Eesti iseseisvumine

Esimese maailmasõja algus

Period: Aug 1, 1914 to Aug 1, 1914

1. augustis algas ajaloo suurim relvastatud konflikt - Esimene maailmasõda. Euroopas oli kujunenud 2 riikide blokki (Antant ja Kolmikliit).

Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

Period: Aug 1, 1914 to Aug 1, 1914

1. august kuukutab Saksamaa Venemaale sõja, sest Venemaa kuulutab välja mobiolistasiooni, mille Saksamaa käsib Venemaal peatada. Venemaa ei kuuletu ning Saksamaa kuulutab sõja.

Mobilisatsioon

Period: Aug 1, 1914 to 1918

Vene armeesse mobiliseeriti aastatel 1914-1917 umbes 100 000 eestlast. (umbes 10 000 neist hukkus)

Austria-Ungari sõdib Venemaaga

Period: Aug 5, 1914 to Aug 5, 1914

1. augustil kuulutab Austria-Ungari Venemaale sõja,

Venelaste pealetung Preisimaal ja Austrias

Period: Aug 5, 1914 to 1914

Augustis 1914 tungis vene armee Preisimaale ja Austriasse.

Tannenbergi lahing

Period: Aug 23, 1914 to Aug 30, 1914

Saksamaa tungib Vene armeele peale, toimub Tannenbergi lahing Ida-Preisimaal, mis kulmineerub venelaste täieliku lüüasaamisega.

Sakslased murravad läbi idarinde

Period: 1915 to 1915

Peale Tannanbergi lahingut murravad sakslased läbi idarinde. saksa väed hõivavad Poola, Leedu ja Kuramaa, rinne jõuab Väina jõele, lahingud käivad Riia lähistel. riikide tagalad muutuvad rahutuks ning külmad talved soodustavad ressurside otsalõppemist.

Aurutrammid

Period: 1915 to 1915

1. aasta novembris hakkavad Tallinnas Kopli liinil sõitma aurutrammid.

Waldhofi põleng

Period: Aug 20, 1915 to Aug 20, 1915

1. august 1915 Saksa dessendandi kartusel pani Vene vägi Pärnus põlema Euroopa suurima tselluloosivabriku Waldhof

Põlevkivi kaevandamine

Period: 1916 to 1916

Eesti tööstuse ja Petrogradi küttepuuduse tõttu hakati kaevandama põlevkivi. Aasta lõpus halvenes järsult linnade varustamine toiduainetega.

Avalikult autonoomia nõudmine

Period: 1916 to 1916

1. aasta mais noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms nõuab esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.

Veebruarirevolutsioon

Period: Feb 18, 1917 to Feb 27, 1917

1. aasta alguseks oli Esimene maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Veebruari lõpul Petrogradis vallandunud toitlustusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Keiser loobus kroonist ja Venemaast sai vabariik. 27. veebruar läheb võim Ajutise Valitsuse ja Petrogradi võimu käes.

Tallinnas miiting

Period: Mar 1, 1917 to Mar 2, 1917

1. märts algab Tallinnas üldstreik. 2. märts Tallinnas (rahvas tuleb tänavatele, nõuab uut tsaari) miiting Vene turul, suundutakse Paksu Margaretasse vange vabastama, samuti Toompeale.

Jaan Poska

Period: Mar 6, 1917 to Mar 6, 1917

Eestisse nimetatakse Ajutise Valitsuse poolt uus kubermangukomissar Jaan Poska.

Autonoomia ja Eesti ühendamise üheks kubermanguks taotlemine

Period: Mar 26, 1917 to Mar 26, 1917

EEsti taotleb AV-lt autonoomiat ja Eesti ühendamist üheks kubermanguks. 26. märtsil 1917 toimub Petrogradis eestlaste meeleavaldus, kus Eestile nõutakse autonoomiat. Sinimustvalgete lippude lehvides sammuvad Petrogradis elavad eestlased läbi linna parlamendihoone ette, kus esitatakse oma nõudmine.

Autonoomia saamine

Period: Mar 30, 1917 to Mar 30, 1917

1. märtsil 1917 ilmub Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ühendatakse. Valitakse Maapäev ehk Eestimaa Ajutine Maanõukogu. Eesti keel ametlik asjaajamiskeel.

Maapäeva valimised

Period: May 23, 1917 to May 23, 1917

1. mai toimuvad Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised.

