I maailmasõda - Vabadussõja lõpp

I maailmasõja algus kuni Vabadussõja algus

Period: Aug 1, 1914 to Nov 28, 1918

Suurendati Eestis paiknevate vägede hulka

1915

1915.a hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, rinne jõudis Väina jõele, lahingud käisid Riia lähistel.

Nõuti rahvuslikku autonoomiat

1916

Sõja-aastail kerkisid esile sotsialismist mõjustatud noored haritlased, kes tähtsustasid ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms nõudis esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.

Veebruarirevolutsioon Petrogradis

1917

Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. Toimus 23.02-03.03 vana kalendri järgi ja 8.03-16.03 uue kalendri järgi

Enamlaste tõus

Period: Mar 1, 1917 to Oct 30, 1917

VSDTP enamlik tiib tõusis 1917.a jooksul tähtsamaks, kasvatades nii partei liikmete kui ka oma pooldajate ridu. Septembris võitsid enamlased linnavalimised allinnas ja Narvas.Oktoobris saavutasid juhtpositsiooni Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees

Rahutus Eestis

Mar 2, 1917

Tallinnas ülelinnaline streik ja miiting. Miitingulised suundusid punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama ning tapsid ohvitsere ja politseinikke.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Mar 26, 1917

Sinimustvalgete ja punalippude all marssis 40 000 inimest, sh 15 000 relvastatud sõdurit nõudes Eestile autonoomiat. See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele.

Rahvuskubermang

Mar 30, 1917

Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Kubermangukomissaariks sai Jaan Poska

Maanõukogu valimised

May 23, 1917

Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, mida alguses juhtis J. Raamot, hiljem K. Päts. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Eesti rahvusväeosa loomine.

Sakslased vallutavad Lääne-Eesti saarestiku

Oct 1, 1917

Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe, mis oli viimaseks looduslikuks tõkkeks teel Eestisse. Oktoobris vallutasid sakslased Lääne-Eesti saarestiku ja 1. Eesti polgu allüksused langesid vangi.

"Pööre on täitsa korda läinud"

Oct 23, 1917

Komissarid saadeti Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ja punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. Esialgu sellega piirduti ning 26. oktoobril anti tallinlastele teada, et Ajutine Valitsus kukutati Petrogradis.

Uus kubermangukomissar

Oct 27, 1917

Enamlane V. Kingissepp võttis võimu kubermangukomissar J. Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasustuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

Venemaast lahkulöömine

Nov 15, 1917

Rahvasaadikud otsustasid Toompea lossis, et 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, 2) kuni Asutava kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu, 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. See otsus tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal.

Balti (hertsogi)riik

Period: Dec 20, 1917 to Nov 5, 1918

Baltisakslased olid alustanud ettevalmistusi Balti (hertsogi)riigi loomiseks juba 1917.a lõpul. Aprillis peetud Baltimaade maanõukogu koosolek pöördus Saksa keisri poole palvega osutada abi riigi loomisel. Eestlastele lubati loodavas riigis vaid kultuurautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris , hertsogiriigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti 5. novembril. Ametlikuks keeleks sai saksa keel, eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega.Poliitikud vangistati

Delegatsioon Lääne-Euroopasse

Jan 2, 1918

Vanematekogu otsustas Venemaast eralduda ja avalikult välja kuulutada Eesti iseseisvus. Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti jaanuaris Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine revolutsioonilisel teel

Jan 27, 1918

Jaanuari lõpul katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsioonilisel teel (koostada rahvale aresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust, ning olla valmis manifesti avalikuks väljakuulutamiseks)

Saksa pealetung

Feb 18, 1918

Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee oli aga liiga nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Päästekomitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisuse väljakuulutamiseks. Koosseisu kuulusid K. Päts, J. Vilms ja K. Konik.

Iseseisvusmanifest

Period: Feb 21, 1918 to Feb 24, 1918

1. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. Samal päeval tegid Päts ja Vilms katse sõita Haapsallu, et manifest avalikult ette lugeda, kuid sakslased jõudsid enne. Sama juhtus ka Tartus. 23. veebruaril loeti iseseisvusmanifest Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale ette. Päev hiljem ka Viljandis. 24. veebruaril ei jõutud manifesti avaliku ettelugemiseni, kuid seda trükiti ja valminud eksemplarid kleebiti tänavanurkadele ja kuulutustulpadele

Iseseisvus

Feb 24, 1918

Õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai K. Päts, tema asetäitjaks J. Vilms

Pidulik hommik Tallinnas

Feb 25, 1918

Majadel lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi. Korraldati sõjaväeparaad jne

Saksa okupatsioon

Mar 3, 1918

Sõlmiti Vene-Saksa rahuleping. Kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.

Revolutsioon Saksamaal

Nov 1, 1918

Keiser kukutati, loodi sotsialistlik valitsus. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. Rahutused Tallinnas. Sakslased andsid loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks (11. novembril legaalne koosolek).

