Eesti iseseisvumine + MRP

I maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi atentaat. Riigid jagunevad kahte leeri: Antant ja liitlased ning Keskriigid

Sõjaseisukord

Aug 2, 1914

Esimene maailmasõda: keiser Nikolai II kuulutas osades kubermangudes, s.h Liivi- ja Eestimaal, välja sõjaseisukorra. Kehtestati sõjatsensuur

Sõjategevus jõuab Eesti lähistele

1915

Sakslased Riia all
Augustis Eesti vetes saksa sõjalaevad - Liivi lahes
Paanikas lasti "Waldhof" õhku
Paldiski kohal tseppeliin
Evakueerimised - Tartu Ülikooli varad

Kriisiaasta

1916

Sõja tõttu majandus kokku varisemas, sõjavägi demoraliseerunud,
valitsus segaduses
Andis võimaluse vähemusrahvustele

Iseseisva Poola riigi taastamine

Nov 5, 1916

Esimene maailmasõda, Oktoobrirevolutsiooni, Keskriikide sõjaline kokkuvarisemine ja Novembrirevolutsioon Saksamaal andsid võimaluse Poola iseseisvumiseks

Ülelinnaline streik Tallinnas

Mar 2, 1917

Uudised impeeriumi pealinnas toimunud rahutustest jõudsid Eestisse. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, vabastati vange, tapeti, süüdati, purustati

Veebruarirevolutsioon

Period: Mar 8, 1917 to Mar 16, 1917

Sai alguse Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena, milleni I ms oli Venemaa viinud: üleriigiline puudus, sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu

Nikolai II loobub troonist

Mar 15, 1917

Veebruarirevolutsiooni tagajärg, Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte

Petrogradi demonstratsioon

Mar 26, 1917

Eesti sõjaväeosad, ohvitserid ülesrivistatud ja igal polgul oma eesti lipp lehvimas
Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks

Ajutise Valitsuse määrus

Mar 30, 1917

Nõudmine autonoomiale

Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

Mar 30, 1917

Eestimaa kubermang ühendati Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Kubermangukomissaar Jaan Poska

Maanõukogu valimised

Jun 5, 1917

Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse e Maapäeva valimised
Sealt omakorda seati ametisse täidesaatvat võimu teostav Maavalitsus

Saksa väed hõivavad Poola, Leedu ja Kuramaa

Aug 1, 1917

Saksa väed jõudsid Riiani ning ületasin Väina jõe

Saksa dessantkoondis Saaremaal

Oct 1, 1917

Vene väed lagunevad, pole vastupanu
Kogu Lääne-Eesti saarestiku hõivamine

Enamlaste patrullimised

Oct 23, 1917

Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee saatis oma komissaarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiastustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail
Hõivatakse strateegilised punktid: postkontorid, raudteejaamad...

Enamlaste pööre

Oct 26, 1917

Saadakse teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis
Tallinlastele anti teada: "Pööre on täitsa korda läinud"
Kukutamine oli toimunud päev varem
Eesmärk: revolutsioon, et kehtestada enamlik režiim

Pööre Eestis

Oct 27, 1917

Enamlane Viktor Kingissepp võtab Jaan Poskalt võimu üle
Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt
Olulisemad otsused enamlaste partei keskkomitees Petrogradis
Nõukogud; miilitsa asemel enamlaste Punakaart; ühe partei diktatuur

Maanõukogu Toompeal

Nov 15, 1917

Otsused, millega katkestati riiklikud sidemed Venemaaga ja Maakogu muutus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis
Maanõukogu saadeti laiali

Delegatsioon Lääne-Euroopasse

Jan 1, 1918

Uuriti teiste riikide suhtumist Eesti iseseivumisideesse, luuakse sidemeid suurriikide diplomaatidega

Katkestatakse Eesti Asutava Kogu valimised

Jan 30, 1918

Selgus, et enamlased ei saavuta Asutavas Kogus absoluutset enamust. Rahvas oli neis pettunud, et polnud täidetud varasemaid lubadusi
Lisaks kehtesttati kogu Eestis piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine

Saksa pealetung

Feb 18, 1918

Vene armee riismed põgenesid, enamlaste Punaarmee oli liiga nõrk
Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks
Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik

Iseseisvusmanifest

Feb 21, 1918

Vanematekogu kiitis teksti heaks, põhiautorid: Juhan Kukk, Ferdinand Peterson
Päts ja Vilms proovivad sõita Haapsallu, saksalased jõuavad ette

Ebaõnnestunud katse sõita Tartusse

Feb 22, 1918

Manifestist tehakse koopiad, saadetakse maakonnalinnadesse laiali

Manifesti ettelugemine Pärnus

Feb 23, 1918

Hugo Kuusner loeb iseseisvusmanifesti Endla teatri rõdult ette
Esimene avalik ettelugemine Eestis

Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

Feb 24, 1918

Kohalikud patrullid võtavad tänavatel võimust, põrked enamlaste ja rahvuslaste vahel. Tõkestati enamlaste põgenemist
Ajutises Valitsuses olid kõigi demokraatlike erakondade esindajad
Peaminister Konstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms
Iseseisvusmanifest kleebiti tänavatele

Iseseisvuse katkemine ja Saksa okupatsioon

Feb 25, 1918

Päeva algus pidulik: rahvuslipud, aktused, jumalateenistused
Sõjaväeparaad ja Reaalkooli trepil loetakse iseseisvusmanifest ette
Linna marsivad Saksa väed

Bresti rahuleping

Mar 3, 1918

Vene-Saksa rahuleping, mis jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuigi kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur

Balti hertsogiriik

Oct 5, 1918

Venemaa endistest kubermangudest moodustatud Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik. Kunagi ei realiseerinudki.
Eestlastele oleks lubatud vaid kultuurautonoomiat

Compaigne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. I maailmasõja lõpp, mis pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis

Ajutise Valitsuse koosolek; Eesti Kaitseliit

Nov 11, 1918

Legaalne
Tegevust alustas Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur (Johan Pitka, Ernst Põdder)

Võim eestlaste käes

Nov 21, 1918

Kõigepealt Põhja- siis Lõuna-Eestis
Eesti-Saksa kokkulepe, sõlmitud Riias
Koos oli uuesti Maanõukogu
Eesti riiklus hakkas toimima tegelikult

Sõja algus, punaste esimesed katsed

Nov 22, 1918

Punaarmee üritab vallutada Jaanilinna ja Narvat, Saksa väed löövad rünnaku tagasi
Ajutine valitsus kutsub vabatahtlikuid üles Rahvaväkke astuma

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Punaarmee rünnak Narvale, kaitses on Saksa armee ja liituvad Eesti vabatahtlikud
Põhjus: I ms Saksamaa kaotus ja punaste võimalus kaotatu tagasi võita

Sõjaseadus terves Eesti Vabariigis

Nov 29, 1918

Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja, et 1. dets alates on kõikide 21-24 a meeste mobilisatsioon ja käsk Eesti ohvitseridele naasta polkudesse

Punased vallutavad Narva

Nov 29, 1918

Luuakse uus sotsialistlik (vaba)riik: Eesti Töörahva Kommuun, et jääks mulje nagu oleks tegu kodusõjaga punaste ja valgete eestlaste vahel
Punaste poliitikat ja oma reforme viljelevad Pöögelmann ja Anvelt
Punased jätkavad pealetungi ja rinne jääb pidama Valkla juurde, langeb ka Tartu

Liitlasabi: britid

Dec 12, 1918

Briti laevastik jõuab Tallinna reidile ja seetõttu ei saa Punased teha meredessanti. Britid saavad Punastelt kätte kaks laeva, mis lähevad Eesti mereväele (siiani Eestil vaid suurtükipaat Lembit)
Briti laevastik kaitseb Eesti rannikut 5.jaanuarini

