ajalugu

By facebooker_1604693556394886

  • 1914-1915 sõjategevus

    sõjategevus otseselt Eestit ei puuduta, toimub mobilisatsioon, Vene armeesse võeti umbes 100 000 eestlast. Kümnendik neist langes rindel. Venemaa pakkus luua rahvusüksused, kuid eestlased keeldusid.

  • kõige algus

    Suhtumine sõtta on positiivne, arvatakse, et saab kiiresti läbi. Eesmärgiks ei seata omariiklust (ei arvata, et on võimalik) vaid autonoomiat ja oma kultuuri

  • Ajend

    Austria-Ungari kroonprintsi tapmine-> Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu.

  • I maailmasõja algus

    Saksa impeerium kuulutas Vene impeeriumile sõja.

  • I maailmasõja algus 3. päev

    Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja ja tungib Belgiasse. Seejärel saadab Suurbritannia ultimaatumi, mille sakslased tagasi lükkasid.

  • I maailmasõja algus 4. päev

    Suurbritannia kuulutab Saksamaale sõja.

  • Waldhof

    Eesti vetes saksa sõjalaevad - Liivi lahes, paanikas lasti "Waldhof" õhku

  • 16 aasta talv

    keegi ei jaksa sõdida->mässatakse->mässtatakse->Venemaa tagala kukub kokku->revulutsioon

  • Kriisiaasta

    Majandus kokku varisemas, sõjavägi demoraliseerunud,
    valitsus segaduses. Siin võimalus vähemusrahvustele.

  • Iseseisva Poola riigi taastamine

    Poola kuningriik kuulutati välja Saksamaa ja Austria-Ungari keisrite ühisaktiga.

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte

  • autonoomiaseaduse projekt

    Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas aga asjaajamine venima. Paljud mõjukad poliitikud ja ametnikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda ainult Venemaa Asutav Kogu. Kuna aga Asutava Kogu valimisedki seisid alles suure küsimärgi all, otsustasid eestla- sed valitsusele survet avaldada.

  • Venemaa Ajutine Valitsus

    1917 sai Venemaal võimule Riigiduuma moodustatud Venemaa Ajutine Valitsus.

  • Streik Tallinnas

    Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2. märtsil, põhjustades linnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Kõnedest üles köetud miitingulised suundusid punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareeta juures, mis tol ajal oli vangla, tapeti vangla ülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid vabastati ja hoone süüdati põlema.

  • Venemaa Ajutine Valitsus määras Jaan Poska esimese eestlasena Eestimaa kubermangukomissariks.

    Endine Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu tsiviilkuberner Pjotr Verjovkin andis võimu üle Venemaa Ajutise Valitsuse kubermangukomissar J. Poskale.

  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Petrogradis korraldatud meeleavaldus, millega sooviti mõjutada Venemaa Ajutist Valitsust kinnitama seaduseelnõu Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud põhjaalade liitmiseks Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse Eestimaa kubermangu moodustamist. Ametlikult korraldati rongkäik Eesti talurahva vabastamise mälestuseks.

  • Autonoomia

    Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas määruse "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta". Eesti ala ühendati ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, kelle juurde tuli nõuandva organina moodustada Ajutine Maanõukogu. Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga.

  • Suhteline autonoomia

    Venemaa kinnitas Ajutine valitsus Eestile suhtelise autonoomia andnud otsuse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.

  • Viktor Kingissepp saab võimu

    1. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eesti- maa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Täitevkomitee tegelik otsusta- misõigus oli siiski piiratud, sest kõik olulisemad otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis.

  • Oktoobripööre

    Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis toimunud riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse

  • Punaarmee kiire edasitung

    Jõhvi-Kunda-Rakvere-Tapa-Aegviidu-Võru-Valga-Tartu-Tõrva-Mõisaküla

  • Saksa pealetung

    Saksa vägede pealetung Lõuna-Eestis

  • Pärnus "Manifest Eestimaa rahvastele"

    avaldati Pärnus "Manifest Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik.

  • Eesti Vabariik

    Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik.