Võim eestlaste kätte

Nov 21, 1918

Lõplikult läks võim eestlaste kätte. Päev varem oli uuesti astunud kokku Maanõukogu. Eesti riiklus hakkas toimima tegelikult (de facto)

Vabadussõda

Nov 28, 1918

Kui Saksa väed asusid 1918. a lõpul Eestist lahkuma, seadis Nõukogude Venemaa eesmärgiks liita Eesti taas endaga ning kehtestada siin enamlik režiim. Eesti idapiirile koondati punaväelased, Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat.

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Kuna Moskva püüdis anda Narva sissetungile kodusõja ilmet, siis kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun - enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas aga ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis J. Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Seninägematu ulatuse ja julmuse omandas poliitiliste vastaste represseerimine: punase terrori tõttu kaotas elu enam kui 600 inimest.

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed koos Soome vabatahtlikega alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Eriti oluline roll oli J. Kuperjanovi pataljonil.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Paju lahing oli kõige ohvriterohkem lahing Eesti Vabadussõja jooksul. Lahing toimus Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast, millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Lahingus sai surmavalt haavata Julius Kuperjanov.

Iseseisvumise tähistamine

Feb 24, 1919

24.02.1919 tähistati esimest korda Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva.

Enamlased vallutasid Kagu-Eesti

Mar 11, 1919

Enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale.

Eesti Asutava Kogu valimised

Period: Apr 5, 1919 to Apr 7, 1919

Toimusid Eesti Asutava Kogu valimised. Valimiste korraldus oli demokraatlik.

Lõplik Asutav Kogu

Apr 23, 1919

Jüripäeval 23. aprillil 1919 tuli kokku Asutav Kogu, see on Eesti parlamendi Riigikogu sünnipäev. Selle esimeheks hääletati August Rei valimised võitnud sotsiaaldemokraatide erakonnast.

Eesti esimene valitsus

May 8, 1919

Otto Strandmani esimene valitsus nimetati Asutava Kogu poolt ametisse 8. mail 1919. Tegemist oli algselt laia koalitsiooniga kolmest Asutava Kogu suurimast fraktsioonist : ESDTP, Tööerakonnast ning Rahvaerakonnast. Välisministriks oli näiteks Jaan Poska ja kohtuministriks Jüri Jaakson.

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Sõjaline konflikt toimus Lätis. Läti kaitsejõudude põhiosaks olid baltisakslastest koosnev Landeswehr'i maakaitse üksus. Kuid baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid valitsuse. Eestis tekitas Läti riigipööre ärevust ja õhutas viha sakslaste vastu. Relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule Kārlis Ulmanise valitsus ja Eestile oli lõunapiiril kindlustatud sõbraliku Läti Vabariigi olemasolu.

Võnnu lahing

Period: Jun 19, 1919 to Jun 23, 1919

Võnnu lahingut võib pidada Landeswehri lahingu II etapiks. Lahing toimus Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.

Vaherahu Riia all

Jul 3, 1919

Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. Varsti murtigi võitlusvaimu minetanud sakslaste kaitseliin Riia all läbi ning Eesti sõjalaevad võtsid linna kahuritule alla. Nüüd sekkusid Antandi esindajad, kelle nõudel kirjutati ööl vastu 3. juulit alla vaherahu. Lepingu kohaselt võttis varasema peaministri Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad pidid aga Lätist lahkuma.

I rahuläbirääkimiste ettepanek Eestile

Aug 31, 1919

Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini 1. rahuläbirääkimiste ettepanek Eestile

Vaherahu

Jan 3, 1920

Punaarmee rünnakute nurjumine Narva all sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning Eesti delegatsioon, mida juhtis J. Poska, taotles vaherahu sõlmimist. 31. detsembril kirjutati vaherahulepingule alla. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Sellega oli Vabadussõda lõppenud, kuid Eesti- Vene piiri ja majandusküsimustes kokkuleppele veel ei jõutud.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Kell 00.45 sõlmiti Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping, mis lõpetas Vabadussõja. Lepingu alusel tunnustasid riigid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks, panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned ja majanduslikud tingimused.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Nõukogude Liidu rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Molotovi-Ribbentropi paktiga jagati Saksamaa ja Venemaa vahel Ida-Euroopa: Venemaa sai Ida-Poola, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Selle paktiga sai Saksamaa endale võimaluse alustada sõda, kartmata, et Nõukogude Liit sekkuks ja vältides seega võitlust korraga kahel rindel.

Algab II maailmasõda

Sep 1, 1939

Saksa väed tungisid Poolasse

Poola allveelaev Orzel

Sep 15, 1939

Tallinna Sadamasse sisenes Poola allveelaev Orzel. Oma neutraliteedi kaitsmiseks hakkas Eesti seda interneerima, kuid allveelaev põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises.

