I maailmasõda kuni Vabadussõda

I maailmasõda

Period: 1914 to 1918

Toimus Keskriikide ja Antanti (ja liitlased) vahel ning lõppes viimaste võiduga.
1917 aasta sügiseni ei puudutanud sõda Eestit suurel määral. Lähistel toimuvate lahingute tõttu loodi siin uusi väeosi, toimusid mobilisatsioonid, inimesed hukkusid, majandus kannatas. Samas elavnes rahvuslik liikumine, loodi erinevaid ühiskondlikke organisatsioone ning pandi alus rahvuslikule autonoomiale.

Veebruarirevolutsioon

Period: Feb 27, 1917 to Mar 2, 1917

Toimus 27.02 Petrogradis ja 2.03 Eestis. Toitlusrahutused viivad revolutsioonini, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läheb Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.

streik, miiting ja vanglate põlemapanemine

Mar 2, 1917

Kuuldused rahutustest Venemaal jõudsid Tallinna põhjustades ülelinnalise streigi ja miitingu. Kõned ärgitasid neid poliitilisi vange vabastama ja seetõttu pandi põlema nt Paks Magareeta ja Toompea vangla.

eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Eestlased nõudsid endale autonoomiat. Sündmus oli ettenägematu, kuid hästi organiseeritud ning seega avaldas sügavat muljet. Osales 40000 inimest, sh 15000 relvastatud sõdurit. Lisaks punalippudele lehvis ka sinimustvalge

autonoomia saamine

Mar 30, 1917

Ajutine Valitsus annab Eestile autonoomia. Eestimaa ja Liivimaa (põhjaosa) kubermang liideti ühtseks rahvuskubermanguks. Loodi uus haldusüksus - Ajutine Maanõukogu ja Maavalitsus - mille etteotsa asus Jaan Poska.

Maanõukogu (Maapäeva) valimised

May 6, 1917

Volikogudel ja valdadel oli õigus valida esindajad. Valituks said demokraatlik blokk (Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Maarahva Liit), Tööerakond, Eesti vähemlased, Eesti esseerid ning enamlased. Kusjuures enamlased said kõige rohkem hääli kuigi olid ainsad, kes omariiklust ei toetanud. Maanõukogu omakorda valis Maavalitsuse, kes teostas täidesaatvat võimu. Maavalitsust juhtis Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks.

rahvusväeosad

May 10, 1917

(HINNANGULINE KUUPÄEV) Samal ajal Maapäeva valimistega hakati eesti sõdurite algatusel moodustama Eesti rahvusväeosi. Eesmärk oli kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide kätte reaalne jõud ümberkorraldusteks. 1. Eesti polk moodustati Rakveres, ülemaks sai Johan Laidoner.

enamlaste oktoobripööre

Period: Oct 25, 1917 to Oct 27, 1917

25.10 Petrogradis
27.10 Eestis
Moodustati sõjarevolutsioonikomiteed ja punakaartlaste salgad, kes valmistusid Ajutist Valitust kukutama. Nii ka läks ja nad võtavad enda alla raudteed jm olulised sõmpunktid. Viktor Kingissepp haaras võimu Eestis. Kõrgeim kohalik valitsusasutus oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Kiiresti muutus enamlaste võim diktatuuriks, sest piirati oluliselt poliitiliste vastaste tegevust ja vabadust. Peagi algas ka majandusreform, kus riigistati kogu maa jpm.

Maanõukogu kogunemine Toompeal

Nov 15, 1917

Otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni selle kukkutulemiseni kuulub kõrgeim võim eesti Maanõukogule ja kehtivad vaid nende poolt kinnitatud seadused. Kogunemine ei saanud kaua kesta, sest enamlased ajasid selle laiali. Volitused läksid edasi vanematekogule, kes otsustasid, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja avalikult Eesti iseseisvus välja kuulutada. Tagantjärele võib seda pidada Eesti riikluse õiguslikuks tekkeks.

Saksa pealetung

Feb 18, 1918

Vene armee põgenes, enamlased löödi Eestist välja.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Maanõukogu vanematekogu moodustas Päästekomitee eelkõige iseseisvuse väljakuulutamiseks, aga ka tegutsemiseks muudes erakorralistes oludes. Päästekomiteesse kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik.

iseseisvusmanifesti heakskiit

Feb 21, 1918

Juhan Kuke ja Ferdinand Petersoni kirjutatud "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" kiideti vanematekogu poolt heaks. Prooviti see ka Haapsalus ette kanda, kuid sakslased jõudsid ette. Otsustati teha manifestist koopiaid ja saata maakonnalinnadesse, et kohalikud rahvuslased saaks need esimesel võimalusel ette kanda.

manifesti ettekandmine Pärnus

Feb 23, 1918

Manifest kanti esmakordselt ette Pärnu Endla teatri rõdult. Järgmine päev tehti sama Viljandis ja tähistati iseseisvumist.

Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

Feb 24, 1918

Riigipank oli kujunenud iseseisvuslaste keskuseks. Just seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts.

iseseisvuse katkemine

Feb 25, 1918

Hommik oli pidulik: lipud lehvisid, jumalateenistused, aktused, sõjaväeparaad. See lõppes umbes üheksaks kuuks kui linna marssisid Saksa üksused. Kuid eestlased ei kaotanud lootust ja tegelesid iseseisvusega nn põranda all.

Saksa okupatsioon

Period: Feb 25, 1918 to Nov 11, 1918

Saksa okupatsioon ei tunnista Eesti iseseisvust ja arreteerib kõik, kes sellega aktiivselt tegelesid. Samuti saadeti rahvusväeosad laiali, keelustati poliitiline tegevus, trükisõna allutati tsensuurile, demokraatlikut valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel.

Bresti rahu (Brest-Litovski vaherahu)

Mar 3, 1918

Tegu oli Vene-Saksa rahulepinguga, mis jättis Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid kuna neil polnud siinsete aladega enam asja, läks kogu võim sakslaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.

Balti hertsogiriik

Nov 5, 1918

Balti riigi loomine venis pikalt, sest Berliinis oldi baltisakslaste kavatsustele vastu. Kuigi hertsogiriik kuulutati lõpuks Riia toomkirikus välja, ei jõudnud Balti riik isegi toimima hakata, sest Saksamaa pidi oma vägesid koondama hakkama (I ms lõpp).

Ajutise Valitsuse koosolek

Nov 11, 1918

Sakslased, kel polnud kõige helgemad ajad, andsid loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks.

Eesti Kaitseliit

Nov 11, 1918

Johan Pitka ja Ernst Põdderi eestvedamisel loodi Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur.

võim eestlaste käes

Nov 21, 1918

Järk-järgult võtsid rahvuslased asjaajamise okupatsioonivõimudelt üle, esialgu Põhja-Eestis, sest lõunas oli Saksa võim kindlam. Riias sõlmiti Eesti-Saksa kokkulepe, mille kohaselt läks võim lõplikult eestlaste kätte. Eesti riiklus toimub tegelikult.

Punaarmee Narva all

Nov 28, 1918

Eesti idapiirile oli koondatud üle 20000 punaväelase, kelle ülesanne oli vallutada Narva ja Valga. 29. novembriks oligi Narva vallutatud ja nad marssisid linna sisse. Saksa väed olid sunnitud lahkuma.

Vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Venemaa enamlased unistasid kommunistlikust maailmarevolutsioonist, milleks tuli ühendada Saksa ja Vene revolutsioonilised jõud. Teiste värskete rahvusriikide hulgas jäi ka Eesti nende plaanidele jalgu. Nii ründaski Punaarmee 28. novembril Narvat ja Vabadussõda oli alanud

Eesti Töörahva kommuun

Period: Nov 29, 1918 to Jun 5, 1919

Eesti Töörahva kommuun kuulutati välja, et anda sissetungule kodusõja ilmet. Nad esindasid punased ning nende iseseisvust tunnistas vaid Venemaa. Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeris suurettevõtteid ja panku, moodustas põllumajanduslikke ühisettevõtteid. Nende kätetöö oli ka Punane terror, kus arreteeriti ja tapeti kõik, kes aktiivselt punaseid ei toeta. Suurim massimõrv 600 hukkunuga toimus Rakveres, Palermo metsas.

Ajutise Valitsuse üleskutse

Dec 1, 1918

Eestit valdas sõjaline ebaedu: vastane oli suures ülekaalus, eestlaste meeleolu oli halb ning rahvast valdas sõjatüdimus. Peamine põhjus meie halvale käekäigule oli korraliku sõjaväe puudumine. Eesti Rahvavägi koosnes vabatahtlikest (u 600) ja õppursõduritest. Olukorra lahendamiseks kuulutas Ajutine Valitsus välja mobilisatsiooni.

välisabi

Dec 14, 1918

(HINNANGULINE KUUPÄEV) Eesti riiklus jäi vaatamata ebaedule püsima ja eestlaste meelsus ning motivatsioon paranes. Lisaks sellele, et appi tõttavad eriväeosad (Julius Kuperjanov), jõudis meieni ka välisabi. Kõige olulisemaks abiks osutus Briti laevastikueskaader, kes toetasid meid merelt, aga ka Soome ja Taani vabatahtlikud. Positiivset mõju omas ka varustusabi.

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

Jõudu ja abivägesid kogunud Eestil õnnestus anda enamlastele õppetud. Suuresti tänu soomusrongidele vabastati esmalt Tartu, kuid hiljem ka Tapa, Narva, Valga ja Petseri, ehk sihikule võeti kõik olulisemad raudtee sõlmjaamad. Eesti tegutses kiiresti ja efektiivselt.

