Eesti iseseisvumine

By Hedvig2003
  • 139

    Vene miinilaevad Tallinnas

    Tallinna sadamasse saabusid kolm Vene miinilaeva ja sellele järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud.

  • Veebruarirevolutsioon

    Majandust õõnestas inflatsioon, kasvas sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse osas. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Juhtpositsioonile sai Ajutine Valitsus, kuid selle võimule hakkasid ohtlikuks osutuma nõukogud, eeotsas parempoolsetega (esseerid, enamlased, vähemlased).

  • Ülelinnaline streik Tallinnas

    Eestisse olid jõudnud teated rahutustest impeeriumi pealinnas ja see põhjustas ülelinnalise streigi Tallinnas. Toimus ka miiting, millest võttis osa ligikaudu 20 000 inimest. Mäslevad miitingulised suundusid punalippude lehvides Tallinna vanglatesse, tapsid vangla ülema, lasid vangid vabaks, panid tolleaegse vanglahoone Paksu Margareta põlema ning rüüstasid ka teisi kinnapidamisasutusi.

  • Demonstratsioon Petrogradis

    Kuna eestlaste kokkuseatud autonoomiaseaduse projektiga tegelemine oli Ajutisel Valitsusel venima jäänud, otsustasid eestlased asja käsile võtta ja valitsusele survet avaldada. Petrogradis marssis 26. märtsil umbes 40 000 Eestile autonoomia nõudjat. Selle tulemusena sai nõuandvaks organiks Ajutine Maanõukogu, täidesaatva võimu sai enda kätte Maavalitsus ning Eesti sai esimest korda ajaloos juhtida eesti ühendatud asualasid, mis oli ühendatud terviklikeks haldusüksusteks.

  • Maanõukogu valimised

    Toimusid Maanõukogu valimised.

  • Maanõukogu istung

    Toimus Maanõukogu esimene istung. Seal jaguneti demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.

  • Oktoobripööre

    Viktor Kingissepp võttis võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeim kohalik valitsusasutus eestis oli nüüd Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, olulisemad otsused langetati nüüd enamlaste partei keskkomitees Petrogradis.

  • Riiklike sidemete katkemine Venemaaga

    1. oktoobril võttis Maanõukogu vastu järgmised otsused:
    2. Eesti tulevase riigikorra määrab eesti Asutav Kogu
    3. kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu
    4. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused

  • Saksa pealetung

    Enamlased löödi Eestist välja, suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu juba enne sakslaste saabumist.

  • Päästekomitee loomine

    Päästekomitee oli mõeldud erakorralisteks oludeks, iseseisvuse väljakuulutamiseks, selle koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

  • Iseseisvusmanifest kiideti heaks

    Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti ja Vilms ja Päts ning sõitsid Haapsallu, et manifest seal avalikult ette lugeda, kuid sakslased jõudsid enne sinna ning kavatsusest tuli loobuda.

  • Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse moodustamine

    Moodustati Eesti Vabariigi Ajutise Valitsus. Peaministriks sai Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms. Tõkestati enamlaste põgenemine sadama kaudu, loodi kontakt Tallinnale lähenevate sakslastega, organiseeriti korrapidamine linnatänavail.

  • Üürike iseseisvus

    Hommik oli pidulik: helistati kirikukellasid ja levitai rahvuslippe, sellele järgnes sõjaväeparaad. Reaalkooli trepil loeti ette isesesvusmanifest, siis marssisid sisse Saksa üksused ning iseseisvusperiood oli läbi.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    Saksa okupatsioon 25. veebruar 1919- 11. november 1918.

  • Vene-saksa rahuleping

    Kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte, kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Saksamaa ei tunnistanud iseseivat Eesti Vabariiki. demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega.

  • Saksamaa Revolutsioon

    Saksamaa revolutsioon viis keisri kukutamiseni ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. Uus valitsus kirjutas alla Compeigne'i vaherahule. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis.
    Toimus Ajutise Valitsuse koosolek ja loodi Eesti Kaitseliit.