  • Saksa okupatsioon Eestis

    Eelmisel päeval välja kuulutatud iseseisvuse lõpetasid faktiliselt keskpäeval Tallinnasse sisenenud Saksa väeosad.

  • Bresti rahu

    Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola.

  • Compiègne'i vaherahu

    Compiegne'i vaherahu oli Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiegne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas sõjategevuse Läänerindel.

  • Maakogu kogunemine Toompeal->peksti laiali

    Maanõukogu ajaloolisel istungil otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maanõukogu. Edasiseks tegevuseks anti volitused vanematekogule. Istungist osavõtjad.
    Pärastlõunal kogunes enamlaste kutsel Toompea lossiplatsile hulgaliselt töölisi ja soldateid, kes nõudsid Maanõukogu kohest laialisaatmist.

  • Esimene Punaarmee rünnak Narvale

    Sakslased lõid tagasi. Paari päeva pärast loovutasid Pihkva - seega oht Eesti lõunapiiril.

  • Vabadussõja algus

    Eesti Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik oma sõjalised jõud, kuid kui sakslased hakkasid lahkuma, siis ei suutnud eestlased üksi positsioone hoida.

  • Kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun - eesotsas Kommuuni nõukogu

    Seda juhtis Jaan Anvelt. Nõukogude Vene tunnistas Kommuuni iseseisvust. See pidi jätma mulje, et käib Kodusõda, tegelikult allus Moskvale. Kommuun sai tegutseda vaid Lõuna- ja Ida-Eestis. Rahvas ei läinud kaasa, kuna ei antud talupoegadele maad - mõisad muudeti kohe ühismajandeiks. Katsed reguleerida palku ja hindu viis kaupade kadumisele vabamüügilt ja hangeldamisele. Katsed likvideerida käsu korras kirikut - pööras nende vastu usklikud.Terror poliitiliste vastaste suhtes.

  • sõjaseisukord

    Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja sõjaseisukorra ning üldmobilisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 1893–1896 sündinud (21–24-aastased) mehed.

  • Punaarmee vallutas Läänerindel Vastseliina ja Räpina.

  • Võru vallutamine

    Eesti vägede taganemine Jõhvist, Lõuna-Eestis vallutati Võru. Lahingutegevuseks Lõuna-Eestis moodustati sõjavägede I brigaad

  • Jõhvi vallutatamine

    Põhja-Eestist lahkus Tallinna kaudu viimane Saksa väeosa. Punaarmee vallutas Jõhvi.

  • Briti laevastiku jõudmine

    Tallinna reidile jõudis Briti sõjalaevastik admiral Sir Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel.

  • Eesti Rahvaväe Operatiivstaap

    Loodi Eesti Rahvaväe Operatiivstaap, mille ülemaks nimetati polkovnik Johan Laidoner.

  • kommunistide mässukatse Tallinnas

    Tallinnas toimus kohalike kommunistide mässukatse, mis kooliõpilastest kaitseliitlaste poolt maha surutakse. Sisekorra kindlustamiseks linnades ja maakondades nimetati kindralmajor Ernst Johannes Põdder sisekaitseülemaks.

  • Kalevlaste Malevasse

    Tallinnas alustati vabatahtlike vastuvõttu Kalevlaste Malevasse. Pataljoni asutajaiks oli grupp Tallinna spordiseltsi Kalev liikmeid. Kalevlaste Maleva pataljon osales Vabadussõjas 38 lahingus nii Viru rindel, lõunarindel, kui ka Landeswehri sõjas. Vabadussõjas juhtisid väeosa lipnik Leopold Tõnson ja lipnik Otto Tief.

  • nimetati sõjavägede ülemjuhatajaksJohan Laidoner

    1. detsembril nimetati J. Laidoner Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhatajaks ning moodustati sõjavägede sõjategevuse juhtimiseks Ülemjuhataja Staap. J. Laidoner rakendas sõjaväe juhtimisel ainujuhtimise printsiipi. Sõjaväe efektiivse juhtimisstruktuuri loomine oli Laidoneri üks suuremaid saavutusi Vabadussõja ajal. Erinevalt Esimese maailmasõja positsioonisõjast kujunesid Vabadussõja põhilisteks lahinguteks väiksemate väeüksuste pataljonide-roodude lahingud.

