Eesti iseseisvumine

  • I maailmasõda

    I maailmasõda oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914. aasta 28. juulist kuni 11. novembrini 1918. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja.
  • Venemaa Veebruarirevolutsioon

    Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Veebruarirevolutsioon Venemaal algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena.
  • Autonoomiaseaduse projekt

    Märtsis 1917 Tarts toimunud rahvuslaste nõu-
    pidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt
    ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.
    Petrogradis hakkas aga asjaajamine venima. Paljud
    mõjukad poliitikud ja ametnikud leidsid, et seda-
    võrd olulise seaduse võib anda ainult Venemaa
    Asutav Kogu. Kuna aga Asutava Kogu valimisedki
    seisid alles suure küsimärgi all, otsustasid eestlased valitsusele survet avaldada.
  • Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

    Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917. aasta vana kalendri järgi 26. märtsil/uue kalendri järgi 8. aprillil Petrogradis korraldatud meeleavaldus, millega sooviti mõjutada Venemaa Ajutist Valitsust kinnitama seaduseelnõu Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud põhjaalade liitmiseks Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse Eestimaa kubermangu moodustamist. Ametlikult korraldati rongkäik Eesti talurahva vabastamise mälestuseks.
  • Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

    Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska.
  • Maanõukogu esimene koosolek

    Maanõukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta 14. juulil Toompea lossi Valges saalis. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 maaliitlast, 11 radikaalsotsialisti, 9 vähemlast, 8 esseeri, 7 demokraati, 5 enamlast, 4 radikaaldemokraati, 1 baltisakslane, 1 eestirootslane ning 3 parteitut.
  • Period: to

    Oktoobrirevolutsioon

    Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamist kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ja seejärel Nõukogude Liit. Alates 1927. aastast hakati Nõukogude Liidus kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon.
  • Maanõukogu 15. novembri otsus

    Maanõukogu 15. novembri otsuses öeldi järgmist: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu, 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused, Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Mannõukogu muutumist kõrgemaiks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal.
  • Sakslaste pealetung

    Saksa pealetung algas 18, veebruaril 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist vilja löödud. Suuremates keskustes - Haapsalus, Pärnus, Tartus, Viljandis ja mujal -, samuti paljudes valdades võtsid rahvuslikud jõu põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist.
  • Päästekomitee loomine

    Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine.
    See moodustati 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemi-
    seks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks, 3-liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid tuntud ja kogenud poliitikamees Konstantin Päts, poliitikute nooremat põlvkonda esindav advokaat Jüri Vilms ning Maavalitsuses andeka organisaatori maine pälvinud arst Konstantin Konik.
  • Iseseisvusmanifest

    Maanõukogu vanematekogu liikmed kiitsid manifesti heaks 21. veebruaril. Dokumendi täielik pealkiri oli „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” ja see kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eesti riikliku korralduse pidi kindlaks määrama kokkukutsutav Eesti Asutav Kogu.
  • Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus

    1. veebruaril kell kaheksa õhtul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti Endla teatri juurde kogenud rahvahulgale ette. Päev hiljem jõuti sama teha ka Viljandis.
  • Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse moodustamine

    1. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms.
  • Iseseisvusmanifesti ettelugemine Tallinnas

    Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24. veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et põgeneda Petrogradi. Varahommikul ilmusid tänavaile rahvusmeelsete sõjaväelaste,miilitsameeste ja koolipoiste relvastatud patrullid. Mitmel pool puhkesid väiksemad tulevahetused enamlaste ja
    rahvuslaste vahel. Järk-järgult läks suurem osa linnast rahvuslike jõudude kontrolli alla.
  • Vene-Saksa rahuleping

    1. märtsil Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa rahuleping jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud küll Venemaale, kuid tegelikult polnud Venemaal siinsete aladega enam asja ning kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.
  • Compiègne'i vaherahu

    Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.
  • Eesti kaitseliidu loomine

    1. novembril 1918 toimuski üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit.
  • Eesti-Saksa kokkulepe Riias

    Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21. novembril, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Maanõukogu nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima tegelikult.
  • Vabadussõja puhkemine

    Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaaga vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920. Lisaks hõlmas see Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis vahemikul 1919. aasta 5. juunist kuni 3. juulini peetud Landesveeri sõda baltisaksa väekoondiste vastu.
  • Rahvaväe vastupealetung

    1. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhjuseks olid soomusrongid. Hoogsate löökidega vabastasid soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias maandati meredessant tõrjus aga enamlased Narvast.
  • Võnnu lahing

    Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.
  • Loodearmee pealetung

    1. oktoobril 1919 alustas Loodearmee pealetungi Petrogradile omades 20 000 sõdurit ja ohvitseri Punaarmee 40 000 vastu ning murdsid uuesti läbi rindest Jamburgi juures ning vallutasid 16. oktoobril Luuga ja Gattšina, 20. oktoobril Tsarskoje Selo ning jõudsid Peterburi eeslinna.
  • Vabadussõja vaherahu

    1. detsembril kirjutati vaherepingule alla. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Sellega oli üle 5000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud.
  • Tartu rahu

    Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.