästekomiteele.

Saksa võim

Feb 19, 1918

Eesti Ajutise Valitsuse esindajad sõlmisid Saksamaa valitsuse esindajaga lepingu võimu üleandmise kohta Eesti territooriumil.

Iseseisvusmanifest

Feb 24, 1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi loomine

Saksa vägede pealetung Tallinnale

Feb 25, 1918

Eesti riigivõim ei saanud reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati, teised läksid põranda alla või põgenesid välismaale. Viimastest moodustus Eesti Vabariigi esimene välisesindus, mis hakkas taotlema riigi tunnustamist Antandi poolt. 1918. aasta jooksul õnnestuski saavutada Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia de facto tunnustus Eestile, täpsemalt tunnustati seadusliku võimuna Eesti Maapäeva.

Liitlasabi pakkumine

Nov 20, 1918

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi asevälisminister Robert Cecil avaldas Eestile toetust ning lubas sõjalist abi.

Vabadussõja algus

Nov 22, 1918

Ajutine Eesti Valitsus avaldas üleskutse vabatahtlikke astumiseks riigi kaitsele ja 22. novembril 1918 Eesti rahvaväe kokkukogumiseks

Punaarmee pealetung Narvale

Nov 28, 1918

Kui Saksa väed asusid 1918. a lõpul Eestist lahkuma, seadis Nõukogude Venemaa eesmärgiks liita Eesti taas endaga ning kehtestada siin enamlik režiim. 28. novembril 1918 alustas Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Konflikt sai nimeks Eesti Vabadussõda ja see kestis 1920.aastani.

Narva lahing

Nov 28, 1918

1. polk võttis koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu Nõukogude punaväe 6. diviisi rünnaku Narvale, kuid oli sunnitud taganema ebavõrdsete jõudude vahekorra tõttu. 28. novembril, pärast poolepäevast vastupanu andsid sakslased korralduse linnast lahkuda, Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid ka eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast

Sõjaseaduse väljakuulutamine

Nov 29, 1918

Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja "Terves Eesti Vabariigis sõjaseaduse".

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Eesti bolševikud kuulutasid Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni.

Taganemislahingud

Nov 30, 1918

Punaarmee vallutas 30. novembril Pihkva ja järgnevalt Pihkva–Võru–Valga. 5. detsembril vallutasid Punaarmee väeosad Kagu-Eestis Vastseliina ja Räpina, 8. vallutati Võru, 14. vallutati Kooraste ja Kanepi, 17. Valga linn ja Valga raudteejaam Valga–Petseri raudteeliinil, 21. aga Punavägede lähenemisel Tartule taganesid eesti väed Tartust enne Punaarmee väeosade sinnajõudmist. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti, sealhulgas Tartu.

Mobilisatsioon

Dec 1, 1918

Kõigi 21-, 22-, 23- ja 24-aastaste meeste mobilisatsioon ja Peastaabi ülema Andres Larka käsk kõigile Eesti ohvitseridele, kes enne Eesti polkudes teenisid, viibimata oma polkudesse ilmumiseks.

Viimase Saksa väeosa lahkumine

Dec 9, 1918

Viimane Saksa väeosa lahkus Tallinna kaudu Põhja-Eestist

Liitlasabi saabumine

Dec 12, 1918

Tänu Suurbritannia abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt.

Saabuvad Soome vabatahtlikud

Dec 20, 1918

Saabusid Martin Ekströmi juhitud 1. Soome vabatahtlike salga vabatahtlikud Soomest ning Eesti vabatahtlikest – koolipoistest – moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Pihkva korpus

Laidoner

Dec 23, 1918

Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati polkovnik Johan Laidoner.

Taganemise lõpp

Jan 4, 1919

Eesti väeosad taganesid kuni 4. jaanuarini 1919, mil edukalt tõrjusid Punaarmee kallaletungi Valkla lahingus Harjumaal, Valkla juures, Priske lahingus ja Kehra lahingus ning läksid seejärel vastupealetungile.

Vastupealetungide algus

Jan 6, 1919

1. jaanuaril vabastati Öötla, Kärstna ja Taagepera mõis; 7. asusid Eesti väed üldpealetungile Viru rindel – 9. vabastati Tapa ja Lõunasuunal vabastati Jõgeva ja Ruhja.11. jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda, 12. jaanuaril Rakvere, 13. jaanuaril Lõuna-Eestis Kaarepere raudteejaam ja 14. jaanuaril Tartu linn.
2. jaanuaril vallutasid Eesti väed Vasknarva ja Jõhvi, 17. jaanuaril Lõuna-Eestis, Võru suunal vabastati Rõula mõis ja hõivati Elva raudteejaam.

Utria dessant

Jan 17, 1919

Suurim meredessantoperatsoon, kus Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas. Dessant oli Eesti vägedele edukas, luues eeldused 19. jaanuaril 1919 punavägedelt Narva vallutamisele. Dessantoperatsiooni juhtis kapten Johan Pitka

Laagna lahing

Jan 18, 1919

Toimus Utria dessandis maabunud Soome, Eesti väeosade ja Punaarmee vahel.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing, millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Lahingus sai surmavalt haavata Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov.

Vastupealetungide lõpp

Feb 24, 1919

Kindral Johan Laidoner kandis Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.

Landesveeri sõda

Jun 5, 1919

1. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr. Baltisakslaste rolli pisenemine äsjaloodud Eesti ja Läti Vabariigis ning baltisakslaste maine teatav langus nende riikides. Põhjustas baltisaksa mõisaomanduse radikaalse riigistamise.

Pihkva rahukonverents

Sep 16, 1919

16.–18. septembril 1919 toimusid Pihkvas vaherahuläbirääkimiste Pihkva rahukonverents Eesti Vabariigi ja Vene SFNV esindajate vahel Eesti Vabadussõja lõpetamiseks. Vaherahurääkimised katkesid, kuna Nõukogude Venemaa oli teinud ettepaneku Soomele, Lätile ja Leedule astuda läbirääkimistesse rahutegemiseks. Kuna aga polnud veel saanud vastust, siis katkestati vaherahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 18. septembril 1919.

Tartu rahuläbirääkimised

Dec 4, 1919

Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud J. Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena L. Krassin. Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Vabadussõja lõpp, määrati kindlaks Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Eesti vallutamine sakslaste poolt

Jun 12, 1939

Põhieesmärk oli Leningradi vallutamine. Väegrupi ülesandeks Eestis oli vallutada Balti laevastiku baasid Paldiskis, Tallinnas ja Lääne-Eesti saartel, mis võimaldanuks elimineerida Balti laevastiku ja sellest tuleneva ohu Saksa vedudele Läänemerel.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

NSVL ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungileping, mille salajase lisaprotokolliga jaotati Ida-Euroopa mõjupiirkondadeks.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

Saksamaa tungis kallale Poolale

Venemaa plaan Baltikumis algab

Sep 15, 1939

Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet.15. septembril sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev. Vastavalt neutraliteediseadusele asuti seda kinni pidama, kuid allveelaev põgenes. Kreml süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises.

Baaside leping

Sep 28, 1939

Eesti sunniti lubama oma territooriumile Punaarmee üksused

Poola vallutamine

Sep 28, 1939

1. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri.

Baltisakslaste lahkumine Eestist

Oct 18, 1939

Eestist lahkusid pea kõik sakslased. Baltisaksa rahvusgrupp lõppes olemast.

Eesti okupeerimine

Jun 14, 1940

NSV Liit alustas Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi. NSV Liidu õhujõudude lennuk tulistas Soome lahe kohal alla Soome reisilennuki Kaleva

NSVL ultimaatum Eestile

Jun 16, 1940

Nõuti täiendava Nõukogude väekontingendi riiki laskmist ja uue valitsuse moodustamist.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.

Riigikogu valimised

Jun 21, 1940

Riigivolikogu valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget (kokku 80 liiget).

Saksa okupatsioon Eestis

1941

Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.

Juuniküüditamine

Jun 14, 1941

NKVD poolt teostatud esimene massiline küüditamine Baltikumist, mille käigus arreteeriti Eestist umbes 3000 meest, kellest enamik suri GULAG-i koonduslaagrites. Nende perekonnaliikmed – umbes 7000 naist-last-vanurit – saadeti Eestist välja Siberi küladesse, kus samuti paljud hukkusid.
Operatsiooni eesmärk oli kodumaalt välja viia omariikluse kandjad: riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased, jõukamad talupojad jt, keda kommunistlik ideoloogia käsitles oma vastastena.

Jätkusõda

Jun 25, 1941

Sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks.

Sakslaste peaketung

Jul 5, 1941

Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri

Suvesõda

Jul 7, 1941

Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ning Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt.

Märtsipommitamine

Mar 9, 1944

Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt

Eesti vallutamine Punaarmee poolt

Sep 22, 1944

Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände. Vaatamata Saksa maaväe ülemjuhatuse pessimismile pidas Adolf Hitler Eesti hoidmist tähtsaks. Eesti mahajätmisel ohustanuks Punaarmee Balti laevastik Saksa rauamaagi tarneid Rootsist, raskemasse olukorda oleks sattunud Saksamaa liitlane Soome, suur tähtsus sõjamajandusele oli ka Eesti põlevkivil.