Maanõukogu kokkutulek

Period: Jul 1, 1917 to Jul 1, 1917

1. juuli koguneb Maanõukogu Toompeale

Rahvuskongress

Period: Jul 3, 1917 to Jul 4, 1917

3-4. juuli Eesti rahvuskongress Tallinnas. Eesmärk saavutada osariigi staatus vene föderatsioonis

Maapäev

Period: Jul 14, 1917 to Jul 14, 1917

1. juuli koguneb Maapäev ja jaguneb sotsialistlikuks, demokraatlikuks ja tööerakonna rühmaks.

Maavalitsuse loomine

Period: Jul 20, 1917 to Jul 21, 1917

20-21. juuli moodustab Maanõukogu Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluvijaks Maavalitsuse. Maavalitsuse eesotsa asub Konstantin Päts

Kurss iseseisvusele

Period: Aug 25, 1917 to Aug 25, 1917

1. augustil Tõnissoni ettepanekul Maanõukogu võtab kursi iseseisvusele. Hakatakse otsima võimalusi Venemaast eraldumiseks, idee luua uus Eesti Asutav kogu, esindajad saadetakse välismaale.

Sakslaste pealetung

Period: Sep 27, 1917 to Oct 8, 1917

Sakslased vallutasid meressandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa.

Oktoobripööre

Period: Oct 23, 1917 to Oct 25, 1917

Oktoobris alustavad enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 23. oktoobril saadetakse Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrollima tänavail. 25. oktoobril Petrogradis oktoobripööre.

Oktoobripööre Eestis

Period: Oct 27, 1917 to Oct 27, 1917

1. oktoobril toimub oktoobripööre Eestis, Toompeal. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas Jaan Anvelt. Enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle.

Mittekommunistlike ajalehtede sulgemine

Period: Nov 1, 1917 to Nov 1, 1917

1. november suletakse kõik mittekommunistlikud ajalehed.

Maanõukogu otsus, Asutava Kogu kokkukutsumine

Period: Nov 15, 1917 to Nov 15, 1917

Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ja otsustas riigikorra määramiseks ning täieõigusliku võimu loomiseks Eestimaal kokku kutsuda Asutava Kogu. See tähendas riiklike simetege katkemist Venemaa ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal.

Meeleavaldused Maanõukogu toetuseks

Period: Nov 21, 1917 to Nov 21, 1917

1. november 1917 Tartus meeleavaldus Maanõukogu toetuseks.

Eesti iseseisvaks kuulutamine

Period: Dec 24, 1917 to Dec 24, 1917

1. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks

Poolitilise olukorra muutumine

Period: 1918 to 1918

1918 aasta algul kehtestati Eesti Asutava Kogu valimised, baltisakslased kuulutati lindpriiks, arreteerimised, küüditamine. Bresti rahuläbirääkimised katkestatakse.

Delegatsioon

Period: 1918 to 1918

1918 jaanuaris saadeti Lääne-Euroopassedelegatsioon, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega.

Eesti iseseisvuse manifesti heakskiit ja täidesaatev organ

Period: Feb 19, 1918 to Feb 21, 1918

Maanõukogu juhatus ühes vanematekoguga kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti(koostati Eesti Haritlaste Klubis, põhiautor Juhan Kukk) ja valis täidesaatva organi - kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (Päästekomitee): Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

Saksa vägede pealetung

Period: Feb 20, 1918 to Feb 20, 1918

Saksa vägi läks Kessulaiust ja Kuivastust teele Lihula poole. 1. Eesti võttis Haapsalus võimu.

Saksa vägi Haapsalusse

Period: Feb 21, 1918 to Feb 21, 1918

Saksa vägi läks Hiiumaalt teele Haapsalu poole. Katse iseseisvusmanifest Haapsalus ette lugeda ebaõnnestus, sest sakslased jõudsid Haapsalusse enne Päästekomitee liikmeid.

Pärnus kuulutatakse välja Eesti Vabariik

Period: Feb 23, 1918 to Feb 23, 1918

Pärnus 23. veebruaril kell kaheksa õhtul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale ette. Esimest korda kuulutati välja Eesti Vabariik.

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik, moodustati Ajutime Valitsus

Period: Feb 24, 1918 to Feb 24, 1918

1. veebruaril Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik, moodustati Eesti Vabariigi Ajutime Valitsus, mille juhiks sai Konstantin Päts. Valitsus koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Saksa sõjavägi jõudis Tartusse.

Kogu Eesti okupeeritud

Period: Feb 25, 1918 to Mar 4, 1918

1. veebruaril jõudisSaksa sõjavägi Tallinnasse. 4. märtsil Narva, mis tähendas, et kogu Eesti oli okupeeritud.

Vene-Saksa (Bresti) rahuleping

Period: Mar 3, 1918 to Mar 3, 1918

1. märtsil Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa (Bresti) rahuleping jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid tegelikult polnud Venemaal siinsete aladega enam asja ning kogu võim sakslaste kätte.

Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati

Period: Apr 1, 1918 to Apr 30, 1918

Peaminister K. Päts, Päästekomitee liige K. Konik, Maanõukogu esimees Otto Strandman jt vangistati. J. Vilms püüdis aprillis 1918 valitsuse eriülesandel pääseda Soome ja Rootsi, ta tabati koos kaaslastega Suursaarel ja lasti sakslaste käsul Helsingis maha.

Baltimaade nõukogu koosolek

Period: Apr 12, 1918 to Apr 12, 1918

Aprillis 1918 Riias peetud Baltimaade nõukogu koosolek, kus väheste eestlaste-lätlaste kõrval domineerisid baltisakslased, pöördus Saksa keisri pool palvega osutada abu Balti (hertsogi)riigi loomisel. Eestlastele lubati uues riigis vaid kultuurautonoomiat.

Balti hertsogiriik

Period: Nov 5, 1918 to Nov 5, 1918

1. november kuulutatakse Riias välja Balti Hertsogiriik, kuid riik ei jõudnud toimima hakata.

Saksamaal revolutsioon

Period: Nov 9, 1918 to Nov 9, 1918

1. november 1918 toimub Saksamaal revolutsioon

Eesti Kaitseliidu moodustamine

Period: Nov 11, 1918 to Nov 11, 1918

1. november 1918 toimus Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek. Võtavad järgnenud päevadel võimu üle. Samal õhtul alustas tegevust Ernst Põdderi ja Johan Pitka eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit.

Esimese Maailmasõja lõpp

Period: Nov 11, 1918 to Nov 11, 1918

1. novembril Saksamaa kaotab esimeses maailmasõjas. Sõlmitakse Compienti vaherahu.

Eesti Ajutine Valitsus võtab võimu ja algab Vabatahtlike mobilisatsioon rahvaväkke

Period: Nov 21, 1918 to Nov 21, 1918

1. november võtab Eesti Ajutine Valitsus võimu üle ning algab vabatahtlike mobilisatsioonEesti rahvaväkke.

Enamlaste esimene kallaletung Narvale

Period: Nov 22, 1918 to Nov 22, 1918

1. november toimub enamlaste esimene kallaletung Narvale, mille sakslased tagasi lõid

Virumaal sundmobilisatsioon

Period: Nov 24, 1918 to Nov 24, 1918

1. november algab Virumaal sundmobilisatsioon.

Teine Ajutine Valitsus

Period: Nov 27, 1918 to Nov 27, 1918

Konstantin Päts moodustab teise Ajutise Valitsuse 27. novembril.

Eesti Vabadussõja algus

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

1. november Vene vägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva. Algas Eesti Vabadussõda.

Punaarmee Narvas

Period: Nov 29, 1918 to Nov 29, 1918

1. november 1918 marssis Punaarmee Narva sisse.

Eesti Töörahva Kommuun

Period: Nov 29, 1918 to Nov 29, 1918

Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, vormiliselt iseseisev Eesti nõukogude vabariik. Kommuuni iseseisvust tunnistas ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseerimine ja põllumajanduslikud ühisettevõtted. Eesti bolševike nukuvalitsuse moodustamine; Eestis kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon, mille tõttu ähvardas Rahvaväe loomine läbi kukkuda.

Johan Laidoner

Period: Dec 8, 1918 to Dec 8, 1918

1. detsember 1918 vallutas Punavägi Võru, Eestisse jõudis Venemaalt Johan Laidoner.

Punaväelased vallutavad

Period: Dec 8, 1918 to Dec 24, 1918

Punaväelased vallutavad üha enam linnu Eestis. 8. detsember vallutasid Võru, 15. detsember vallutasid Rakvere, 21. detsember Tartu, 24. detsember Tapa.

Abi lääneriikidelt ja Soomelt

Period: Dec 10, 1918 to Dec 30, 1918

​Eesti valitsus otsustas siiski enamlaste agressioonile vastu astuda, pannes sealjuures suuri lootusi lääneriikide ja Soome abile. 10. detsember sai Eesti Soomelt 10 miljonit marka laenuks ning relvi. 12. detsember jõudis inglise laevastik Liibavist Tallinna. 30. detsember saabusid esimesed Soome vabatahtlikud eestlastele appi.

