Eesti iseseisvumine

  • I maailmasõja algus

    I maailmasõja algus
    Algul puudutas sõda Eestit suhteliselt vähe, kuid siis kui Saksa väed hakkasid lähenema, muudeti mitmed linnad sõjaväelaagriteks: nt Tartu, Narva, Võru. Venemaa alustas mobilisatsiooni, sellega kaasnes ka rohke eestlaste lisamine vene sõjaväkke. Sõja tõttu halvenes Eesti majandus, kuna vähenes toorainete vedu Venemaalt. See-eest aga elavnes rahvuslik ühtsustunne (Linnadeliidu Komitee ja Põhja-Balti Komitee)
  • Veebruarirevolutsioon

    Veebruarirevolustioon sai alguse Petrogradis sotsiaalsete probleemide süvenemise tagajärjel. Selle käigus loobus keiser Nikolai II troonist ning Venemaast sai vabariik. Võim läks seejärel Ajutise Valitsuse ning Petrogradi nõukogu kätte (eesotsas vürst Lvoviga). Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust saada iseseisvaks. Petrogradis toimus ka nt eestlaste meeleavaldus, kus nõuti Eesti autonoomiat. Suures plaanis sooviti kahe kubermangu: Eestimaa ja Liivimaa ühendamist.
  • Eestlaste demonstratsioon

    Eestlaste demonstratsioon
    Eestlased demonstreerisid Petrogradis oma tõsist soovi saavutada autonoomia. Säärane demonstratsioon avaldas Venemaale muljet ning viis Eesti Kubermangu autonoomiani.
  • Eesti autonoomia

    Eesti autonoomia
    Peale suurt eestlaste demonstratsiooni Petrogradis ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle alusel ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska.
  • Maanõukogu valimised

    Toimuvad maanõukogu ehk Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised (s.t valiti maanõukogu juhatus.) Samuti asendati kubermanguvalitsuse vene ametnikud eestlastega, eesti keelest sai ametlik asjaajamiskeel ning hakati korraldama munitsipaalvalimisi. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi.
  • Enamlik oktoobrirevolutsioon

    Enamlik oktoobrirevolutsioon
    Enamlik oktoobripööre toimusVenemaal 25. oktoobril 1917 ja Eestis kaks päeva hiljem. Võimu haaramiseks moodustasid enamlased Sõja Revolutsioonikomitee, mis koosnes punakaartlaste salkadest. Eestis kõrgeimaks kohaliks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Eestis olid revolutsiooni eestvedajateks Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp.
  • Maanõukogu kogunemine Toompeal

    Maanõukogu kogunes Toompeal ja võttis vastu järmised otsused:
    1. Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
    2. Kuni Asutava Kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule
    3. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused
  • Saksa vägede pealetung

    Sakslased otsustasid Eesti aladele peale tungida. Vene armee riismed eelistasid vastupanu asemel kiiresti põgeneda, enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja tõrjutud. Suuremates keskustes (Haapsalus, Pärnus, Tartus, Viljandis ja mujal), samuti paljudes valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist.
  • Päästekomitee loomine

    Päästekomitee loomine
    Päästekomitee oli riigi jaoks väga erilise tähtsusega. See moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid Maavalitsuses andeka organisaatori maine pälvinud arst Konstantin Konik, tuntud ja kogenud poliitikamees Konstantin Päts, poliitikute nooremat põlvkonda esindav advokaat Jüri Vilms.
  • Iseseisvusmanifest

    See oli okument, millega kuulutati välja iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik (23. ja 24. veebruar). See koostati, kuna enamliku diktatuuri tingimustes puudus 1918. a võimalus iseseisva riigi loomiseks õiguslikel alustel. Seega otsustasid rahvuslased kuulutada Eesti Vabariigi välja iseseisvusmanifesti avaliku ettelugemise teel (esmakordselt loeti see ette Pärnus)
  • Eesti iseseisvumine

    Iseseisvuse väljakuulutamise võimalus avanes esimesena Pärnus 23. veebruaril. Järgmisel päeval ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24. veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et põgeneda Petrogradi. Järk-järgult läks suurem osa linnast rahvuslike jõudude kontrolli alla. Iseseisvuslaste keskuseks oli kujunenud Riigipanga hoone Tallinnas. 24. veebruari õhtul moodustati seal Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Konstantin Päts.
  • Saksa okupatsioon

    Saksa okupatsioon
    Saksa okupatsiooni alguseks võib pidada tegelikut juba 24. veebruari, päeva, mil kuulutati välja Eesti iseseisvus (Tallinnas), siis hakkasid Saksa vägede eest põgenema juba ka enamlased. Siiski loetakse alguspäevaks just 25. veebruari: sellest päevast alates määrati ametlikuks keeleks saksa keel, suleti enamik eesti ajalehti ja seati sisse tsensuur.
  • Bresti rahuleping

    Bresti rahuleping
    Brest-Litovski rahuleping Venemaa Nõukogude Vabriigi ja Keskriikide vahel, sellega astus Venemaa I maailmasõjast välja loovutades võimu Kuramaa, Riia linna ja Lääne-Eesti saarte üle, jättes nende tuleviku määramise Saksa valitsuse otsiustada. Samuti oli Venamaa sunnitud loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. Saksa valitsuse eesmärk oli kõigi hõivatud alade võtmine Saksamaa koosseisu.
  • Saksa okupatsiooni lõpp

    Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon: see ning sõjaline lüüasaamine kukutasid keisri ja riigile loodi sotsialistlik valitsus. Uus valitsus kirjutas 11. novembril 1918 alla Compiegne'i vaherahule. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21.november Riias sõlmitud kokkulepoe järgi.
  • Vabadussõda

    Vabadussõda
    Novembrirevolutsioon Saksamaal aina tugevdas Venemaa enamliku juhtkonna unistust kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Selle vallandamiseks oli aga vaja ühendada Vene ja Saksa revolutsioonilised jõud, kuid selle tõttu, et ühendus Saksamaaga kulges läbi vastmoodustunud rahvusriikide, jäid iseseisvad Eesti, Läti, Leedu ja Poola enamlaste plaanidele jalgu. Eesti idapiirile koondati punaväelased, vabadussõda puhkes 28. novembril 1918. aastal Punaarmee rünnakuga Narvale.
  • Eesti Töörahva Kommuun

    Kuna Moskva üritas esitada Narva sissetungi kodusõjana, siis kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun - enamlaste sõnul oli see iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas aga ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anveltiga, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Seninägematu julmuse ja ulatuse omandas poliitiliste vastaste represseerimine: punase terrori tõttu kaotas elu enam kui 600 inimest.
  • Eesti läheb pealetungile

    Rahvaväe vastupealetung saab alguse Kehra jaamast. Eesti vabastamine käib jube kiiresti. (Esimene sõlmjaam, mis vabastati, oli Tapa, järgmiseks Rakvere ning Tartu. Minnakse vabastama ka Valgat, mis oli ülioluline raudtee punkt.)
  • Paju lahing

    Paju lahing
    Paju lahing oli kõige ohvriterohkem lahing Eesti Vabadussõja jooksul. (Tapeti enamus Eesti punaseltslastest.) See toimus Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast, millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Lahingus sai surmavalt haavata Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov, kes surija maeti hiljem Tartus
  • Linnade vabastamine

    Pärast ülimalt ohriterohket Paju lahingut löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alūksnest. Seega oli nüüd Eesti võõrvägedest puhastatud.
  • Maapäev (lõplik Asutav Kogu)

    Asutav Kogu koguneb Estonia kontserdisaalis. Kuulutatakse välja kaks seadust:
    1. Maaseadus (mõisa maad riigistatakse; kõik kes lähevad sõtta saavad maad)
    2. Põhiseadus
    Maaseadusega otsustatakse sõjakäik - kõik tahavad maad, eestlased saavad aru, miks nad peaksid eestlasi toetama
    Moodustatakse esimene valitsus - juht Otto Strandman. Poska määratakse välisministriks.
    Sellest päevast alates loeb oma järjepidevust ka riigikogu.
  • Esimene valitsus