Johan Laidoner

Dec 23, 1918

Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati polkovnik Johan Laidoner
Korraldati mobilisatsioon, mille põhilise osa kaitsejõududest moodustasid esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud
Luuakse vabatahtlikest eriväosad, nt Julius Kuperjanovi oma Lõuna-Eestis

Liitlasabi: soomlased

Dec 30, 1918

Jõuavad soome vabatahtlikud (3500), kes on n-ö soome valged ja eelneva sõjakogemusega
(Taani vabatahtlikud)

Seis enne vastupealetunge

Dec 31, 1918

Punaarmee oli vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ning ähvardasid vallutada Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu

Rahvaväe pealetung

Jan 7, 1919

Rahvaväe pealetung Kehras

Tapa

Jan 9, 1919

Tapa vabastatud: oluline sõlmpunkt

Tartu

Jan 14, 1919

Tartu vabastamine Kuperjanovi partisanidega

Narva

Jan 19, 1919

Narva vabastamiseks Utrea dessant mereteed pidi (Rakveres raudteesillad õhku lastud), Soome vabatahtlikud abis

Paju lahing

Jan 31, 1919

Valga vabastamiseks oli vaja vabastada ja tagasi vallutada Paju mõis; ohvriterohke; Kuperjanov hukkub
Jaanuariga on Eesti territooriumid vabastatud

Pitseri

Feb 4, 1919

Vallutatakse Pitseri ja Pihkva, liituvad vene valged ja territooriumid antakse neile

Asutav Kogu (valimised)

Apr 23, 1919

Kõige rohkem said kohti vasakpoolsed: Sotsiaaldemokraadid ja Töörahva erakond (Päts on tulemustes pettunud)
Sündmus toimus Estonia kontserdisaalis
Lubatakse 2 seadust: 1. Maaseadus: lähed sõtta, saad maad. 2. Põhiseadus
Esimese valitsuse eesotsas Otto Strandman

Suurpealetung

May 31, 1919

Mai-juuni korraldatakse Antanti kureerimisel suurpealetung, koondatakse kõik punaste vastatse jõud
Vene valged võtavad suunad Petrogradile, Põhja-Lätile ja Pihkvale
Pealetung edukas

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Baltsisakslastest koosnev Landeswher ei tunnista Läti Ajutist Valitsust. Nende eesmärk: Balti hertsogiriik.
Eestlased toetavad lätlasi, britid proovivad osapooli lepitada
Tekkis enneolematu sõjavaimustus: ajalehed kutsusid üles sakslasi halastamatult hävitama
Võnnu lahing
Antanti soovil kirjutati alla vaherahule, Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Al Pätsi võimuperioodist: Võidupüha
Algas sakslaste pealetungiga, 4 päeva ägedaid lahinguid, eestlaste varuüksuste saabumine, sakslased saavad käsu taanduda (Saksa vägede juhi Goltzilt), 23.hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna

Esimesed rahuläbirääkimised Pihkvas

Aug 31, 1919

Antant ei toeta, plaanivad okt suurt ühist pealetungi Petrogradile
Kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakpoolsete rahupropaganda

Loodearmee pealetung

Oct 1, 1919

Loodearmee e vene valged (poliitika ebapopulaarne, palju ohvitsere, vähe lihtsõdureid)
Ei tunnista Eesti iseseisvust
Neilt võetakse relvad ja Eesti Rahvaväel on üks liitlane vähem

Punaste Narva pealetung

Dec 30, 1919

Punaarmee koondas Narva vallutamiseks 160 000 meest ja 200 suurtükki. Otserünnakud ja ümberpiiramised
Eesti kaitse jäi püsima, rünnak ebaõnnetus

Relvarahu

Jan 3, 1920

1919a lõpus Tartu Rahukonverents
Eesti delegatsioon, juhtis Jaan Poska, taotles: 1. vaherahu sõlmimist 2. Eesti iseseisvuse tunnustamist 3. idapiiri kindlaksmääramist
31. dets kirjutati alla, kehtima hakkas 3. jaan 1920
Vabadussõda oli lõppenud