Eesti sõjaväe loomine

Period: Dec 23, 1918 to Dec 23, 1918

1. detsember saab Johan Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks, vabatahtlikult keegi kaitseväkke ei tule, kehtestatakse kindel käsuliin ja struktuur. Kindel komando ja vabatahtlikest eriväeosad (Kuperjanovi, kalevlaste malev, skautspataljon). Vajalik välisabi - sõjakogemusega soomlased ja taanlased. Inglased kutsutakse appi, esimene laev satub miini otsa, teised ei tule. Laidoner läheb ise nende juurde - briti okaader jääb tallinna. Eesti saab laevastiku, etteotsa Pitka. Soomusrongid ja soomusautod.

Vastuhakk

Period: Jan 7, 1919 to Jan 18, 1919

1. jaanuar 1919 algas eesti vägede vastupealetung.9. jaanuar eesti vägi vabastas Tapa, 12. jaanuar eesti vägi vabastas Rakvere, 14. jaanuar eesti vägi vabastas Tartu, 18. jaanuar eesti vägi vabastas Narva - Utria dessant. Veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud.

Paju lahing

Period: Jan 31, 1919 to Feb 4, 1919

1. jaanuar Paju lahing, mille võit andis eesti vägedele tee Valka. 1. veebruaril hõimasid eesti väed Valga ja Võru. 2. veebruar Kuperjanov sureb. 4. veebruar eesti väed Petseris

Eesti eesmärk veebruaris

Period: Feb 4, 1919 to Feb 28, 1919

Eesti valitsus ja väejuhatus seadsid 1919. a veebruaris oma eesmärgiks viia rinne Eesti piiridest nii kaugele kui võimalik. Selleks loodeti Loode-Venemaal võimule aidata Vene valged ja Lätis sealsed rahvuslased. Veebruaris hakati Eestis kokkuleppel Läti Vabariigi valitsusega formeerima ka läti väeosi. Eesti vägede korduvad katsed kanda sõjategevus üle Venemaale ja Lätisse ei õnnestunud 1919. a maini. Samal ajal täiendas Punaarmee tunduvalt oma jõude Eesti vastu.

Saaremaa talupoegade mäss

Period: Feb 16, 1919 to Feb 21, 1919

1. - 21. veebruar Väheinformeeritud Saaremaa talupoegade mäss Eesti Vabariigi võimude vastu.

Sõjategevus märtsis

Period: Mar 1, 1919 to Mar 31, 1919

Kagu-Eestis luuakse Eesti Punavägi - eesotsas August Kork. märtsis lüüakse nende pealetung tagasi.

Asutav Kogu

Period: Apr 5, 1919 to Apr 23, 1919

1. 7. aprill Asutava Kogu valimised. ​Esimees August Rei. 23. aprillil 1919 kogunes Tallinnas Eesti Asutav Kogu, mille suurimateks saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine (enim kohtisotsiaaldemokraatidel, siis Eesti tööerakond, Rahvaerakond ja Maaliit). Viimase põhjal teostati 1920 radikaalne maareform, mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele.

Sõjategevus mais

Period: May 1, 1919 to May 30, 1919

Esimese löögi andis Narva alt pealetungile läinud Vene valgete Põhjakorpus, mis tänu Punaarmee madalale võitlusvõimele ja kohalike elanike toetusele ssavutas kiiresti ulatuslikku edu, jõudes välja Petrogradi kaitseliinideni. Samal ajal asus Rahvavägi pealetungile Kagu-Eestis, osad mobiliseeritud eestlased tulid üle, Eesti üksused said tungida sügavale vastaste rindesse ja vallutasid Pihkva. Lõunas ratsavägi murdis läbi võru alt Väina jõeni ja Punaarmee põgenes.

Eesti esimene valitsus

Period: May 9, 1919 to May 9, 1919

1. mai Ajutine Valitsus astus tagasi, tegevusse astus Otto Strandmani valitsus, Eesti esimene valitsus. Välisministriks sai Jaan Poska. Töötatakse välja põhiseadus, rahvahääletus 1920. Teine seadus maaseadus - kuulutatakse, et kõik, kes tulevad vabatahtlikult Vabadussõtta, saavad maad.

Eesti riikliku iseseisvuse deklaratsioon

Period: May 19, 1919 to May 19, 1919

1. mai Asutav Kogu avaldas Eesti riikliku iseseisvuse deklaratsiooni.

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas Landeswehr'i sõda. 5. juuni eestlased vs baltisakslased. Baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ning Eestis tekitas see ärevust. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Seejärel relvarahu, kuid mitte pikaks.

Võnnu lahing

Period: Jun 19, 1919 to Jun 23, 1919

1. juunil algas Võnnu lahing sakslaste pealetungiga. 4 päeva kestsid ägedad lahingud. Sakslased said aga korralduse taganeda ning 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Eestlaste võit, mille mälestuseks tähistatakse võidupüha. Tekkis ka enneolematu sõjavaimustus.