    Esimene valitsus
    Otto Strandmani poolt juhitud. esimene valitsus nimetati Asutava Kogu poolt ametisse 8. mail 1919. Tegemist oli algselt laia koalitsiooniga kolmest Asutava Kogu suurimast fraktsioonist:
    ESDTP, Tööerakond, Rahvaerakond.
    Näiteks välisministriks oli Jaan Poska ja kohtuministriks Jüri Jaakson.
  • Landeswehri sõja I etapp

    Landeswehri sõda oli sõjaline konflikt Lätis, mis kestis 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919. Läti kaitsejõudude põhiosaks olid baltisakslastest koosnev Landeswehr üksus. Kuid baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid valitsuse. Eestis tekitas Läti riigipööre ärevust ja õhutas viha sakslaste vastu.
  • Landeswehr'i sõja II etapp: Võnnu lahing

    Landeswehr'i sõja II etapp: Võnnu lahing
    Võnnu lähedal kohtunud Eesti ja Saksa eelosad hakkasid omavahel sõdima. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Eestlased elasid välja ürgviha sakslaste vastu ning tekkis enneolematu sõjavaimustus. Eesmärgiks oli lõuks tasuda sajanditepikkuse ülekohtu ja alanduste eest. Paljudest väeosadest põgenesid mehed Lätimaale, et minna paruneid peksma. Sellisest suhtumisest kasvas välja ka Võnnu vallutamispäeva hilisem tähistamine võidupühana.
  • Vaherahu Riia all

    Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. Peagi murti võitlusvaimu minetanud sakslaste kaitseliin Riia all läbi ning Eesti sõjalaevad võtsid linna kahuritule alla. Nüüd sekkusid juba ka Antandi esindajad, kelle nõudel kirjutati ööl vastu 3. juulit alla vaherahu. Lepingu kohaselt võttis varasema peaministri Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad pidid aga Lätist lahkuma.
  • Relvarahu

    Relvarahu
    Punaarmee rünnakute nurjumine Narva all sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele. Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska, taotles vaherahu sõlmimist. 31. detsembril kirjutati vaherahulepingule ehk relvarahule alla. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Sellega oli üle 5000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõpuks lõppenud. Siiski Eesti-Vene piiri ja majandusküsimustes ei jõutud veel kokkuleppele.
  • Tartu Rahu

    Tartu Rahu
    Tartu rahuleping on Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahu. Selle rahuga lõpetati Vabadussõda ning määrati kindlaks Eesti idapiir ja majanduslikud tingimused (lepiti kokku, et EV pole pistmist tsaari Venemaa võlgadega ja Venemaa pidi Eestile tasuma suure summa). Lepiti ka kokku, et Eesti on nüüd suveräänne ning Venemaa loobub igaveseks ajaks õigustest Eesti üle ehk Eesti sai lõpuks vabaks.
  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Molotovi-Ribbentropi pakt
    Saksama ja Venemaa sõlmivad Molotovi-Ribbentropi pakti. Algab II maailmasõda. Eesti on algavas sõjas neutraalne.
  • Baaside leping

    Eesti ja NSVL sülmivad vastastikkuse abistamise lepingu. Oktoobris tehti Nõukogude vägede baasid saartele ja Paldiskisse. Päts nimetab Eenpalu asemel peaministriks Jüri Uluotsa.
  • Eesti annekteerimine

    1. juuni esitati baltimaadele ultimaatumid. Okupatsioon algas 17. juunil Narva diktaadiga. Juunipööre toimus 21. juunil.
  • Eesti anneksioon

    ENSV liideti NSVL koosseisu.
  • Suvesõda

    Suvesõda
    Juunis ületavad Saksa väed Eesti piiri, 28. augustil võidetakse Tallinn. Hävituspataljonide vastu seisid metsavennad.
  • Eesti Vabariigi taastamise katse

    Eesti Vabariigi taastamise katse
    Veebruaris luuakse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Jüri Uluots nimetab 18. septembril ametisse Otto Tiefi valitsuse.