  • "Spartak" langes inglise laevastiku kätte

    Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola".

  • Karl Parts

    Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks.

  • Soome vabatahtlike saabumine

    Tallinna saabusid esimesed soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel

  • Sundmobilisatsioon

    Eesti Töörahva Kommuun kuulutas välja 1894.–1898. aastal sündinud meeste sundmobilisatsiooni, mis teostati Narva, Tartu ja Võru piirkonnas.

  • Punaarmee oli vallutanud 2/3 Eestist

    Punaarmee oli vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu.

  • Rinne jäi pidama Tallinna-Paide-Põltsamaa-Viljandi-Pärnu lähistele

  • Viru rindel linnade, mõisate vabastamine

    Vabastati Aegviidu, Jäneda, Öötla, Kärstna ja Taagepera mõis, Jõgeva, Ruhja, Kunda ja Rakvere.

  • Eesti-Vene vaherahu läbirääkimised

    Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene vaherahu läbirääkimised.

  • "kuiv seadus"

    Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga kehtestati eestis "kuiv seadus", eraisikutel lubati omada 5 pudelit õlut, 3 pudelit kergeviina ja 1 pudel põletatud viina või piiritust; võõrastemajades ja teemajades keelati alkoholi hoidmine täielikult

  • Laagna lahing

    Dessantväed olid hommikul ootamatu rünnakuga vallutanud Laagna küla ja Laagna mõisa surudes punaväe raudtee suunas Laagnalt välja.
    Eesti meredessantväelaste ja Soome vabatahtlike pataljoni 3. kompanii vastas oli kaks Punaarmee polku, salk ratsaväge ja kaks soomusrongi.
    Punaarmee väeosad olid kogunenud raudtee ümbrusesse ja ründasid soomusrongide tuletoetusel dessandi positsioone üle raudtee ja mõisa vahelise põllu viis korda, kuid edutult kandes suuri kaotusi.

  • Narva tagasi saamine

    Viru rindel vallutasid soome vabatahtlikud tagasi Narva, Lõuna-Eestis, Võru suunal tungisid Eesti väed Voore mõisani.

  • Johan Laidoner ülendati kindralmajoriks.

  • Krivasoo lahing

    1. aastal Eesti Vabadussõjas Eesti vägede ja Punaarmee vahel Krivasoo küla ümbruses. Vene ajalookirjanduses nimetatakse lahingut Kriuša lahinguks.
    Punaarmee Läänerinde armeekomandöri Vladimir Gittise juhtimisel ründas üle Krivasoo Auvere suunas 7. ja 15. armee jõududega (6. diviisi umbes 40 000 meest ja 200 suurtükki) eesmärgiga Viru rinde väed ümber piirata. Punaarmee rünnakule seisid Viru rindel vastas kindral Aleksander Tõnissonile alluvad 1. ja 3. Diviisi väeosad.

  • Ingeri polk

    Eesti Ajutise Valitsuse jqa Ingeri Rahvuskomitee vahel sõlmiti leping Ingeri väeosade moodustamiseks.

  • Eestisse saabus Taani vabatahtlike kompanii

  • Eesti Ajutine Valitsus lõpetas oma tegevuse

    Eesti Ajutine Valitsus lõpetas oma tegevuse ning ametisse astus Otto August Strandmani esimene vaitsus, milles Strandmanil oli ka sõjaministri portfell. Valitsuskoalitsiooni moodustasid ESDTP, Tööerakond ja Eesti Rahvaerakond.

  • "Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud"

    ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud.

  • Landesveeri sõda

    Laidoner andis juunis käsu võtta Eesti vägedel kontrolli alla Jēriki-Gulbene raudtee.Kokkulepitud ajaks Landeswehri esindaja ei saabunud, küll saabus teateid Landeswehri vägede asetumisest, rünnakusihiga Eesti vägede vastu. Alampolkovnik esitas ultimaatumi sakslaste tagasitõmbumiseks. Jēriki poole asusid Eesti soomusrongid, eesmärgiga kontrollida ultimaatumi täitmist. Amata jõe silla lähedal ründasid Landeswehri väeüksused soomusronge. Sellega oli sõjategevus faktiliselt alanud.

  • Vaherahu Landesveeriga

    sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel.

  • vaherahu Landesveeriga lõppes

    vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslaste Rauddiviisi väed alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. 19. ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing.

  • Laidoner loobus Põhjakorpuse ülemjuhataja kohast

    Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja J. Laidoner loobus Põhjakorpuse ülemjuhataja kohast, põhjenduseks tuues, et algselt Eesti territooriumil moodustatud ja Eesti vägede ülemjuhatusele läbi Heinrich Carl Timoleon von Neffi allunud väekoondis on täielikult Vene territooriumile asunud

  • rahuläbirääkimiste ettepanek Eestile

    Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini 1. rahuläbirääkimiste ettepanek Eestile

  • Jaan Tõnissoni esimene valitsus

    Ametisse astus Jaan Tõnissoni esimene valitsus, kus sõjaministriks sai ohvitseri asetäitja August Hanko. Valitsuskoalitsioonis olid Rahvaerakond, ESDTP ning Tööerakond.

  • rahuläbirääkimiste taasalustamine

    Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.

  • Tartu vabastamine

    Eesti väed vabastasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. Enne Tartust lahkumist mõrvasid enamlased Tartu Krediitkassa keldris 33 inimest

  • Lõppes Punaarmee viimane katse vallutada Narvat.

  • Sõlmiti Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel vaherahu Tartus.

    kirjutati alla vaherahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel

  • Vaherahu jõustumine

    kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe.

  • Vabadussõja lõpp (Tartu rahu)

    Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

  • Tähistati ametlikult Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva

    Eestis tähistati esimest korda ametlikult Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva piduliku aktusega Estonia kontserdisaalis.

  • Vastastikuse abistamise pakt

    1. septembril esitas Nõukogude Liit ultimatiivse nõudmise Eesti Vabariigile sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumile, keeldumie korral ähvardati sõjaga-> toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati Nõukogude Liidu nõudmised vastu võtta-> 28. sept sõlmitakse Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping, mille tulemusena Nõukogude Liit võis täiesti seaduslikult tuua Eestisse 25 000 sõjaväelast.

  • Sõjaväelaste läbirääkimised

    Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täp- sustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. Lisaks baasidele Saaremaal, Hiiu- maal ja Paldiski ümbruses nõudsid punaväejuhid merebaasi loomist Rohukülla ning maaüksuste pai- gutamist ja lennuväljade ehitamist Eesti mandriossa. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täienda- vad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule.

  • Baltisakslaste lahkumine

    Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 peetud kõnes mainis Hitler, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuga lahkuşki Eestist 12 660 baltisakslast, lisaks tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Põgenikud paigutati elama Saksamaa annekteeritud Lääne-Poola aladele, kust senised elanikud olid vägivaldselt deporteeritud.

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas. Lepingule kirjutasid 1939. aastal Moskvas alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. augusti kuupäevaga leping allkirjastati tegelikult peale südaööd ehk 24. augustil 1939.

  • Orzeli juhtum

    Orzeli juhtum oli Poola allveelaeva Orzeli saabumine Tallinna, interneerimine ja seejärel põgenemine Tallinna sõjasadamast. Juhtumi tulemuseks olid toona olulised välispoliitilised tagajärjed ning seda kasutati ühe ettekäändena Nõukogude Liidu poolt Eesti Vabariigi survestamisel.

  • Maavägede sissemarss

    Narva lähistel riigipiiri ületanud punaväed liikusid Paldiskisse ja Haapsallu; Irboska juures üle piiri tulnud üksused suundusid Võru, Pärnu ja Virtsu kaudu Saare- ja Hiiumaale. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast ja 337 soomusmasinat, mõne aja pärast järgnes 255 sõjalennukit koos personaliga (esitatud pole andmeid laevastiku kohta).

  • Riigivolikogu valimised

    1. aasta Riigivolikogu valimised toimusid 14. ja 15. juuli 1940. Eesti Vabariigi põhiseadust rikkudes kõrvaldati Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide vastaskandidaadid.