Eesti väe pealetung Riia suunas.

Period: Jun 24, 1919 to Jul 3, 1919

Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. 24. juuni murti sakste kaitseliin läbi. Antandi esindajad sekkusid ning nende nõudel kehtestati ööl vastu 3. juulit vaherahu. Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma.

Punaväe pealetung

Period: Jul 8, 1919 to Aug 29, 1919

1. juuli algas Punaväe pealetung Pihkva tagasivallutamiseks ning 29. augustil vallutasid nad lõpuks Pihkva. Loodearmee taandus enamlaste löökide all Eesti poole ja Rahvavägi pidi üha enam sekkuma.

Rahuläbirääkimised

Period: Aug 30, 1919 to Sep 18, 1919

Tagalas kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Enamlased otsustasid Eestiga rahu sõlmida ning ta nõnda Nõukogude Venemaa vastaste jõudude seast välja lülitada. Augustis tegigi Moskva Eestile ametliku rahuettepaneku. Eesti poliitikud ja kõrgemad sõjaväelased jagunesid Nõukogude Venemaaga rahu sõlmimise küsimuses kaheks, kuid rahuläbirääkimised venelastega Pihkvas jäid tulemusteta.

Loodearmee pealetung

Period: Oct 10, 1919 to Oct 10, 1919

1. oktoober Asutav Kogu võttis vastu radikaalse maaseaduse, millega ligi 97% mõisamaid võõrandati riigile (talumaadeks jagamiseks); vene valgekaartlaste Loodearmee alustas teist pealetungi Petrogradile. Ka Eesti oli Antandi nõudel sunnitud osalema. Loodearmee rünnakuhoog peatati, algas valgete agoonia. Rahvavägi jäi taas silm silma vastu Punaarmeega.

Sõjategevus oktoobris

Period: Oct 10, 1919 to Oct 23, 1919

10.–23. oktoober Eesti soomusrongid Riias võitluses Pavel Bermondt-Avalovi väega. 10. oktoober Eesti vägi alustas ka teist pealetungi Pihkvale. 13. oktoober Eesti ja Ingeri vägi alustasid Krasnaja Gorka operatsiooni.

Sõjategevus novembris-detsembris

Period: Nov 5, 1919 to Dec 30, 1919

5.–7. november Eesti väe kolmas pealetung Pihkvale. 11. november Valitsus otsustas, et Eesti vägi ei anna enam toetust vene valgekaartlastele. 16. november algas Eestisse taganeva Loodearmee desarmeerimine. 16. november – 30. detsember Vabadussõja lõppvõitlused Viru rindel, punaväe katsed Eestisse sisse murda ja parandada oma positsioone rahuläbirääkimiste ajaks. 26. november – 9. detsember Krivasoo lahingud; eestlased lõid tagasi venelaste läbimurded.

Tartu Ülikool eestikeelne

Period: Dec 1, 1919 to Dec 1, 1919

1. detsember Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.

Tartus rahuläbirääkimised

Period: Dec 5, 1919 to Dec 31, 1919

1. detsembril Tartus algasid rahuläbirääkimised (Eesti delegatsiooni juhtis J. Poska, Nõukogude Vene delegatsiooni Adolf Joffe). Eesti delegatsioon taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Piiriküsimuses puhkesid ägedad vaidlused, sest enamlased nõudsid Setumaad ja suurt osa Virumaast. Punaarmee nurjumine Narvas sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning 31. detsember kirjutati rahulepingule alla.

Vabadussõja lõpp

Period: Jan 3, 1920 to Feb 2, 1920

Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. See märkis Vabadussõja lõppu. Rahukõnelused jätkusid ning keskenduti peamiselt majandusküsimustele. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned. Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti sai 15 milj kuldruba Venemaa kullavarudest.

Molotov-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

1. augustil 1939 allkirjastasid NSVL välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop Mittekallaletungilepingu Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ning selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Vene huvisfäär: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia. Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu.

Saksa vägede tung Poolasse

Sep 1, 1939

1. september 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ning 17. september ründas Poolat ka Vene väed. See tähistas Teise maailmasõja algust ning Prantsusmaa ja SB kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja.

Sõjakaotused

Period: Sep 1, 1939 to Sep 23, 1944

II maailmasõjas vähenes Eesti rahvastik ligi veerandi võrra. Täielikult hävis Narva, ülisuurt kahju sai Tallinn, Tartu ja väiksemad linnad. Sadamad hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses vähenes külvipind ligi poole võrra, langes saagikus ja kariloomade arv. Eesti langes uuesti peaaegu pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla

Baaside leping

Period: Sep 15, 1939 to Sep 28, 1939

Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis NL septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi.

Talvesõda

Period: Sep 30, 1939 to Mar 13, 1940

Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Soome hakkas vastu ning Venemaa alustas 30. septembril sissetungi Soome, vallandades Talvesõja. Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. Soome suutis üksi tekitada agressorile suuri kaotusi ja sundis Kremli tagasi tõmbuma. 13. märts 1940 sõlmis Soome rahulepingu ning säilitas iseseisvuse ja jäi 1940. aasta suvel idanaabri agressioonist puutumata.

Baaside aja algus

Period: Oct 1, 1939 to Oct 18, 1939

1. oktoobris toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha jms. Baasid olid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. Loodeti luua veel merebaasi ja lennuväljad. Täiendavad baasid loodi Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale, varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12. okt saabusid Tallinna sadamasse 3 Vene miinilaeva. Maavägede sissemarss algas 18. okt. Esialgu Eestis 14000 punaväelast ja 337 soomusmasinat ning 225 sõjalennukit.

Baaside aeg

Period: Oct 1, 1939 to Apr 1, 1940

Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, suhtlus eestlastega minimaalne. Eesti muutus NL protektoraadiks ja Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Välispoliitikat komplitseeris ka Talvesõda, sest Vene lennukid startisid Eesti aladelt. Siseelus oluline sündmus baltisakslaste lahkumine. Okt-aprill lahkus Eesti aladelt 12660 baltisakslast. tugevnesid kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Peaminister Kaarel Eenpalu astus tagasi ja tema asemel Jüri Uluots.

Eesti okupeerimine

Period: Apr 1, 1940 to Apr 17, 1940

Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, hiljem Hollandi ja Belgia. Juunis langes Pariis, Prantsusmaa kapituleerus. Moskva alustas suhete teravdamist: süüdistati baaside lepingu rikkumises ja suurendati baasivägede arvukust. Moskva tegi sõjaväelisi ettevalmistusi. 14.juunil esitas NL Leedule, 16. juuni Eestile ja Lätile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist ja valitsuse vahetamist. Balti riigid alistusid vastuhakuta. 17.juuni saabus Eestisse 90 000 Vene sõdurit.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Tallinnasse saabus A. Ždanov. Tema suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Kohalikele vasakmeelsetele ringkondadele tehti ülesandeks korraldada Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil kogunes Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Sealt suunduti Toompeale ja Kadriorgu, nõudes Uluotsa valitsuse asendamist. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi ning sinimustvalge lipp asendati punalipuga.

Juunipööre ja valimised

Period: Jun 21, 1940 to Jul 21, 1940

1. juuni õhtul andis Päts allkirja, millega nimetati ametisse uus valitsus. Peaministriks sai J. Vares-Barbarus. Valitsuse polnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Moodustati Eesti Töörahva Liit, mis käivitas propaganda . 14-15. juuli toimunud valimised olid ehtnõukogulikud, hirmutati ja tulemusi võltsiti. 21. juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.

Ümberkorraldused

Period: Aug 1, 1940 to Sep 1, 1940

Senine riigiaparaat lammutati. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiideti heaks NL konstitutiooni eeskujul põhinev uus põhiseadus. Riigivolikogu minetati ümber Ülemnõukoguks ja vabariigi valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks. Linna-ja vallavalitsused asendati täitevkomiteedega, tuli nõukogulik rahvakohus ja miilits, Eesti sõjavägi kujundati Punaarmee laskurkorpuseks. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks, ainus legaalne poliitiline org.

Eesti liitumine Nõukogude Liiduga

Aug 6, 1940

1. augustil 1940 langetas NSV Liidu Ülemnõukogu otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga (paar päeva varem oli samal moel ühendatud Leedu, Läti ja Moldaavia). Sellega jõudis Eesti annekteerinmine Venemaa poolt lõpule

Kultuurirevolutsioon

Period: Sep 1, 1940 to Dec 1, 1940

Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ja NL ajalugu. Kultuuriasutustes esitati nõukogude autorite loomingut. Kunstis paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. Ülirange tsensuur, hävitati kultuuriväärtusi.

Ümberkorraldused

Period: Sep 12, 1940 to Nov 1, 1940

EKP esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Ka EKP-l oli piiratud tegevusvabadus, viies ennekõike ellu Moskva tahet. EKP muudeti üleliidulise kompartei osaks. Majanduses riigistamine. Toimus maareform-kogu maa riigi omand ja talunikud maakasutajad. natsionaliseeriti pangad, tööstus, kaubandus ja trantspordiettevõtted, jne. Järks hinnatõus ja kroon asendus rublaga, kaupade defitsiit. Majandus langes ja suurenes viha okupantide vastu.

Repressioonid ja juuniküüditamine

Period: Nov 1, 1940 to Jun 14, 1941

Repressioone viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat. 1940. aasta lõpuni kadus teadmatusse üle 1000 inimese. Esimeste seas küüditati koos perega Venemaale president Päts ja ülemjuhataja Laidoner. 1941. laienes arreteerimine veelgi. Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine. Eestist deporteeriti u 10 000 inimest.

Eestlased Punaarmee poolel ja sundmobilisatsioon

Period: 1941 to Dec 15, 1944

U paarkümmend tuhat eestlast osales II maailmasõjas Punaarmee poolel. 1941. a suvel võitles sakslaste vastu EV sõjaväe baasil moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus. Surma v haavata sai u 2000 eestlast, üle 4000 mehe andis end sakslastele vangi. U samal ajal veeti Eestist Venemaale 32 000 mobiliseeritut, kes saadeti tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. 1/3 neist suri seal. 1942 formeeriti 8. Eesti laskurkorpus (27 000 meest), kes sõdisid Velikije Luki linna all.

Sõjategevus Eestis

Period: Jun 22, 1941 to Jul 1, 1941

1. juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid Läti ja Leedu ning 7.juuli ületasid eelüksused Eesti piiri. Punaväed loovutasid vastupanuta Lõuna-Eesti. Punaarmee aga stabiliseerus. 22.juulil jätkas Saksa vägi pealetungi. Augusti keskel hõivasid Narva. 28. augustil lahkus Punaarmee Tallinnast. Lisaks kestsid lahingud Lääne-Eesti saartel, kuid punaväelased ei suutnud vastu panna. Eestis lõid sõjas kaasa metsavennad, Juulis ründasid Nõukogude asutusi.

Suvesõda

Period: Jul 1, 1941 to Oct 21, 1941

Suvel 1941 moodustus metsavendadest Omakaitse, enne Saksa vägede Eestisse jõudmist vabastas Omakaitse suure osa Lõuna-Eestist. Suvesõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini toimunud relvastatud võitluses Eesti iseseisvuslaste ning Saksa 18. armee NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt.

Nõukogude mobilisatsioon Eestis 1941

Period: Jul 2, 1941 to Aug 24, 1941

Sõja alguse järel viidi Eestis läbi sundmobilisatsioon. Kokku mobiliseeriti umbes 50 000 meest, kellest NSV Liidu tagalasse toimetati 32 000–33 000 meest, osa mobiliseerituid põgenes transpordil ning ligi 3000 hukkus teel NSV Liitu. Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada. Mõnel õnnestus orjalaagrist põgeneda, nt Kristjan Palusalul.

Saksa okupatsioon

Period: Dec 5, 1941 to 1944

1. detsembril 1941 allutati Eesti Berliini tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis A. Rosenberg. Eestlaste pos. hoiak sakslaste suhtes hakkas kiiresti kaduma. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi kindralkomissariaat. Saksa okupatsioonivõimu kohalikest kollaborantidest koosneva abistavaks institutsiooniks sai Eesti Omavalitsus, mida juhtis H. Mäe. Eesti kindralkomissariaat oli ajutine moodustis. Kavatseti Eesti ümber kujundada ja muuta Suur-Sks osaks.

Majandusolud

Period: Dec 5, 1941 to 1944

Peaülesanne Saksa sõjaväe ja Sks tsiviilelanikkonna varustamine. Põllumeestele määrati kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varad ei tagastatud endistele omanikele, vaid jäeti Kolmanda Riigi käsutusse. Nõukogulik maareform tühistati, kuid enamik talunikke jäi maakasutajateks. Loodi hulk riiklikke aktsiaseltse. Üldine elatustase langes, eriti raskes olukorras linnaelanikud, keda varustati ainetega ostulubade alusel. Loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk aidata kannatanuid.

Repressioonid ja genotsiid

Period: Dec 5, 1941 to 1944

Sks okupatsiooni aastail hukati u 7800 Eesti elanikku. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega vanglad ja koonduslaagrid. Peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Rassiteooria tõttu hukati kõik juudi rahvusest isikud. Alates 1942. a hakkasid sakslased tooma Eestisse juute ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Eestis hukati u 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati mustlaseid, pea 800 eesti mustlast tapeti. U 15 000 Eesti pinnal hukkunutest olid sõjavangid.

Soomepoisid

Period: Dec 5, 1941 to 1944

Paljud noormehed põgenesid Soome. Soome armeega liitunud eestlaste - soomepoiste - vaimseks juhiks sai Karl Talpak. 1944. a moodustati Soome armees eesti vabatahtlikest koosnev Jalaväerügament 200, mis osales tõrjelahingutes Karjalas. Kokku teenis Soome armees u 3500 eestlast.

Relvajõud

Period: Dec 5, 1941 to 1944

Sakslaste korraldusel hakati formeerima uusi vabatahtlikest koosnevaid väeosi - idapataljone ja politseipataljone. Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine, mis ei osutunud populaarseks. Märtsis 1943 toimus noormeeste sundvärbamine ning 1943 a lõpul osaline sundmobilisatsioon. 1944. a alguseks kasvas leegionäride arv 11000 meheni ning neist moodustati 20. Eesti Ss-diviis. 1943.a suvel saadeti pataljon Narva rindele, mis kandis ränki kaotusi. Sundmobilisatsioon tekitas pahameelt.

Sõda taas Eestis

Period: 1944 to 1944

1944.a jaanuaris tungisid Punaarmee üksused Eesti piiridele. 2. veebruaris ületasid nad mitmes kohas Narva jõe ja moodustasid sinna sillapead. 20. Eesti SS-Diviisi üksused hävitasid mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal. Märtsi algul õnnestus vaenlane linnast põhja pool jõe taha tõrjuda. 30. jaanuaris kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Kokku tuli u 40 000 meest, kes läksid võitlema iseseisva Eesti riigi eest.

Punaarmee Lõuna-Eestis

Period: 1944 to 1944

Augusti algul jõudsid punaväelased Lõuna-Eestisse, Tartu kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel jõudu. 25. augustil hõivas Punaarmee Tartu ning ületas Emajõe, üritades liikuda edasi Jõgeva poole. Septembri algul õnnestus punaväed tagasi tõrjuda Emajõe lõunakaldale, kuid Tartu jäi Punaarmee kätte.

Nõukogude lennuväed sooritavad terrorirünnakuid

Period: Mar 6, 1944 to Mar 25, 1944

Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6. märtsil hävitati täielikult Narva, 8. märtsil said kannatada Jõhvi ja Tapa. Ööl vastu 9. märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Hukkus 500 inimest, hävis 40% elamispinda, peavarjuta 25 000 tallinlast, hävisid Niguliste kirik, vaekoda, Estonia teater ja palju muud. 25. märtsil sai rängalt kannatada Tartu.

Lahingud Sinimägede all

Period: Jul 26, 1944 to Aug 10, 1944

1. a suvel kujunes sõjaline olukord Sks jaoks ebasoodsaks. Hulk saksa väeosi viidi Narva alt ära, Punaarmee valmistus uueks pealetungiks. Sakslased hakkasid Narva alt taanduma ning 26. juulil marssisid punaväelased Narva sisse. Saksa väed taandusid Vaivara Sinimägedeni, kus toimusid 2 nädalat ägedad lahingud. Punaarmee paiskas tulle üha uusi värskeid väekoondisi. 10. augustil jooksid Vene üksused verest tühjaks ning lõpetasid pealetungi.

Punaarmee vallutab Tallinna

Period: Sep 1, 1944 to Sep 29, 1944

Septembri algul otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta, sest Punaarmee jõudis mereni. Samal ajal algas taas Vene pealetung. 22. septembri hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli see punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Organiseeritud vastupanu enam ei avaldatud, kuid Eesti sõjamehed püüdsid korraldada viimast vastupanu Lääne-Eestis.

Taasiseseisvumiskatse

Period: Sep 18, 1944 to Sep 23, 1944

1. septembril 1944 määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Otto Tiefile. 20. septembri pärastlõunal heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eskiilis. Informeeriti Eestis toimuvast välismaailma. Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. 23. septembril sisenesid Vene tankid. NKVD arreteeris ja saatis vangilaagrisse enamiku ministreid.

Suur põgenemine ja lahingud Sõrves

Period: Sep 19, 1944 to Nov 24, 1944

Eesti sõjameeste lahingud andsid võimaluse kümnetel tuhandetel eestlastel leida pääsetee üle mere. 1944. a septembris kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Lõpuks vallutas Punaarmee Hiiumaa, Muhu ja suurema osa Saaremaast, kuid Sõrve poolsaarel jäädi toppama. Lahingud Sõrves omandasid ägeda ja ohvriterohke iseloomu. Alles 24. novembril jõudis Eesti laskurkorpus välja Sõrve poolsaare lõunatippu