Nõukogude Liit ründab Poolat

Sep 17, 1939

1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat, 17. septembril tegi seda ka Nõukogude Liit. Sõjaliselt võimsaks peetud Poola purustati vähem kui kuuga.

Baaside leping

Sep 24, 1939

Eesti kuulutas end alanud sõjas neutraalseks, aktiivseid riigikaitselisi meetmeid ei rakendatud. 1939. aasta septembri lõpus sundis Nõukogude Liit Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud. Äsjane Poola saatus silme ees, alistusid Balti riikide valitsused NSV Liidu survele, seda vaatamata sõjavägede isikkoosseisu ning elanikkonna võitlusvalmidusele. Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati Nõukogude sõjaväebaasid. Eestisse toodi lepingu järgi 25 000 meest.

Umsiedlung

Oct 18, 1939

18.10.1939 algas ka baltisakslaste lahkumine ehk umsiedlung, kui Hitler lubas oma kõnes Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid Saksamaale ümber paigutada.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Soome ei allunud Nõukogude Liidu survele ja 1939. aasta novembris ründas Nõukogude Liit Soomet. Algas Talvesõda. Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas. NSV Liit kasutas Eesti lennuvälju Soome pommitamiseks, rikkudes Eesti neutraliteeti. Neutraliteedist tulenevalt takistas Eesti vabatahtlike minekut Talvesõtta, kuid sellest hoolimata jõudis Soome kümneid Eesti vabatahtlikke.​

Eesti okupeerimine

Jun 17, 1940

16.06.1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee lisavägede paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistus valitsus hääletult. 17. juunil 1940 ületasid Nõukogude väed Eesti piiri ning Laidoner sunniti Narvas alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ning kästi eraisikutel loovutada relvad.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Andrei Ždanovi juhtimisel hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. Kohalikele vasakmeelsetele ringkondadele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21.06.1940 toimuski meeleavaldus Vabaduse väljakul. Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad jm. Patarei vanglast vabastati poliitilised vangid, Pika Hermanni torni heisati punalipp. Samapäeva õhtul allkirjastas šokeeritud Päts otsuse ametisse nimetada uus, Vares-Barbaruse valitsus.

Riigikogu valimised

Jul 21, 1940

Juulis saadeti Riigikogu laiali ning kuulutati välja Riigikogu valimised. Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks. Kõik rahvusliku opositsiooni esitatud kandidaadid tõrjuti erinevatel ettekäänetel kõrvale. Valimiste tulemuseks oli kommunistlik Riigivolikogu, kes kuulutas 21. juulil välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning palus selle vastuvõtmist NL koosseisu.

ENSV

Aug 6, 1940

06.08 liideti ENSV Nõukogude Liiduga.

Juuniküüditamine

Jun 14, 1941

Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kol- hoosiküladesse. Enamik 1940/41 aastal arreteeritu- test ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal.

Suvesõda

Jul 7, 1941

Eesti piiri ületasid sakslased 7. juulil, kes said Lõuna-Eesti suurema vastupanuta enda kätte. Sakslased jätkasid pealetungi 22. juulil, andes löögi Mustvee suunas. Peagi jõudsid sakslased Soome laheni ning augusti keskel hõivasid Narva. Seejärel mindi Tallinnat hõivama ning pärast nädal aega kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28.08 Tallinna maha. Mõnda aega toimus võitlus veel Lääne-Eesti saartel, kuid punaarmeelased ei suutnud kaua vastupanu osutada. Sakslasi võeti vastu kui vabastajaid.

Saksa okupatsioon

Aug 28, 1941

Üldmobilisatsioon

Jan 30, 1944

1. a jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. 30. jaanuaril kuulutati välja üldmobilisatsioon. Isegi EV viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots kutsus rahvast punaste vastu üles astuma. Kokku tuli u 40 000 meest, kes nägid toimuvas teist vabadussõda ning läksid sõtta iseseisva Eesti eest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Heitlused Narva all kestsid aprilli lõpuni, kuid kumbki osapool ei saavutanud suuremat edu.

Märtsipommitamine

Mar 9, 1944

Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi mitmeid pommitamisi, millest kõige hullem oli Tallinna pommitamine ööl vastu 9. märtsi – hävisid Niguliste kirik, vaekoda, Estonia teater jpm. Märtsis pommitati veel Narvat, Jõhvit, Tapat ja Tartut. Õhurünnakud suurendasid eestlaste viha ja otsustavust võitluses punaste vastu veelgi.

Taasiseseisvumiskatse

Sep 18, 1944

Sakslased teatasid oma taandumisest, Jüri Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse ja selle eesotsa Otto Tiefi

Nõukogude võimu taastamine

Sep 22, 1944

Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. 22. sept heisatakse punalipp Eesti lipu asemel Hermanni torni. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus.