I maailmasõja algus kuni Vabadussõja algus Eestis + Eesti II maaimasõjas

By miiamaris

  • Franz Ferdinardi atendaat

    Franz Ferdinand oli Austria-Este ertshertsog ja Austria-Ungari troonipärija alates 1896 kuni surmani. Ta tapeti serbialastest rahvuslaste poolt.

  • Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja

    Franz Ferdinandi surm oli üheks ajendiks, miks Austria-Ungari Serbia vastu sõja kuulutas. Selle sõjaga liitusid riigid üle kogu maailma - I MS oli alanud.

  • Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

    Sõja põhjused
    1. Saksamaa oli liiga võimas
    2. Sõjaliste liitude süsteem (austria+itaalia) ja (venemaa+prantsusmaa+inglismaa)
    3. Imperialism (sõda kolooniate pärast)
    4. Liigne natsionalism
    5. Võidu relvastumine

  • Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja

    Tekib suur vastuseis Atandi riigid (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, USA, Serbia, Belgia jne) vs Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria)

  • Punakaartlaste reformid

    Riigistati pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigiomandiks, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid.
    Vene Ajutise valitsuse moodustatud miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Eesti Punakaart. Eesti Punakaarti kuulunud meeste arv tõusis 1918. aasta jaanuariks 5000-ni.
    Linna, maakonna ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate nõukogudega, kujunes ühe partei diktatuur.

  • Sõjategevuse algus Eestis

    Sõda jõuab Eesti lähistele 1915.a. - sakslased Riia all.
    Vene valitsus suurendab Eestis paiknevate vägede hulka.
    Eestisse asutati armeede reserve, õpetati välja uusi väeosi jne.
    Tartu, Narva, Valga, Võru muudeti sõjaväelaagriteks

  • Jüri Vilms ja autonoomia

    Noorte radikaalide juht Jüri Vilms nõuab esmakordselt Eestile avalikult Venemaa koosseisus rahvuslikku autonoomiat.

  • Eestist saab rinde lähitagala

    Eestisse koondus ligi 200 000 relvastatud meest.
    Eestist mobiliseeriti Vene armeesse umbes 100 000 meest, paljud kaotasid elu.

  • Sõda halvab majandust

    Halveneb tooraine saamine Venemaalt, raudteed on sõjaväe päralt.
    Kaubandus katkeb Läänemerel Saksa sõjalaevade tõttu.
    Puudus kvaliteetsest tööjõust (mehed armees).
    Väheneb tootmine nii tehastes, kui põllumajanduses - suuremaid linnu ähvardab nälg.

  • Venemaa on krahhi äärel

    Majandus on õõnestatud, terav puudus toidust ja kütusest, inimeste sõjatüdimus, tugevnev rahuolematus, mõtted keisri kukutamisest.

  • Veebruari revulutsioon

    Petrogradis vallandunud toitlusrahutused kasvavad revulutsiooniks. Keiser loobub toonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Pidevad konfliktid tööliste ja vasakpoolsetega.

  • Ülelinnaline streik Tallinnas

    Veebruarirevolutsioon jõudis Märtsirevolutsioonina Tallinna.
    Põletati hooneid ja tapeti inimesi.
    Toimus punaste poolt juhitud miiting (20 000 osavõtjat).

  • Autonoomiaseaduse projekt

    Märtsis 1917 toimus Tartus rahvuslaste nõupidamine, kus seati kokku autonoomiaseaduse projekt. See esitati edasi Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks, kuid selle tegemine võttis aega: esmalt hakkas asjaajamine venima, teiseks hakkasid paljud mõjukad poliitkud ja ametnikud vaidlema, et sellist otsust peab kinnitama ainult Venemaa Asutav Kogu.

  • Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

    1. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon, mis andis tugeva tõuke asjaajamistele.

  • Ühtne Eesti rahvuskubermang

    1. märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta, mille järgi ühendati Eestimaa kubermang ning Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks, mille eesotsas oli Jaan Poska.

  • Maanõukogu loomine

    Kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liitmine ning loodi kubermangu komissari- Jaan Poska- juurde Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.

  • Maanõukogu I valimised

    Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest.
    Maanõukogu ühtlasi jagunes ka demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.
    Koosolekuid peeti Toompea lossi Valges saalis.