  • Eesti riiklus hakkas toimima

    Võim läks lõplikult eestlaste kätte, päev varem oli uuesti kokku astunud Maanõukogu.

  • Vabadussõja algus

    Sõda algas Punaarmee rünnakuga Narvale. Saksa väed pidid koos Eesti üksustega Narvast lahkuma.

  • Punaarmee marssis Narvasse sisse

    Pärast seda, kui Punaarmee oli Narvasse sisse marssinud, üritati luua kodusõja muljet ning Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille iseseisvust tunnustas ainult Venemaa. Peale seda vallutasid venerasen ka Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu ning eestlasi saatis sojas ebaõnn.

  • Rahvaväe vastupealetung

    Punaarmee pealetung pandi seisma, toimus Rahvaväe vastupealetung, mille peamiseks jõuks olid soomusrongid. Vabastati Tartu ja Narva.

  • Paju lahing

    Paju lahing nõudis küll väga palju ohvreid, kuid selle tulemusena vabastati Valga, üks olulisemaid raudteesõlmi. Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning hiljem Petserist ja Aluksenest ning sellega oli Eesti võõrvägedest puhas.

  • Sõjaline edu

    1. aasta mais viidi Laidoneri juhtimisel läbi edukalt sõjaline operatsioon, mille tulemusena õnnestus eestlastel tungida sügavale vastase rindesse, tõrjuda enamlased Velikaja jõe taha ja vallutada Pihkva. (Täpset kuupäeva otsisin, kuid ei leidnud, seega panin mingi numbri, et sündmus ajajoonel vähemalt õige kuu peale (mai) läheks.)

  • Landeswehr´i sõda

    1. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestis Landeswehr´i sõda. Alguses pidid eestased ja sakslased ühel poolel enamlaste vastu võitlema. kuid tekkis konflikt ja sakslased vallutasid Võnnu linna.

  • Võnnu lahing

    Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga ja lõppes Eesti väeüksuste saabumisega ning alles siis said sakslased aru, et nende operatsioon ebaõnnestus. 23. juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna sisse.

  • Vaherahu

    Eestlased tahtsid juba Riia linna vallutama minna, kuid Atlandi esindajad sekkusid ning sõlmiti vaherahu. Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma.

  • Rahuläbirääkimised

    Toimusid rahuläbirääkimised Venemaaga. Eesti-Vene kohtumine Pihkvas võttis aset, kuid tulemusteta. (Täpset kuupäeva polnud mainitud, kuid õpikus oli nt kirjas, et need toimusid septembri keskpaigas).

  • Tartu Rahukonverents

    Eesti delegratsioonis taodeldi vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. 31. detsembril kirjutati vaherahu lepingule alla.

  • Vabadussõja lõpp

    1. jaanuaril 1920. aastal hakkas kehtima vaherahu ning sellega lõppes ka Vabadussõda.

  • Rahuleping majandusküsimustega seoses

    Määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Venemaa tunnustas ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    1. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbendrop alla mittekallaletungi lepingule, mille kohaselt jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja Venemaa vahel ära. MRP regi Saksamaast ja nõukogude Liidust sõjalised ja poliitilised liitlased.

  • Teise Maailmasõja algus

    1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning sellega tähistatakse ühtlasi ka Teise maailmasõja algust. Kaks nädalat hiljem, 17. septembril tungisid Poolasse ja Venemaa väed.

  • Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutasid Saksamaale sõja

    1. septembril Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutasid Saksamaale sõja. Lääneriikide väed jäid aga passiivseks ning nad ei kuulutanud Nõukogude Liidule sõda.

  • Orzel Tallinnas

    1. septembrl sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Seda asuti küll kohe interneerima, kuid allveelaev ujus ruttu minema ja Kreml kautas seda võimalust, et Eestit süüdistada neutraliteediseaduse rikkumises.