Vabadussõja lõpp: Tartu rahu

Feb 2, 1920

1. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir (jäi ratifitseerimata)

Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP)

Aug 23, 1939

I MS rahulepingud ei rahuldanud täiesti isegi võitjariike, Saksamaa eriti halvas olukorras. II MS puhkemise põhjus - vastastikune mittekallaletungi leping. Salajane protokoll: Ida-Euroopa jagamine
Saksamaal võimul natsionaalsotsialistid, lubadused Suur-Saksamaast.
Nõukogude Liit - kommunistliku maailmarevolutsiooni idee; tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused
NL ja Saksamaa poliitilised ja sõjalised liitlased

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

Saksamaa ründab Poolat

Sõda Saksamaa vastu

Sep 3, 1939

Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja
Saksamaa piiridele koondatud lääneriikide väed passiivsed
Saksamaa jätkab plaanide elluviimist

Ettekääne Eesti ründamiseks

Sep 15, 1939

Moskva ootas plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet, Eesti oli kuulutanud ennast neutraalseks
Tallinna sadamasse oli sisenenud Poola allveelaev Orzel - Eestit süüdistatakse neutraliteedi rikkumises

Punaarmee ründab Poolat

Sep 17, 1939

Lääneriigid Nõukogude Liidule sõda ei kuuluta
Moskva jätkab plaanide elluviimist

Eesti agresseerimine NL poolt

Sep 25, 1939

NL kaitserahvakomissaari (K. Vorošilovi) käskkiri, milles nõuti Eestile "võimsa ja otsustava" löögi andmist
Agressiooni alguspäevaks määrati 29.09 ja Eesti piirile koondati sõjamehi ja -tehnikat
Arutluste ajal Nõukogude väed rikuvad korduvalt Eesti piire
Kremli nõudmistega lepiti, sest vastuhakuks puudusid vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus

Vastastikuse abistamise pakt (allkirjastamine)

Sep 28, 1939

24.09 Eesti välisminister Karl Selter Moskvas, väidetavalt kaubanduskokkuleppeks, tegelikkuses pakti sõlmimiseks, mis lubaks NL luua Eesti territooriumile sõjalaevastiku baasid Eesti andis NL rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal, Paldiski ümbruses. Moskva müüs Eestile soodustingimustes relvastust. Lepingu juures salajane lisaprotokoll

NL baaside lepingud

Oct 5, 1939

5.10 Läti
10.10 Leedu
Soome keeldub

Baltisakslaste lahkumine Eestist

Oct 6, 1939

Hitler kutsub saksa rahvusgrupid Saksamaale
Mõju Eestile: 700a orjapõlve lõpp; vapustas rahvast; kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali; tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta
Peaministri kohalt astus tagasi ebapopulaarne Kaarel Eenpalu, uue kabineti kujundas Jüri Uluots

Baaside lepingu jõustumine

Oct 12, 1939

Tallinna sadamas 3 Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud
Maavägede sissemarss 18.10
Soomusmasinad, sõjalennukid ja punaväelased
Suhtlus eestlastega keelatud ja puudulik
Näiliselt vabariik, tegelikult NL protektoraad ja Eesti välispoliitika sõltuvuses idanaabrist

Talvesõda

Nov 30, 1939

NL ja Soome vahel, sest Soome ei allkirjastanud baaside lepingut
Soomel otsene välisabi puudub; NL visatakse Rahvasteliidust välja
Eesti lennuväljadelt Vene pommitajad ründavad Soome linnu
Soome tekitas NL suuri kaotusi ja sundis ta tagasi tõmbuma
13.03.1940 rahuleping: Soome sunnitud 1/10 territooriumist loovutama ja andma Punaarmeele rendile Hanko poolsaare (,mis säilitas iseseisvust ja jäi ka 1940.a suvel NL agressioonist puutumatuna)

Okupeerimised Euroopas

Apr 1, 1940

Saksa väed hõivasid Taani, Norra (aprill); okupeerisid Hollandi ja Belgia (mai) ning sisenesid Prantsusmaale, juunis langes Pariis
Lääneriigid ei saa Saksamaa välksõja vastu
Moskva kasutab aega Baltiriikide ründamiseks (tähelepanu lääneriikidel): süüdistused baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-ala laiendamist, suurendati baasivägede arvukust

NL ultimaatum

Jun 14, 1940

NL Leedule (14.06), Eestile ja Lätile (16.06)
Nõudmised: täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamine tähtsamatesse keskustesse, Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine
Sõjaline vastupanu võimatu - Baltiriigid alistuvad vaikselt

NL poolt võimu ülevõtmine

Jun 17, 1940

Varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit
Suuremates asulates NL garnisonid, baasivägede kontrolli all Tallinn
Laidoner kirjutab alla Narva diktaadile: kontroll kõigi sidekanalite ja ühendusteede üle N Liidu käes; keelustati rahvakogunemised, meeleavaldused, eraisikutel kästi loovutada relvad

Juunipööre

Jun 21, 1940

Andrei Ždanov (Stalini eraesindaja) Tallinnas: suunab uue valitsuse moodustamist
Kohalikud vasakmeelsed peavad korraldama meeleavalduse Moskva toetuseks. Ettevõtmise soodustamiseks kohal Punaarmee soomukid. Nõuti Uluotsa valitsuse vahetamist. Vabaduse väljak, Toompea (punalipp) ja Kadriorg
Patarei vanglast päästetakse poliitilised vangid (NL salakuulajad, terroristid)
Pätsi allkirjaga uus valitsus: peaminister Johannes Vares-Barbarus, mitte ühtegi kommunisti

Põhjalikud muudatused

Jul 14, 1940

Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud). Eesti Töötava Rahva Liidu propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks.
14-15.juuli Balti valimised - üles seati 1 kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati

ENSV ehk Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

Jul 21, 1940

Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta ta NL koosseisu
6.aug võetakse ENSV vastu ja Eesti annekteerimine Venemaa poolt jõudis lõpule

Muudatused riigis

Aug 6, 1940

Senise riigiaparaadi lammutamine: ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad, linnapead. Võtmepositsioonid järk-järgult kommunistide käes
Uus põhiseadus: Riigivolikogu muutus Ülemnõukoguks (esimees J. Vares), valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu (esimees J. Lauristin), linna- ja vallavalitsuste asemel täitevkomiteed, EKP (Karl Säre)
Kõik täitsid Moskva korraldusi. Nõukogulik rahvakohtu, miilits, Punaarmee laskurkorpus (endine Eesti sõjavägi)

Repressiivpoliitika ja massiküüditamine

Jun 14, 1941

SARK e NKVD viis ellu repressioonid, keegi ei tundud end kaitstuna
Kuni 1940.a lõpuni kadus teadmatusse üle 1000 inimese (n-ö eliit)
Massiküüditamine korraga kõigis Balti riikides: täisealised mehed vangilaagrisse, ülejäänud asumisele Mindi metsavendadeks: algselt polnud jõudu, hiljem n-ö sakslaste abistajad ja liitlased NL ja Punaarmee vastu

Suvesõda

Jul 7, 1941

22.juuni Saksa-Vene sõda
7.juuli sakslased üle Eesti piiri - Sakslased algselt punaväest edukamad (Lõuna-Eesti), piiramised, punased taanduvad vaikselt (käsk kõik enda järelt hävitada)
28.juuli jätab Punaarmee Tallinna maha

Saksa okupatsioon

Aug 5, 1941

Saksa sõdurid kui vabastajad NL ja Punavägede käest, suur rõõm
Saksamaa ei tunnista Eesti iseseisvust
Eesti kindralkomissariaat K. S. Litzmann (kõige tähtsam), alluvatel ametikohtadel ainult sakslased (pidi olema ajutine lahendus)
Eesti Omavalitsus ja Hjalmar Mäe (toetas Saksa okupeerimist, sakslaste käepikendus)
Majanduspoliitika vastuoluline: Saksa varustamine, hoiduti röövmajanduslikest sammudest; põlevkivi; müüginormid; varade natsionaliseerimine
Üldine elatustase langes
Eesti Rahva Ühisabi

"Eesti on juudivaba"

Jul 1, 1942

Repressioonid ja genotsiid, natside rassiteooria (nt juutide, mustlaste vastu)
Mõrvad, poliitilised vangid, sõjavangid, koonduslaagrid
Al 1942 Eestisse toodi Euroopa juute ja rajati 20 koonduslaagrit

Eesti SS- leegion, soomepoisid, tööpataljonid

Aug 1, 1942

Varem: luuakse vabatahtlikest koosnevaid väeosi - idapataljone ja politseipataljone (kättemaksusoov punastele)
Leegion ebapopulaarne: rahvas sakslastes pettunud, korraldatakse sundvärbamine ja osaline sundmobilisatsioon (1943) - moodustati 20. Eesti SS-diviis
Mindi Soome soomepoiste hulka (juht: kapten Karl Talpak) - Jalaväerügement 200
Mobiliseeritud läksid tööpataljonidesse (poliitiliselt ebausaldusväärsed mehed, füüsiline raske töö, enamus suri)
1942.a sügis: Uuralites 8.Eesti laskurkorpus

Sõda taas Eestis

Jan 1, 1944

Idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung, Narva all nt 7 kuud
Sakslased ehmunud ja punased saavutavad osalise edu
30.jaan Uluots kuulutab välja üldmobilisatsiooni - punavägede vastu
Vastupealetung edukas, jätkub võitlus Narva pärast (kuni aprillini)

Taasiseseisvumiskatse

Feb 1, 1944

Lootused Atlandi Hartal ja demokraatlikel lääneriikidel
Loodi vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (Otto Tief); koostöö sundis Uluotsa rühmaga erimeelsused ja umbusu kõrvale

Pommitamine

Mar 6, 1944

1. märts Narva (täielik ajaloolise linna hävitamine)
2. märts Jõhvi ja Tapa
3. märts Tallinn (hävisid nt Niguliste kirik ja Estonia teater, hukkus u 500 eraisikut)
4. märts Tartu Eestlaste võitlusmoraal kasvas

Punaarmee pealetungid

Jul 1, 1944

Saksamaa sõjaline olukord halveneb Euroopas, taandumine Narva alt, punaste uus pealetung
Saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile - võtmeks Vaivara Sinimäed (2 nädalat vägevaid lahinguid), Punaarmee ei saa läbi (10.08)
25.aug Punaarmee Tartus

Suur põgenemine

Sep 18, 1944

Kuni punaseid veel natuke suudeti aeglustada, põgenesid paljud üle mere. Kokku lahkus Eestist 80 000 inimest, rohkesti loovharitlasi

Sakslaste taandumine ja Punavägede pealetung

Sep 18, 1944

Sakslastel kriitiline olukord Riia lähistel, sest Punaarmee jõudis mereni. Halvima vältimiseks ostustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta, Vene pealetung.
22. sept Nõukogude tankid Tallinnas - kogu mandriosa okupeerimine
Puudus jõud ja abi, punastele polnud suurt vastupanu

Vabariiki ei tulnud

Sep 21, 1944

Sakslased taanduvad ja J. Uluots määrab ametisse Vabariigi Valitsuse (juhtimine usaldati Tiefile; sõjaväe ülemjuhataja kindralmajor Jaan Maide)
20. sept Pikas Hermannis sinimustvalge lipp
21. sept valitsus lahkub Eestist, et jätkata võitlust eksiilis
Riigi Teataja

Nõukogude võimu taaskehtestamine

Sep 22, 1944

Algas punaarmee sissetungiga 1944.a suvel