  • Eesti rahvusväeosade loomine

    Väeosade loomisega püüti saavutada mitmeid eesmärke: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust ning tuua nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu ning lisaks anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks.

  • Enamlaste partei tõus

    VSDTP enamlik tiib tõusis Eestis aina tähtsamaks - oktoobriks oli neil liikmeid 8000. Septembris võitsid nad linnavalimised Tallinnas ja Narvas. oktoobris saavutasid juhtpositsiooni Eestima Nõukogude Täitevkomitees.

  • Ajutise Valitsuse kukutamine Petrogradis

    See oli relvastatud võimuhaaramine, tänavatel patrullisid Punakaardi salgad.

  • Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

    Enamlane Viktor Kingisepp võttis võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestimaal, selle eesotsas seisis Jaan Anvelt.

  • Maanõukogu salajane kokkusaamine

    Maapäeva salajastel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu.

  • Välisdelegatsioon

    Et selgitada välja teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvumisse, asuti ühendusse välisriikidega ehk loodi välissaatkond. Esimesed vastukajad olid positiivsed!

  • Saksa pealetung ja Päästekomitee

    Veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee, mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest ning kohtadel asusid võimu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad.

  • Tallinnas võeti võim üle

    Isesesvusmanifest koostati 21. ja loeti ette Pärnus 23. veebruaril. 24. veebruaril moodustati Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon.
  • Period: to

    Eesti I Vabariik

  • Saksa okupatsioon

    Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud ning rahvusväeosad saadeti laiali. Osa riigitegelasi vangistati ning majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu.

  • Ajutise Valitsuse legaalne koosolek

    Novembris puhkes Saksamaal revulutsioon, keiser kukutati ja loodi sotsialistlik valitsus. Ajutine Valitsus asus Eestis taas tööle 11. novembril 1918.

  • Suurbritannia toetus

    Eesti Ajutine Valitsus palub Suurbritanniat, et see saadaks oma sõjalaevad Eesti vetesse. Suurbritannia abivälisminister Robert Cecil avaldab Eestile toetust ja lubab sõjalist abi.

  • Lõplikult võim eestlaste käes

    Päev varem hakkas toimima taas ka Maanõukogu, põranda all oli loodud Eesti Kaitseliit.

  • Vabadussõja puhkemine

    Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja ühtlasi korraldada revolutsioonid teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud.

  • Punaarmee sisenemine Narva

    Eesti ega Saksa väed ei suutnud punaste rünnakule vastu panna ja nad lahkusid Narvast.

  • Eesti Töörahva Kommuun

    Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni, mille Nõukogu esimeheks sai Jaan Anvelt. Enamlaste sõnul iseseisev riik.

  • Eesti Rahvaväe Operatiivstaap

    loodi Eesti Rahvaväe Operatiivstaap, mille ülemaks nimetati polkovnik Johan Laidoner, kes muutis sõjategevuse sihipäraseks.

  • Välisabi

    detsembris 1918 saabus Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga; Soome saatis samuti relvi ning jaanuaris 1919 saabus sealt ka ligi 4000 vabatahtlikku.

  • Vabatahtlike üksused

    Tallinnas alustati vabatahtlike vastuvõttu Kalevlaste Malevasse. Tekkisid ka Kuperjanovi partsisandid ning Skautpataljon.

  • Maaseadus

    Eesti Vabariigi valitsus avaldas määruse rindevõitlejatele tasuta maa andmise kohta.

  • "Lennuk" ja "Vambola"

    Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti merejõududele ja see sai nimeks "Lennuk". Sama juhtus "Vambolaga" natuke varem.

  • Punaarmee edu

    Punaarmee oli vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu.

  • Punaarmee pealetungi peatamine

    Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod.

  • Vastupealetung

    1. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi

  • Paju lahing

    1. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm.

  • Punaarmee jõud Lõuna-Eesti piiridel

    Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset.

  • Põhiseadus ja maaseadus

    1. aprillil 1919 kogunes Tallinnas Eesti Asutav Kogu, mille suurimateks saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine. Viimase põhjal teostati 1920 radikaalne maareform, mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele.

  • Lahingutegevus Vene-Läti aladele

    Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus(Laidoner) kevadist pealetungi. Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile.

  • Kaitseväe hea koosseis

    Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist.

  • Narva ja Pihkva vallutamine

    Eesti sõjavägi (põhjakorpus) vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Punaarmee madal võitlusmoraal aitas asjale kaasa. Kagu-Eestis tulid paljud punaarmeesse mobiliseeritud eestlased Eesti poolele üle.

  • Läti Nõukogude Vabariigi hävimine

    Eesti ratsaväe sügav läbimurre + sakslaste samaaegne pealetung Riia lähistel sundisid Punaarmee põgenema.

  • Landeswehr´i sõda

    Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Sakslased kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise valitsuse. Kui eesti rahvavägi läks Läti pinnale kasvasolukord kiiresti üle suureks relvakonfliktiks – Landeswehri sõjaks.

  • Võnnu lahing

    1. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Landeswehrile kaotusega lõppenud relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule Kārlis Ulmanise valitsus. Eestlased nägid Landeswehris kehastust vihatud mõisnike näol, tekkis enneolematu sõjavaimustus.

  • Esimene rahupakkumine

    Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise.

  • Punaarmee uus löök

    Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta. Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast. Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest. Küllalt suurte kaotuste tõttu hakati uuesti mõtlema rahukõnelustele.

  • Tartu rahukonverents

    1. detsembril 1919 taasalustatud rahukõnelused osutusid seekord edukaks ja 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus relvarahu. 5. detsembrit 1919 loetakse Eesti vabadussõja lõpupäevaks.

  • Tartu rahuleping

    Järgnes rahulepingu sõlmimine Tartus 2. veebruaril 1920. Tartu rahuga tunnustas Venemaa tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti riiklikku iseseisvust ja Vabadussõja tulemusel kehtestatud piire. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud ka prantsuse- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu tähtsamate dokumentide kogumikus. Dokumentides on käsitletud riigipiiri fikseerimist, julgeolekuküsimusi jm.

  • Neutraalne Eesti

    Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks

  • Saksamaa tõus

    Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria Liitriigi. Lääneriigid ei söanda sekkuda. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia.

  • Kolmepoolsed kõnelused

    Suurbritannia ja Prantsusmaa üritasid Venemaad veenda nõustuma Saksamaa-vastase sõjalise liiduga. Punaarmee nõudis Poola koridori + "vabad käed" baltiriikides. Kokkuleppele ei jõutud

  • Molotov-Ribbentropi pakt

    Venemaa sõlmis mittekallaletungi lepingu Hitleri Saksamaaga. (Molotov oli Nõukogude Liidu ning Ribbentrop Saksamaa välisminister). Lepinguga kaasnes salajane lisaprotokoll, millega jaotati Ida-Euroopa Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Soome, Eesti, Läti ja Leedu hakkasid kuuluma Nõukogude Liidu mõjupiirkonda. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu.

  • Algab II maailmasõda

    Saksamaa tungis kallale Poolale, et ühendada see Suur-Saksamaa osaks. Selle tulemusena kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja.

  • Orzel

    1. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast Poola allveelaev Orzel. Kuna Eesti oli end kuulutanud neutraalseks, pidi ta kõigisse sõjas olevatesse riikidesse (k.a Poola) suhtuma neutraalselt(mitte pakkuma abi) Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile.

  • Vastastikuse abistamise pakt NSVL-ga / Baaside leping

    Jõuga ähvardades sundis Nõukogude Liit Eestit alla kirjutama baaside lepingule, mille tulemusel pidi toodama Eestisse 25 tuhat Punaarmee sõdurit + rajatama baase. NSVL kinnitas, et omariiklust ei ohustata.

  • Baltisakslaste lahkumine

    Hitler kutsus sakslasi tagasi kodumaale (tegelikult paigutati vallutatud Poola aladele). Eestist lahkus u 12 000 baltisakslast. See külvas rahutust, räägiti, et Eesti on Moskvale maha müüdud.

  • Uluotsa valitsus

    Tunnetati Eesti ohustatust ning sooviti valitsusele rohkem populaarsust võita. Tagandati ebapopulaarne Eenpalu ja Jüri Uluotsast sai uus peaminister. Õigusliku järjepidevuse põhimõtte alusel kestsid tema volitused ka esimese Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni ajal

  • Talvesõda

    Puhkes Talvesõda Soome ja Venemaa vahel. Nõukogude Liit tahtis luua oma sõjaväebaase ka Soomes, kuid Soome suutis venelaste vastu sõdida. Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid.

  • NSVL surve tugeneb

    Nõukogude Liit koondas 1940. aasta suvel oma vägesid Eesti piirile, laevastikul lasi ristelda Eesti vetes ja saatis sõjalennukid Eesti linnade kohale.

  • Ultimaatum

    Nõukogude Liit esitas Eesti valitsusele ultimaatumi: tuleb moodustada uus valitsus ja lubada Eestisse rohkem Punaarmee väeosi. Eesti riik oli sõjaliselt nõrk, seetõttu ei saadud neid nõudmisi tagasi lükata. Eesti juhtkond võttis ultimaatumi vastu, sest pärast Nõukogude Liidu vägedele baaside andmist ei tulnud sõjaline vastupanu enam kõne alla.

  • Narva diktaat

    Allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri poolt. Sõlmitud diktaat-kokkuleppe alusel kohustus Eesti pool:
    1. võtma Kaitseliidult ära relvad ja laskemoona;
    2. andma kõik strateegilised punktid (rongijaamad jne) Punaarmee kätte
    3. mitte lubama sõjaväeosade liikumist ja ümberpaigutusi;

  • Juunipööre

    1. juunil saabus Tallinna Stalini erivolinik Andrei Ždanov, kes juhatas 21. juunil toimunud "rahvademokraatliku riigipööret" Vabaduse väljakul toimus kommunistliku korra pooldamiseks miiting, mille osalejad olid kohale sõidutatud punaväelased. Ringi liikusid inimesed, kes väevõimuga tõid Tallinna inimesi tänavatele marssima. Konstantin Päts vabastas Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Johannes Varese (nukuvalitsus, kes täitis NSVL korraldusi)

  • Riigikogu valimised

    Pärast juunipööret saadeti riigikogu laiali ja kuulutati välja uued valimised. Need olid mittevabad, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus ja ähvardamise, võltsimise tulemusena hääletas väidetavalt 92% Eesti Töötava Rahva Liidu (Moskva poolt tehtud partei) poolt.

  • ENSV välja kuulutamine

    Kommunistlik Riigikogu kuulutas välja ENSV, 6. augustil inkorporeeriti Eesti liiduvabariigina NSV Liitu.

  • Ümberkorraldused

    1) Senise riigiaparaadi lammutamine - võtmepositsioonid kommunistidele 2) Uus põhiseadus (loodus NSVL eeskujul) 3) Riigikogust sai Ülemnõukogu (esimees Vares) ja Vabariigi Valitsusest Rahvakomissaride Nõukogu (esimees Lauristin) 4) Linna ja vallavalitsusi asendavad täitevkomiteed 5) Eestimaa Kommunistlik Partei - ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre) 6) Maa, firmad, pangad, suuremad elumajad jne. natsionaliseeriti. majandus käis alla

  • Käibele rubla

  • Metsavendlus

    Pärast Eesti okupeerimist ja Nõukogude repressioonide algust 1940. a suvel ja sügisel hakkas hulk inimesi, kel oli põhjust peljata repressioone, end varjama. Inimesed varjusid võimaliku vahistamise või mobiliseerimise eest tavaliselt kodulähedastesse metsadesse.

  • Juuniküüditamine

    Eestist viidi sunniviisiliselt ära Venemaale u 10 000 inimest, kes ei sobinud oma ideoloogi / sotsiaalse tausta / hariduse vms poolest NSVL-le. See küüditamine "puhastas" peamiselt linnasid, maainimesed jäid sel korral pigem puutumata. Enamik 1940/41 arreteeritutest ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal.

  • Vene-Saksa sõja puhkemine

    Sakslasi saadab edu ja pärast Läti, Leedu hõivamist, asuvad nad ründama Eestit.

  • Suvesõda

    Alguses vaid varjati end ja oodati NSV Liidu ja Saksamaa sõja puhkemist. Pärast sõjategevuse algust Saksamaa ja NSV Liidu vahel sagenesid metsavendade rünnakud Nõukogude asutuste ja väiksemate Punaarmee osade vastu. 1941 juunis loodi Nõukogude hävituspataljonid, mille ülesandeks sai võitlus metsavendadega. Pärast Saksamaa sisse tungimist jättis taganev Punaarmee Lõuna-Eesti maha, metsavennad võtsid paljudes Lõuna-Eesti valdades võimu, heiskasid Eesti lipud ja taastasid omavalitsused.