  • Pakti esitamine Eesti välisministrile

    1. septembril esitati Eesti välisministrile Karl Selterile kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks vastastikuse abistamise pakt, mis oleks andnud Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjaväelaevstiku baasid.

  • Baaside leping

    Kirjuati alla baaside lepingule, mille kohaselt Eesti luba Nõukogude Liidul kasutada oma maa-alasid mereväe baaside loomiseks, Moskva aga pidi Eestile müüma soodustusega relvastust. Suusõnaliselt lubati, et Eesti siseasjad jäävad Nõukogude Liidu poolt puutumata.

  • ,,Võimas ja otsustav" löök Eestile

    1. septembril otsustati Eestile ,,võimas ja otsustav" löök anda ning 29. septembril sai see teoks: Eesti idapiirile koodati sõdurid, soomusmasinad, lennukid jne. 25.-26. septembril toimusid läbirääkimised. Eestil puudusid sõjapidamiseks vajaminevad ressursid ja välistoetus. Kremli nõudmised võeti vastu.

  • Baltisakslaste lahkumine

    1. oktoobril pidas Hitler kõne, kus ta rääkis, et Ida- ja Kesk-Europas asuvad Saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning pärast seda lahkusid eestist Lääne-Poolasse 12 660 baltisakslast ja osa kadakasakslasi. See sündmus kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potensiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta.

  • Merevägede sissemarss Eestisse

    Algas Merevägede sissemars Eestisse, esialgu paigutati eestisse 14000 punaväelast, 337 soomusmasinat ja 255 sõjalennukit. eestis elanud punaväelastel polnud õigust suhelda eestlastega ega ülsde nendega kontakteeruda. eesti muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks ja eesti välipoliitika sõltus nüüd Venemaast.

  • Talvesõda

    Kuna baaside leingud olid peale surutud ka Lätile (allakirjutatud 5. oktoobril) ja Leedule (10. oktoobril), siis kavatses Nõukogude Liit ka seda Soomega teha. Soome polnud nõus ning kui Venemaa tungis 30. novembril Soome aladele, vallandus Talvesõda. Soome jäi kõll iseseisvaks, kuid pidi loovutama 1/10 oma aladest Venemaale.

  • NSVL ultimaatum Leedule

    1. juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi, et et nad nõuavada Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist.

  • Okupatsiooniarmee sõdurid Eestis

    1. juuni hommikul tuli üle Eesti piiri umbes 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit, baasvägede kontrolli alla läks ka Tallinn. Laidoner oli sunnitud alla kirjutama Narva diktaadile.

  • Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamine

    1. juunil kogunes Vabaduse väljakule Tallinnasse mõnituhat inimest, kellest suurema osa moodustasid vabrikutöölised, Petserimaa venelased ja punaväelased. Demonstratsiooni julgustasid soomukid ning osalejad nõudsid Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga.

  • Compeigne vaherahu

    Prantsusmaa ja Saksamaa vahel sõlmiti Compeigne vaherahu.

  • K. Päts küüditati

    Eesti poliitikategelane Konstantin Päts küüditati Venemaale.

  • Eesti ühendamine NSVL-ga

    NSVL Ülemnõukogu võttis vastu otsuse ühendada Eesti NSV Liiduga.

  • Massiküüditamine

    See sündmus osutus repressiivpoliitika kulminatsiooniks, toimus korraga kõikides Balti riikides. Eestist küüditati umbes 10 000 inimest, inimesed saadeti vangilaagritesse või Siberi kolhoosiküladesse.

  • Omakaitse moodustamine

    Pärast Saksa–Nõukogude sõja algust 22. juunil 1941 moodustati Omakaitse.

  • Vene-Saksa sõda

    1. juunil puhkes Vene-Saksa sõda, sakslased ründasid Nõukogude Liitu ja hõivasid Läti ja Leedu.