  • Ümberkorraldused

    Ametist tagandati ametnikke,nt. sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud uue põhiseaduse. Vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt

  • Eesti okupeerimine

    1. juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad.

  • Juunipööre

    See oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus, et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga. Mõne päeva jooksul esitas ta kolmele Balti riigile sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maale lubamist ja nõukogudemeelsete valitsuste ametisse seadmist. 19. juunil saabus Tallinna Stalini erivolinik Andrei Ždanov, kelle näpunäidete järgi toimus 21. juunil "rahvademokraatlik riigipööre".

  • Eesti NSV

    Oli toimunud juunipööre ja peagi korraldati Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. 21. juulil kuulutas Riigivolikogu Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja palus see Nõukogude Liitu vastu võtta.

  • Suvesõda

    Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ning Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt.

  • Omavalitsus

    Omavalitsus (eesotsas propagandajuht Hjalmar Mäe) püü- dis küll laiendada oma õigusi ja taotles Eestile auto- noomiat, kuid need katsed põrkusid Berliini vastu- seisule ning tegelikkuses jäi Omavalitsus pelgalt sakslaste käepikenduseks.

  • müüginormid

    Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Kuigi talunikud pidasid norme kurnavaks, ei olnud need siiski mõeldud talude väljasuretamiseks ega hävitanud põllumeeste huvi tootmise laiendamise vastu. Mingil määral suutiski põllumajandus, vaatamata jätkuvale sõjale, toibuda Nõukogude okupatsiooni tekitatud kaosest.

  • Massiküüditamine

    Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kol- hoosiküladesse. Enamik 1940/41 aastal arreteeritutest ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal.

  • Eesti kindralkomissariaat

    Eestile allutati Berliinis tegutse vale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi ja sattus seetõttu isegi konflikti oma ülemustega, kuid ennekõike viis ta siiski ellu Berliini poliitikat.

  • Eesti SS-leegioni asutamine

    Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine. See ei osutunud kuigi populaarseks, sest eestlased olid selleks ajaks sakslaste poliitikas sügavalt pettunud. Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda, kuulutas Eesti Omavalit- sus märtsis 1943 välja noormeeste sundvärbamise ning sama aasta lõpul osalise sundmobilisatsiooni. Seda hoolimata asjaolust, rahvusvaheline õigus keelustas okupeeritud kodanike mobiliseerimine.

  • Eesti Vabariigi Rahvuskomitee

    Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oli 1944. aastal Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud lääneliitlastele orienteerunud põrandaalune organisatsioon. Komitee eitas Jüri Uluotsa volitusi Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeis ja pidas enesestmõistetavaks, et Eesti vabastatakse Saksa okupatsioonist liitlaste ja Rootsi vägede poolt. Saksa võimude korduv informatsioon, et Eesti on lubatud Nõukogude Liidule[1], tembeldati "natsipropagandaks".

  • Otto Tief-uus esimees

    1. aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda, kui Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti Uluotsa lähemaid kaastöölisi advokaat Otto Tief, koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. Jäi ainult üle oodata sobivat momenti taasiseseisvumise väljakuulutamiseks.

  • Nõukogude võimu taastamine Eestis

    Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid - uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944. aasta sügisel viidi need üle Tallinna

  • Valitsus lahkub Eestist

    1. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Ühtlasi peeti vajalikuks trükkida Riigi Teataja number valitsuse nimekirja ja deklaratsiooniga ning informeerida raadio kaudu Eestis toimuvast välismaailma. Samal pärastlõunal lahkus enamik valitsusliikmeid Tallinnast. Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Hommikul lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed mõni tund hil- jem sisenesii Vene tankid.

  • Nõukogude tankid sisenesid Tallinna

    1. septembri hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine: üksteise järel langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. Organiseeritud vastupanu enam ei avaldatud, sest viimasedki Saksa väe- osad olid lahkumas, Eesti üksustel aga puudus keskne juhtimine ja jõud Punaarmee peatamiseks. Sellele vaatamata püüdsid paljud Eesti sõjamehed korraldada omal käel viimast vastupanu Lääne-Eestis.