I maailmasõja algus (1. august 1914) kuni Vabadussõja algus (28. november 1918)

By dolorestooming

  • Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.

    Vastamisi seisid 2 koalitsiooni: kolmikliit (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia). Venemaa soovis laiendada oma valdusi Balkanile ja mujal Kagu-Euroopas ning suurendada oma mõju maailma poliitikas. Võitlus hegemoonia (ülevõim) pärast. 1914. aasta suvel hakkas Venemaa värbama oma armeesse eestalseid.

  • 1915. a kevadel kujunes Venemaal liberaalne opositsioon

    Nõudsid duuma kokkukutsumist, kogunes suvel. Nõudis parlamentarismi ja valitsust, millel oleks rahva usaldus. Duuma liidriks oli kadett Miljukov.

  • Saksa väed hõivasid Poola, Leedu ja Kuramaa

    Rinne jõudis Väina jõele. Sellega seoses suurendati Eestis paiknevate vägede hulka.

  • Jüri Vilms nõudis Eestile autonoomiat

    Noorte radikaalide juht, advokaat Jüri Vilms nõudis esmakordselt avalikult Eestile autonoomiat.

  • Riigiduuma istungjärgul Miljukov süüdistas valitsust riigihuvide reetmises

    Võimulolev seltskond plaanis riigipööret. Monarhistid leidsid, et on viimane võimalus päästa Venemaa ja Rasputinile tehti atentaat. Plaanitseti paleepööret, seda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, sest nad tahtsid takistada Venemaad sõjast välja astumast.

  • Autonoomiaseaduse projekt

    1. aasta märtsis rahvuste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati Ajutisele Valitsusele ja kinnitamiseks.

  • Rahutused Tallinnas

    1. märtsil algasid Tallinnas rahutused, mis tõid endaga kaasa streigid. Paksu Margareeta juures (hiljem mujal vanglates) hakati vabastama politiilisi vange.

  • Veebruarirevolutsioon

    Veebruarirevolutsiooni käigus (2. märts) moodustati kaks konkureerivat võimuorganit: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, mis tegutses kui survegrupp, sest neil oli reaalne jõud. Toetasid sotsialistlikud parteid ja suur osa sõjaväest.

  • Hiiglaslik demonstratsioon Petrogradis

  • Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

    Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Ametisse nimetati Jaan Poska.

  • Maanõukogu valimised

    Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu (Maapäev) loodi pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaa Ajutise Valitsuse 30. märtsi 1917. a määruse alusel Eestimaa kubermangu omavalitsusorganina. Maanõukogu ülesanne oli kohalike küsimuste lahendamine, maksude ja normide kehtestamine ning seaduseelnõude väljatöötamine.

  • Oktoobripööre

    Tekkis palju erakondi, kes üksteisega liitusid. Enamlased alustasid relvastatud võimuhaaramist Venemaal.

  • Delegatsioon

    Lääne- Euroopasse saadeti välja delegatsioon, et teada saada teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvumisesse, loodi sidemed suurriikide diplomaatidega.

  • Saksa pealetung

    Saksa pealetung idarindel. Maanõukogu andis oma volitused üle Eesti Päästekomiteele.

  • Eesti iseseisvumine

    Eesti Päästekomitee kuulutas välja iseseisvmusmanifestiga Eesti Vabariigi iseseisvumise, kasutades olukorda, kus vene väed olid Eestis põgenemas, kuid saksaväed polnud veel kohal.

  • Vabadussõja algus

    Kui Saksaväed hakkasid 1918. aasta lõpul Eestist lahkuma, seadis Nõukogude Venemaa eesmärgiks jälle Eesti tagasi liita ning kehtestada enamlik režiim. 28. nov 1918 alustas Punaarmee pealetungi Narvale ning hakkas konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel.

  • Sundmobilsatsiooni kuulutamine Eestis

    Eestis kuulutati välja sundmobilisatsioon. Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine. Sisuliselt oli tegu Nõukogude Venemaa marionettriigiga, mis loodi selleks, et näidata Eestis toimuvat siinse kodusõjana.

  • Punavägi vallutas Võru

    Punavägi vallutas Võru, Eestisse jõudis Soome kaudu Johan Laidoner.

  • Inglise laevastik saabus Eestile appi

    Inglise laevastik saabus Liibavist Tallinna. 1918 saabus Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga. Soome saatis samuti relvi.

  • Asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja ametikoht

    1. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja.

  • Läbirääkimised rahu osas

    Enamlased otsustasid Eestiga rahu sõlmida ning ta nõnda Nõukogude Venemaa vastaste jõudude seast välja lülitada. Augustis tegigi Moskva Eestile ametliku rahuettepaneku. Eesti poliitikud ja kõrgemad sõjaväelased jagunesid Nõukogude Venemaaga rahu sõlmimise küsimuses kaheks. Lähtuti hinnangust, kumma poole (valgete või punaste) pealejäämine Vene kodusõjas oleks Eestile kasulikum.

  • Eesti sõjaväe vastupealetung

    Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Siis saabus aga murrang – Eesti väed suutsid vahepeal ümber korraldatud koos Soome vabatahtlikega alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga – veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel.

  • Paju Lahing

    Eesti võit avas Eesti väele tee Valka. Eesti vabastas Valga ja Võru. Suri haavata saanud Julius Kuperjanov. 5. veebruaril Eesti vägi jõudis Petserisse.

  • Saaremaa talupoegade mäss Eesti Vabariigi võimude vastu

    Olukorrast väheinformeeritud Saaremaa talupojad algatasid mässu Eesti Vabariigi võimude suunas.

  • Asutava kogu valimised

    Eesti Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Osavõtt oli väga aktiivne: valimas käis u 80% hääleõiguslikust elanikkonnast. Valimiste korraldus oli demokraatlik, st hääletamisest osavõtuks ei kehtestatud varanduslikku, seisuslikku ega soolist tsensust. Ligi kaks kolmandikku Asutava Kogu 120 kohast said vasakpoolsed erakonnad ning vaid üks kolmandik jäi parempoolsetele. Oma väikese esinduse Asutavas Kogus said rahvusvähemuste erakonnad (baltisakslased ja venelased).

  • Asutava kogu avamine

    Asutav Kogu alustas tööd 23. aprillil 1919. Selle esimeheks hääletati August Rei valimised võitnud sotsiaaldemokraatide erakonnast. Suurimateks saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine.

  • Ajutine Valitsus astus tagasi

    Tegevusse astus Otto Strandmani valitsus.

  • Algas Vene esimene pealetung Petrogradile

  • Eesti ja Ingeri vägede operatsioon Ingerimaa vabastamiseks

  • Asutav kogu avaldas Eesti riikliku iseseisvuse deklaratsiooni

  • Landeswehr'i sõda

    Selle käigus lõid Eesti väed Lätis asunud Saksa kindralmajor Rüdiger von der Goltzi sakslastest koosnevat väegruppi, kuhu kuulusid paljud baltisaksa aadli esindajaid Läti ja Eesti aladelt. Landeswehrile kaotusega lõppenud relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule Kārlis Ulmanise valitsus ja Eestile oli lõunapiiril kindlustatud sõbraliku Läti Vabariigi olemasolu.

  • Võnnu lahing

    Võnnu lahing Landeswher'i ja Rauddiviisiga. Eestlaste võit, mille mäelstuseks peetakse võidupüha.

  • Punavägi alustas Pihkva tagasi vallutamist

    1. august Punavägi vallutab Pihkva. Hiljem peeti Pihkva osas läbirääkimisi, kuid ilma igasuguse tulemuseta.

  • Asutav kogu võttis vastu radikaalse maaseaduse

    Küllaltki radikaalse maareformi tulemusena riigistati mõisnikele kuuluv suurmaavaldus (ligi 2/3 maast) ja asuti seda osade kaupa talurahvale jagama.

  • Punaarmee katse Eestisse sissemurda

    Punaarmee alustas katset Eestisse sisse murda ja parandada oma positsiooni rahuläbirääkimiste arutamiseks.

  • Rahukõnelused Nõukogude Venemaaga

    Algasid rahukõnelused Nõukogude Venemaaga Tartus 5. detsembril 1919. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Nõukogude delegatsiooni Adolf Joffe

  • Vaherahuleppe allkirjastamine

  • Hakkas kehtima vaherahu

    1. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu.

  • Tartu rahuleping

    1. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned.

  • Müncheni kokkulepe

    Müncheni kokkuleppe kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad Sudeedimaa. Müncheni kokkulepe oli kokkulepe, millele kirjutasid 1938. aasta 30. septembri varajastel öötundidel Müncheni konverentsil alla: Itaalia nimel Benito Mussolini, Prantsusmaa nimel Édouard Daladier, Saksamaa nimel Adolf Hitler, Suurbritannia nimel Neville Chamberlain.

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    See pakt sõlmiti NSVL ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungileping, mille salajase lisaprotokolliga jaotati Ida-Euroopa mõjupiirkondadeks.

  • II maailmasõja algus

    1. aasta aprillis tungis Saksamaa Taani ja Norrasse ning mais alustas sõjaretke Beneluxi maade ja Prantsusmaa vastu. MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises. 1. sept ründas Saksamaa Poolat ette teatamata. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja.

  • Venemaa käivitab plaanid Baltikumis

    Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. Sellw ettekäändeks sai 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev. Vastavalt neutraliteediseadusele asuti seda kinni pidama, kuid allveelaev põgenes. Kreml süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises.

  • Eesti baasilepingu sõlmimine

    Eestis olid eelnevalt juba suur hulk Vene sõjaväelasi ( baaside lepinguga). See andis teatud kindlustunde riigipöörde ettevalmistuseks.

  • Poola vallutatakse

    Venemaa ja Saksamaa tungisid Poolale peale ning jagasid selle omavahel ära

  • Baltisakslaste lahkumine Eestist

    Hitler mainis oma kõnes baltisakslaste ümberasumist, Eestist lahkusid pea kõik sakslased. Baltisaksa rahvusgrupp lõppes olemast.

  • Eesti okupeerimine ja võimu ülevõtmine 1940. aastal

    Juuni keskel, kui Wehrmacht oli tungimas Pariisi ning maailma tähelepanu oli sealsetel sündmustel, esitas Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist.

  • NSV ultimaatum Eestile

  • Juunipööre

    Ždanov, kes oli NSVL esindaja, saabus Eestisse kindla ülesandega riik anneketeerida. Ta andis Maksim Undile, kes oli töölisliikumise üks juhte, ülesandeks kiiresti (ööga) organiseerida miiting. Seda ta ka tegi ja 21. juunil toimuski riigipööre.

  • Valimised

    Riigivolikogu valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget (kokku 80 liiget).

  • Saksa okupatsioon Eestis

    Saksa okupatsioon oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt II maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.

  • Eesti vallutamine sakslaste poolt 1941. aastal

    Põhieesmärk oli Leningradi vallutamine. Väegrupi ülesandeks Eestis oli vallutada Balti laevastiku baasid Paldiskis, Tallinnas ja Lääne-Eesti saartel, mis võimaldanuks elimineerida Balti laevastiku ja sellest tuleneva ohu Saksa vedudele Läänemerel.

  • Juuniküüditamine

    kulminatsiooniks sai 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Täisealised mehed saadeti vangilaagreisse; naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse.

  • Jätkusõda

    Jätkusõda oli Talvesõja jätk, kus eestlased läksid Soomele appi. 17. sept sõlmitakse rahu NSVLiga ja Soome jääb okupeerimata, säilitatakse iseseisvus.

  • Suvesõda

    Eesti iseseisvuslaste ja Saksa armee võitlus NSV ja NKVD vägede vastu. Taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt.

  • Märtsiüpommitamine

    Märtsipommitamise viis läbi Venemaa, et nõrgestada sakslaste territooriumi Eestis. Pommitati Eesti suurimaid linnu (Tallinn, Tartu, Pärnu).

  • Eesti taasiseseisvumine

  • Eesti vallutamine Punaarmee poolt 1944. aastal

    Sõjategevus jõudis uuesti Eesti pinnale 1944. a veebruaris, kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände. Sai võimalikuks, kuna 17. juunil 1940, oli Eesti juba okupeeritud.