Esimesest maailmasõjast vabadussõjani

Saksamaa sõjakuulutus Venemaale

Jan 8, 1914

Linnadeliidu Komitee ja Põhja-Balti Komitee

1915

Sõja puhkemisega loodi mitu rahvuslikku organisatsiooni. Tähtsaimad olid Linnadeliidu Komitee(Päts) Tallinnas ja Põhja-Balti Komitee(Tõnisson) Tartus, mille peamisteks ülesanneteks oli erinevatel meetoditel Vene Armee abistamine. Salaja said need rahvuslust propageerida.

Autonoomia nõudmine

1916

Jüri Vilms hakkas nõudma avalikult autonoomia nõudmist Eestimaale. Tollal iseseisva riigi loomise mõtet veel polnud.

Majanduse allakäik Eestis

1916

Hävisid mitmed suured ettevõtted, vähenes tooraine saabumine Venemaalt ja kaubandus oli häiritud.

Erakondade kujunemine

1917

Eestis hakkasid kujunema mitmed erinevad erakonnad. Jagunesid need peamiselt sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Populaarseimateks osutusid enamlased, kes tänu kommunistlikule propagandale saavutasid töörahva poolduse. Nad eitasid rahvuslust ja soovisid vallandada kogu maailmas kommunistliku revolutsiooni.

Veebruarirevolutsioon

Feb 1, 1917

Venemaal levis kõikide sotsiaalsete klasside seas üldine rahulolematus ja Petrogradist algasid streigid. Nende tulemusena loobus Nikolai II troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. Petrogradi nõukogu muutus eriti mõjukaks. Rahvale ajutine valitsus ei meeldinud.

Rahutused Eestis

Mar 2, 1917

Petrogradist alanud streigid levisid Eestisse edasi. Tallinnas võttis aset üldine streik, millest võttis osa 20 000 töölist. Paks Margareeta pandi põlema, hävitati dokumente ja rünnati ohvitsere koos politseinikkega.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Mar 26, 1917

Petrogradis võttis aset suurejooneline demonstartsioon. Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks, 30. märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ühendati Liivimaa kubermanguga, ning selle uue haldusüksuse asus juhtima Jaan Poska.

Ajutine Maanõukogu

Jul 14, 1917

Nõuandvaks organiks kubermangukomissaarile sai Ajutine Maanõukogu. Täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem juba Päts.

Operatsioon Albion

Oct 12, 1917

Seoses Venemaal levivate revolutsiooniliste mõtetega hakkasid sakslased muretsema tulevase aggressiooni suhtes ja uskusid, et Saaremaa vallutamine avaks Petrogradi mererünnakuks. 12. oktoobril algas dessant Saaremaale ja hiljem laienes Hiiumaale. Sellega algas Saksamaa Eesti okupatsioon.

Oktoobrirevolutsioon

Oct 24, 1917

Petrogradis alanud suur kommunistlik revolutsioon. Enamlased kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Kujunes diktatuur, mille käigus piirati poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustati koosolekuid, suleti ajalehti ja vangistati juhte. Toimus enamlaste ja vähemlaste laagri purunemine. Vähemlastest kujunes oppositsioon.

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee teke

Oct 27, 1917

Tallinnas tuli enamlased Viktor Kingisseppa juhtimisel Jaan Poskalt võimu ülevõtma, mida Poska pidi üle andma, kuna tal puudusid igasugused relvajõud. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.

Iseseisva riigi loomise mõtted

Nov 15, 1917

Pärast Riia langemist sakslaste kätte hakati arutama mõtet Venemaast lahku lüüa. Oktoobrirevolutsioon ja enamlaste võimulevik süvendas selle vajadust. Jaan Poska pakkus välja Eesti iseseisvaks kuulutada. Maanõukogu otsuses võeti vastu järgmisi otsuseid: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) Ainus kõrgema võimu kandja Eestis on Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused

Saksamaa pealetung Eestimaale.

Feb 18, 1918

Peale Riia vallutamist oli selge, et Saksa vägede kätte langeb ka Eesti ning kehvades oludes Punaarmee ei suuda osutada suurt vastupanu. Seoses enamlaste võimuletulekuga hakkasid baltisakslased avaldama survet Saksa armeele, et nood kiirendaks pealetungi. Enamlased saadi Eestimaalt välja kahe nädalaga.

Päästekomitee

Feb 19, 1918

Päästekomitee moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega, eesmärgiga tegutseda erakorralistes oludes. Koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

Iseseisvusmanifest

Feb 21, 1918

Peale iseseisvuslike ideede levimist ning päästekomitee loomist, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon(id), et välja selgitada teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvumisse. Rahvuslikud riigimehed otsustasid koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti.

Iseseisvuse väljakuulutamine

Feb 23, 1918

Esimest korda avaldati iseseisvus manifest Pärnus Endla teatri rõdul 23.veebruaril. Päev hiljem aga Viljandis. 24. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi pangahoones Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms.

Saksa okupatsioon Eestis

Feb 25, 1918

Eesti ajutine valitsus oli ametis kõigest ühe päeva ning järgmisel päeval marssisid Saksa väed Tallinnasse sisse. Saksa armee Eesti iseseisvust ei tunnistanud.

Saksa keisri kukutamine

Nov 1, 1918

Sõja lootusetuse mõistes hakkasid rahutused Saksamaal sotsialistlike ideede levikuga. Rahutused levisid üle kogu Saksamaa ja lõppesid sellega, et keiser Wilhelm II loobus troonist ja põgenes Saksamaalt. Moodustati Weimari vabariik. Uus valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule.

Balti hertsogiriik

Nov 5, 1918

Baltisakslased kuulutavad välja Balti Hertsogiriigi, kuid tõelist riiki/autonoomset territooriat sellest ei kujune

Eesti Kaitseliidu loomi

Nov 11, 1918

Peale Compiegne'i vaherahule allakirjutamist ning Saksa okupatsiooni lõppemist Eestis toimus esimene legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel salaja loodud Eesti Kaitseliit.

Compiegne'i rahule allakirjutamine ning ilmasõja lõpp

Nov 11, 1918

Antant ja Saksamaa uus valitsus sõlmivad Compiegne'i linna lähedal vaherahu. Sellega koos lõppeb Saksa okupatsioon Eestis.

Ajutise valitsuse võimule taastulek

Nov 21, 1918

Veebruaris loodud ajutine valitsus, mis oli olemas olnud kõigest ühe päeva sai nüüd peale okupatsiooni lõppu kohe tagasi võimu enda kätte võtta ning alustada riigi juhtimist.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

1. novembril algas Punaarmee rünnak Narvale ning koos sellega vallandus ka Eesti Vabadussõda.