  • Riia vabastati

    1. juulil 1941. aastal toimus Riia vabastamine ja 22. territoriaalne laskurkorpus.

  • Suvesõda

    Metsavennad alustasid rünnakut nõukogude asutuste vastu. Suuremat edu saavutasid metsavennad Tartus, kus 10. juulil puhkes rahvuslik ülestõus. Eestit pidid abistama Saksa väed, kuid asi lõppes hoopis Saksa okupatsiooniga.

  • Saksa väed ületasid Eesti piiri

  • Tallinn jäeti maha Punaarmee poolt

    Saksa vägede tähelepanu oli köitnud Tallinn ning pärast mitmeid lahinguid jättis Punaarmee tallinna maha.

  • Leningradi blokaad

    Leningradi linn piirati Saksa sõjaväe poolt ümber. Tegu oli väga ohvrirohke aktsiooniga ning hukkus pea miljon inimest.

  • Eesti allutamine Berliini ministeeriumile

    1. detsembril 1941 aastal allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Rosenberg.

  • Eesti SS-leegioni asutamise väljakuulutamine

    Augustis 1942. aastal kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine. (Kuna ma täpset kuupäeva ei leidnud, siis panin 01.08.1942, et Timetoast panks selle ikkagi augusti alla)
    1943. aasta märtsis toimus ka noormeeste sundvärbamine, kuna SS-leegion ei osutuned eriti populaarseks ja vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda.

  • Narva pataljon

    (Kuupäeva polnud täpsustatud, kuid oli mainitud, et tegevus toimus suvel.)
    1943. aasta suvel saadeti leegioni esimene allüksus- pataljon Narva- rindele.

  • Algas Punaarmee üldpealetung

    Jaanuaris algas põhjalõigus Punaarmee pealetung. Saksa väekoodnised taandusid kiiresti Eesti poolele.

  • Üldmobilisatsiooni väljakuulutamine

    Eesti Omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, mida toetasid ka rahvuslikud ringkonnad.

  • Võitlus Narva pärast

    Venelased rajasid Narva jõe läänekaldale sillapead, Punaarmee kavatses Tallinnat vallutada, Narvast rääkimata. Võitlus Narva pärast kestis umbes seitse kuud.

  • Eesti allutati ülemjuhatajale

  • Narva hävitamine

    1. märtsil hävitas Nõukogude lennuvägi täielikult Narva. 8. märtisil rünnati Jõhvit ja Tapat.

  • Tallinna pommitamine

    Ööl vastu 9. märtsi pommitas 250 Vene lennukit Tallinna. Hävis 40% elamispinnast, 25 000 tallinlast jäi peavarjust ilma, hävisid ka nt Estonia teater ja Niguliste kirik.

  • Tartu hävitamine

    1. märtsil sai Tartu rängalt kannatada, see tugevdas aga veelgi eestlaste viha vaenlaste vastu, mitte ei õnnestunud nende võitlusmoraali murda.

  • Punaarmee hakkab Eestit vallutama

    1. juulil tõrjusid eestlased küll punaste rünnaku tagais, kuid juba 26. juulil marssisid punased üle Narva jõe nende enese hävitatud Narva linna. Pärast seda toimusid Vaivara Sinimägede ümbruses verised lahingud.

  • Lahing Sinimägedel oli punaste jaoks läbi

    1. augustil jooksid Vene üksused Sinimägedel peetud lahingutest tühjaks ja lõpetasid ründamise.

  • Tartu hõivamine punaste poolt

  • Suur põgenemine

    Eestist lahkus mitukümmend tuhat inimest, lashkuti ka väikeste paatidega, mis polnud tehtud avamerel sõitmiseks.

  • Valitsuse lahkumine Eestist

  • NSVL tankid sisenesid Tallinnasse

    1. septembri hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinnasse ja pärastlõunal oli Eesti juba punaväelaste käes.