  • Saksa okupatsiooni algus

    1. august jättis Punaarmee maha Tallinna, vastupanu jätkus vaid saartel. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja Saksa vägede poolt okupeeritud.

  • Saksa okupatsioonivõim

    1) Eesti, Läti, Leedu ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat (juht: Alfred Rosenberg)
    2) Eesti kindralkomissar Litzmann
    3) Eesti Omavalitsus - Saksa okupantide käepikendus (juht: Hjalmar Mäe)
    4) Enamik nõukogude aja natsionaliseerimisi jäi jõusse.
    5) Süveneva kütusekriisi pärast pöördusid Saksa võimud Eesti põlevkivitööstuse poole. Ida-Virumaa põlevkivitööstuse ümber rajati terve koonduslaagrite süsteem.
    6) Rahva elatustase langes veelgi,

  • Repressioonid

    1. aasta alguseks hävitati kõik ligi 1000 Eestisse jäänud juuti. Koos eesti juutidega hukati ca. 8000 muud Eesti elanikku (nt Nõukogude parteisse kuulumise eest) .Saksa okupatsiooniaastatel hukati Eestis paiknenud koonduslaagrites ka mujalt Euroopast sinna toodud juute kokku umbes 7500-7800 inimest.

  • Eesti meeste värbamine saksa relvajõududeks

    1941 Omakaitse - 44 000 meest (viha punaarmee vastu)
    ida ja politseipataljonid - 10 000 meest (endiselt kättemaksuiha)
    1942 Eesti SS-leegion - ei osutu populaarseks (eestlased pettunud sakslaste poliitikas
    1943 sundvärbamine - 11 000 meest (üritati iga hinnaga kõrvale hoida), moodustati 29. Eesti SS-deviis

  • Soomepoisid

    Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlaste üldnimetus (kes ei tahtnud sõdida ei Nõukogude ega Saksa poolel). 1943. a mobilisatsiooni eest Soome põgenenutest formeeriti seal eesti jalaväerügement (JR 200). Soomepoisid aitasid kaitsta Soome iseseisvust.

  • Uluots kutsub mehi kommunismi vastu võitlema

    Narvale on vaja abivägesid, Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Eesti seaduslik peaminister Uluots rõhutab, et Eesti kaitsmine kommunismi eest, on kõige olulisem. Kokku tuli 40 000 meest, kes nägid seda ka II vabadussõjana ja läksid rindele lootuses saavutada estile iseseisvus.

  • NSVL alustab uut pealetungi.

    ​Sõjategevus jõudis uuesti Eesti pinnale 1944. a veebruaris, kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände. Algab võitlus Narva pärast (kestab 7 kuud)

  • Taasiseseisvumiskatse

    Eesti rahvuslased koondusid Uluotsa ümber, moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 20. sept hõisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni tippu, puhkeb tulevahetus. 21. sept lotsustab valitsus Eestist eksiili lahkuda ning võidelda seal edasi iseseisvuse eest, paraku jõuab punaarmee enne seda arreteerida / hukata enamiku ministreid.

  • Terrorirünnakud Eesti linnadele

    Nõukogude lennuvägi pommitab:
    6. märts - hävib Narva
    8. märts - saavad tugevasti kannatada Jõhvi, Tapa
    9. märts - tabamuse saab Tallinn (purustati 40% elamispinnast, 500 surnud, 25 000 peavarjuta)
    25. märts - Tartu saab rängalt kahjustada

  • Punaarmee vallutab eesti

    Saksa väed taandusid kiiresti nii Kagu-Eestist kui ka Narva jõelt ja Sinimägedest, jättes eesti üksused tihti raskesse olukorda. 22. septembril jäeti maha Tallinn. Taas algab Nõukogude okupatsioon. 1944. aasta sügisel põgenes Eestist Saksamaale ja Rootsi umbes 70 000 eestlast

  • Sõjakaotused

    Eesti kaotas Teises maailmasõjas tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja Eestist põgenenutega rohkem kui 200 000 elanikku