Punaarmee katsed Eesti vallutamiseks

Period: Feb 13, 1919 to May 13, 1919

(HINNANGULISED KUUPÄEVAD) Punaarmee hakkas Lõuna-Eesti piiridele koondama aina suuremaid jõude. Vahepeal suudeti saavutada ajutist edu, kuid kokkuvõttes jäi peale Rahvavägi

Asutava Kogu kogunemine Estonia kontsertsaalis

Apr 23, 1919

Kui eestlastel hakkas sõjaliselt hästi minema, saadi aru, et nüüd võib uuesti riiklusega tegelema hakata ja nii korraldatigi demokraatlikud Asutava Kogu valimised. Selle kogunemisel tehti loosung, et meelitada rahvast sõtta appi tulema: kui tulete Vabadussõtta, saate maad. See toimis ja lubaddusest peeti kinni. Lisaks hakati ette valmistama Maaseadust ja Põhiseadust.
Seda kuupäeva peetakse ka Riigikogu alguseks.

Eesti edu jätkub

May 3, 1919

(HINNANGULINE KUUPÄEV) Et sõjapurustusi vältida, viis Laidoner lahingutegevuse üle Vene ja Läti territooriumile. Narva alt pealetunginud Põhjakorpus saavutas Punaarmee üle edu ja jõudis Petrogradi kaitseliinideni. Vastaste ridades tekkinud segadust ära kasutanud Rahvavägi alustas pealetungi Kagu-Eestis, kus osa Punaarmeesse mobiliseeritud eestlastest Rahvaväkke üle tulid. Nüüd said eestlased vallutada Pihkva ja läbimurre Võru alt Väina jõeni (+ sakslaste pealetung) sundis Punaarmee põgenema.

Landeswehr'i sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Lätil oli iseseisvuse kaitsmisega probleeme ning Saksamaa, kes ka ise Punaarmee sissetungi kartis, otsustas minna appi. Läks aga hoopis nii, et baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde, kukutasid Ulmanise valitsuse ja haarasid võimu. Eestlaste viha sakslaste vastu kasvas. Juunis pidid Eesti ja Saksa eelosad enamlasi jälitama, kuid selle asemel asusid nad omavahel võitlema. Sakslased vallutasid Võnnu. Edasi kehtestati ajutine relvarahu, aga tegelikkuses valmistuti uuteks lahinguteks.

Võnnu lahing

Period: Jun 19, 1919 to Jun 23, 1919

Sakslased alustasid pealetungiga, kuid Eesti varuüksuste saabudes saadi aru, et operatsioon ebaõnnestus. Saksalased taandusid ja Rahvavägi marssis lahinguteta Võnnu linna.
Pärast Võnnu lahingut Eesti murdis sakslaste kaitseliini Riia all. Antanti esindajad kirjutasid alla vaherahule ja Ulmanise valitsus võttis riigi juhtimise jälle enda kätte. Landeswehr kaotab ja saadetakse enamlaste vastu ning Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma.

rahuläbirääkimised Pihkvas

Sep 17, 1919

Sõjatüdimus, majandusraskused ja vasakerakondade rahupropaganda kasvas. Kui Vene valitsus tegi ettepaneku rahuläbirääkimisteks, olid eestlased sellest väga huvitatud, sest ei tahetud sõdida Eesti pinnal ja Loodearmee kujutas endast suurt ohtu. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta, sest Antant, kellel oli juba plaan Petrogradile peale tungida, oli selle vastu.

Loodearmee pealetung

Oct 12, 1919

Plaan Petrogradi vallutada ebõnnestus ja valitsus võttis neilt relvad. See jättis lahingus osalema sunnitud Eesti Punaarmeega vastamisi.

lahingud Narva all

Period: Dec 4, 1919 to Dec 30, 1919

(HINNANGULISED KUUPÄEVAD) Punaarmee tegi mitmeid rünnakuid, et Narva vallutada, kuid vaatamata nende arvulisele ülekaalule suutis eestlaste kaitse püsima jääda. 30.12 toimus viimane otsustav punaste pealetung.

Tartu rahukonverents

Dec 5, 1919

Eesti delegatsioon eesotsas Jaan Poskaga taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Piiriküsimustes tekkisid vaidlused, kuin Punaarmee ebaõnnestunud rünnakud sundisid neid tegema järeleandmisi.

relvarahu

Jan 3, 1920

Kuigi 3. jaanuaril kehtestati vaherahu, läbirääkimised jätkusid. Kokku lepiti, et Eesti on tsaari võlgadest vab ning saab tagasi 15000000 tsaari kuldraha ning Tartu Ülikoolist evakueeritud varad (pole siiani tagasi saanud). Otsustati, et Eesti on suveräänne riik, kes omab kontrolli enda territooriumi üle.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Tartu rahulepinguga Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist diplomaatiliselt, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned.