Ajaloo JOON

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Keiser loobus troonist. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte ja Petrogradi Nõukogu kätte.
  • Rahutus Eestis

    Tallinnas ülelinnaline streik. Punalippudega ja mässulauludega poliitilisi vangide vabastamine k.a politseinike tapmine.
  • Petrogradis eestlaste demostratsioon

    Nõuti Eestile autonoomiat. Sinimustvalgete ja punalippude all marssis 40 000 inimest sh 15 000 relvastatud sõdurit. Ettevõtmine avaldas muljet tavakodanikele kui ka Vene valitsusringgkondadele
  • Rahvuskubermang

    Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ühtseks Rahvuskubermanguks. Kubermangukomissaariks nimetati Jaan Poska
  • Period: to

    Enamlaste tõus

    Enamlaste ettevalmistus relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal.
    1917. aasta jooksul VSDTP enamlik tiib tõusis tähtsamaks. Enamlaste arv tõusis drastiliselt. Eesti enamlaste linnavalimiste võit Tallinnas ja Narvas.
  • Maanõukogu valimised

    Seati ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Eesti Keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ja tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Eesti rahvusväeosa loomine
  • Vallutamine sakslaste poolt

    Saksa väed vallutasid Riia ja samuti Lääne-Eesti saarestiku. 1. Eesti polgu allüksused langesid vangi.
  • Pööre on täitsa korda läinud

    Komissarid saadeti Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ja punakaartlased asusid tänavail linna patrullima. Sellega piirduti ning paar päeva hiljem saadi teada et Ajutise Valitsus kukutati Petrogradis
  • Kubermangukomissar

    Enamlane V. Kingissepp võttis võimu J. Poskalt üle. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, oli kõrgeim kohalik valitusasutus.
  • Venemaast lahkulöömine

    Loodeti et Eesti Asutav Kogu otsustab lahkulöömise küsimuse(kuidas seda teha?). Keegi ei teadnud Kas või Millal nad kokku saavad siis langes küsimus Maanõukogu õlule. Võeti vastu ajalooline otsus. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu jm. Venemaaga riiklikud sidemed katkestati.
  • Period: to

    Balti (hertsogi)riik

    Baltisakslased valmistusid 1917. aasta lõpus selleks ette. Aprillis 1918 peetud koosolek, palvega osutada abi riigi loomisel.
    Keiser tunnustas Baltimaade isesisvust alles septembris. Hertsogiriigi ametlik väljakuulutamine.
    Ametlik asjaajamiskeeleks sai saksakeel.
    Eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega. Poliitikud vangistati
  • Delegatsioon Lääne-Euroopasse

    Vanematekogu(Maanõukogu andis volitused üle) otsustas, et on vaja Eesti iseseisvus avalikult välja kuulutada. Enne saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon, et selgitada teiste riikide suhtumise isesisevusesse. Samuti loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega.
  • Ühe partei diktatuur

    Eesti Asutava Kogu valimised katkestati kuna selgus, et enamlased ei saavuta absoluutset enamust. Algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine.
  • Majandusreform

    Algas pankade riigistamine.Elamute natsionaliseerimine. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti.
  • Päästekomitee loomine

    Päästekomitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes. Peamiseks eesmärgiks oli iseseisvusde väljakuulutamine. Koosseisu kuulusid K. Päts, J. Vilms ja K. Konik.
  • Period: to

    Iseseisvusmanifest

    Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti. Esimene katse (21. veebruar)tehti Haapsalus, kus kaitse all taheti avalikult manifest ette lugeda, aga sakslased jõudsid enne. Pärnus(23. veebruar) loeti manifest Endla teatris ette kogunenud rahvahulgale. Päev hiljem Viljandis.
    24. veebruar ei jõutud ette lugeda manifesti aga kleebiti tänavanurkadele ja kuulutustulpadele.
  • Iseseisvus

    Õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitus. Peaministrik Päts ja asetäitjaks Vilms.
  • Pidulik hommik

    Rahvuslipud lehvisid, kirikukellade helistamine, jumalateenistused ja kooliaktused. Sõjaväeparaad ja iseseisvusmanifest avalikult ette lugemine.
  • Saksa okupatsioon

    Vene-Saksa rahuleping. Võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Sõjaväeline diktatuur.
  • Saksamaa revolutsioon

    Keisri kukutamine. Sotsialistliku valitsuse loomine. Esimese maailmasõja lõpp.
    Eestis rahutused. Ajutise Valitsuse legaalne koosolek.
  • Võim Eestile

    Lõplik võim eestlaste kätte. Päev varem astus Maanõukogu kokku.