Eesti iseseisvumine

By laurasamost

  • I maailmasõja algus

    Sõjas on Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari) ja Entente (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa)

  • Veebruarirevolutsioon

    (Eestisse jõudis 2. märtsil) I maailmasõja kannatuste tagajärjel hakkavad vene inimesed streikima – vene sõdurid lahkuvad omavoliliselt rindelt, olipuudus kütusest, toiduainetest, tarbekaupadest. Toitlusrahutsused kasvasid revolutsiooniks.

  • Demonstratsioon Petrogradis

    Eesti tahtis autonoomsust, aga Asutaval Valitsusel paistis liiga kaua aega võtvat selle kinnitamine, nii et mindi protestima.

  • Eestile lubatakse autonoomia

    Peale eestlaste demonstratsiooni Petrogradis ja autonoomia petitsiooni üle andmist Ajutine Valitsus annab määruse Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta.

  • Ajutise Maanõukogu asutamine

    Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus. Seadsid ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Maanõukogu valimistel osutusid populaarseks enamlased (38%), tööerakond (21%), demokraatlik blokk (20%).

  • Oktoobripööre

    (Eestis 27. okt) Enamlased võtavad võimu üle Sõja-Revolutsioonikomiteega ja Eestimaa Nõukogude Täitvakomiteega (Jaan Anvelt). Viktor Kingissepp võtab Poska koha üle. Ebademokraatlikud reformid – piiravad kodanikuvabadust.

  • Maapäeva kogunemine Toompeal

    • Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
    • Kuni Asutava Kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Maanõukogudele
    • Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused

  • Eesti Asutava Kogu valimiste katkestus

    Enamlased avastavad, et nad ei saavuta Asutavas Kogus absoluutset enamust. Samal ajal arreteeritakse massiliselt baltisakslasi ja eesti rahvuslasi.

  • Saksa pealetung

    • Sakslased ründasid Eestit saarte kaudu
    • Pealetung hirmutas punaseid

  • Päästekomitee loomine

    • Maanõukogu vanematekogu otsusega loodi Päästekomitee selleks, et oleks võimalik kiiresti tegutseda erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks.
    • Liikmed: Päts, Vilms, Konik

  • Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti

    autorid: Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson

  • Manifesti ettelugemine Pärnus

    Kell kaheksa õhtul loeb Maanõukogu liige Hugo Kuusner Endla teatri ees ette iseseisvusmanifesti. Järgmisel päeval loeb ka Viljandis.

  • Punased põgenevad Eestist

    Sakslased jõuavad Saku ja enamlased, tahtes mitte mingil juhul sakslastega sõdida, põgenesid juba ees ära. Alles jäid eestlased ja sakslased.

  • Moodustatakse Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

    Päästekomitte liikmed kogunevad pärastlõunal Riigipanka, kus moodustavad Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse. Peaministriks saab Konstantin Päts ja asetäitjaks Jüri Vilms.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    • asjaajamis keel: saksa keel
    • üleolev suhtumine
    • üritab püstidada Balti Hertsogiriiki
    • baltisakslased väga rõõmsad

  • Eesti võtab võimu üle

    Võim läheb lõplikult eestlaste kätte vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele.
  • Period: to

    Vabadussõda

    Algab kui Eesti polk jõuab Narva, et piiri kaitsta (enne kaitsesid saksa sõjaväelased)
    Lõppeb Tartu rahulepinguga

  • Punased vallutavad Narva

    Punased pääsevad piirist üle ja moodustavad Töörahva Kommuuni, mille Venemaa tunnustab riigina. Esimees on Jaan Anvelt.

  • Rahvaväe vastupealetung

    1. aasta esimesel nädalal pandi Punaarmee pealetung seisma ja 7. jaanuaril mindi vastupealetungile soomusrongidega.

  • Paju lahing

    Kõige verisem lahing vabadussõjas, peale seda hõivati ülioluline raudteesõlm Valga. Julius Kuperjanov sureb.

  • Landeswehri sõda

    Läti ei saanud üksinda Venemaale vastu, nii et nad küsisid abi Saksamaalt. Moodustati baltisakslastest koosnev Landeswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Läti piiri lähedal kohtudes Landeswehr ja Eesti sõjaväelased ei saanud läbi.

  • Võnnu lahing

    Landeswehri sõja teine etapp: Goltz alles Eesti varuüksuste saabumisel otsustas taanduda. 23. juunil said Rahvaväe üksused Võnnu linna lahinguta sisse.

  • Vaherahu Entente'i nõudel

    Eesti sõjalaevad jõudsid Väina jõe suudmesse ning hakkasid seal linnasid pommitama, Entente'i esindajad sekkusid – Ulmanise valitsus võttis Läti riigi juhtimise üle, Landeswehr saadeti enamlaste vastu ja Saksa väeosad lahkusid Lätist.

  • Vaherahulepingule kirjutatakse alla

    Tartu rahukonverentsil Eesti delegatsioon, eesostsas Jaan Poska, taotleb vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist.

  • Vaherahu hakkab kehtima

    Punaarmee rünnakute läbikukkumine Narva all sunnib Vene diplomaadid järele andma ning lepingule lõplikult alla kirjutama

  • Tartu rahuleping

    Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mis lõpetas vabadussõja, määras Eesti idapiiri ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust