I maailmasõda - Vabadussõda

By help

  • I maailmasõja algus

    Saksamaa kuulutas Venemaale ja Prantsusmaale sõja ning algustas sissetungi Belgiasse. Sellega saab alguse I maailmasõda.

  • Veebruarirevolutsiooni algus

    1. aasta veebruari lõpus puhkes kasinate toiduvarude pärast Petrogradis revolutsioon. 27. veebruariks olid ülestõusnud pealinnas võimu haaranud.

  • Veebruarirevolutsioon jõuab Eestisse

    Eestisse jõuavad teated Venemaal puhkenud mässust. See põhjustab Tallinnas ülelinnalise streigi ning politsei- ja kohtuasutuste ulatuslikke rüüstamisi.

  • Ajutine Valitsus tõuseb võimule

    Nikolai II loobub troonist ning annab võimu üle Ajutisele Valitsusele.

  • Eestlased korraldavad meeleavalduse Petrogradis

    Eestlased korraldavad Venemaa pealinnas demonstratsiooni, et valitsusele survet avaldada autonoomiaseadust vastu võtma. Ajutine Valitsus oli sunnitud andma Eestile autonoomia.

  • Jaan Poska saab Eestimaal Ajutise Valitsuse esindajaks

    Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendatakse ühtseks rahvuskubermanguks ning kubermangukomissariks nimetatakse Tallinna linnapea Jaan Poska.

  • Jaan Tõnisson teeb ettepaneku Eesti iseseisvumisele

    Maapäeva istungil teeb Jaan Tõnisson ettepaneku võtta kurss täielikule iseseisvumisele.

  • Oktoobripööre

    Enamlased haaravad Tallinnas võimu.

  • Ajutise Valitsuse kukutamine Petrogradis

    Ajutine Valitsuse kukutatakse võimult enamlaste poolt.

  • Viktor Kingissepp haarab võimu

    Enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

  • Eesti Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks

    Eesti Maanõukogu eirab enamlaste käske ning koguneb kokku Maapäevaks. Maapäeval kuulutatakse Maanõukogu kõrgeimaks võimuks Eestis.

  • Saksamaa dessant Saaremaale

    Saksa väed korraldavad dessandi Saaremaale.

  • Saksa pealetungi algus

    Sakslased alustasid pealetungi Eestisse. Enamlased löödi Eestist välja.

  • Päästekomitee loomine

    Maanõukogu otsusega luuakse 3-liikmeline Päästekomitee iseseisvuse väljakuulutamiseks. Komitee liikmeteks saavad Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

  • Iseseisvusmanifesti heakskiitmine

    Vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti, mida Päästekomitee ruttab välja kuulutama.

  • Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus

    Maanõukogu liige Hugo Kuusner loeb Pärnus Endla teatri ees rahvale ette iseseisvusmanifesti.

  • Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse moodustamine

    Kõigi demokraatlike erakondade esindajatest moodustatakse Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms.

  • Vene-Saksa rahuleping

    Venemaa ja Saksamaa sõlmivad Brest-Litovskis rahulepingu, mille tulemusel lähevad Balti kubermangud Saksamaa koosseisu.

  • Ajutise Valitsuse tagasitulek

    Saksamaal puhkeb revolutsioon. Keiser kukutatakse ning luuakse sotsialistlik valitsus. 11. novembril kirjutatakse alla Compeigne'i vaherahule. Saksa okupatsioon Eestis lõppeb. Saksamaa annab loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. Koosolekul moodustatakse Eesti Kaitseliit.

  • Võim läheb eestlaste kätte

    Riias sõlmitakse Eesti-Saksa kokkulepe, mis pidi tagama eestlastele lõpliku võimu Eesti aladel.

  • Vabadussõja algus

    Punaarmee ründab Narvat. Enamlased püüavad Eestis riigipööret läbi viia.

  • Eesti Töörahva Kommuun

    Punaarmee marsib Narvasse ning kuulutab seal välja Eesti Töörahva Kommuun.

  • Punaarmee hõivab Jõhvi

  • Suurbritannia sõjalaevastik saabub Eestisse

  • Punaarmee hõivab Rakvere

  • Suur enamlaste meeleavaldus Tallinnas

    Enamlased korraldavad meeleavalduse nõudes, et Briti väed lahkuksid Tallinnast.

  • Sõjavägede ülemjuhatajaks saab Johan Laidoner

  • Punaarmee hõivab Tapa

  • I Soome vabatahtlike salk jõuab Tallinnasse

  • Rahvaväe vastupealetung

    Soomusrongide ja Kuperjanovi pataljonide abiga suutsid Rahvaväe üksused vabastada Tartu ja Narva.

  • Valga vabastamine

    Rahvavägi hõivab Valga, Võru, Petseri ja Alüksne.

  • Eesti Vabariigi I aastapäev

    Kindral Laidoner kuulutab, et vaenlane on Eesti territooriumilt lahkunud.

  • Asutava Kogu koosolek

    Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja maaseaduse.

  • Pealetung Põhja-Lätisse ja Loode-Venemaale

    Selleks, et sõjarinnet Eesti territooriumilt ära saada, asusid Eesti väed Vene valgeid ja Läti rahvuslasi abistama.

  • Landeswehr'i sõda - Võnnu lahing

    Läti Landeswehr korraldas alustas teist pealetungi Eesti-Läti vägede vastu Võnnus.

  • Rahvavägi hõivab Võnnu

    Rahvägi oli saavutanud Võnnu lahingus edu ja sakslased olid sunnitud taanduma.

  • Landeswehr'i sõja lõpp

    Sakslaste Landeswehr oli saanud sõjas lüüa ja nad olid sunnitud paluma relvarahu.
  • Period: to

    Läbirääkimised Venemaaga Pihkvas

    Pihkvas toimuvad vaherahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel. Kuna Eesti väljendas soovi ka Soome, Läti ja Leedu kaasata, siis 18. septembril need katkesid.

  • Loodearmee tungib Petrogradi sisse

  • Rahukõnelused jätkuvad ning kaitselahingud Narva all

    Eesti Vabariik alustab taas läbirääkimisi Nõukogude Venemaaga, aga kuna Punaarmee oli samal ajal asunud Narvat ründama, siis need ei saavutanud häid tulemusi.

  • Nõukogude Venemaa teatab, et on valmis rahukõnelusteks

    Punaarmee lüüasaamise tõttu on Vene diplomaadid sunnitud järele andma ning sõlmitakse vaherahuleping.

  • Rindel hakkab kehtima relvarahu

  • Tartu rahu

    Tartus kirjutatakse alla rahulepingule Eesti ja Venemaa vahel.