Eesti iseseisvumine

I maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Saksamaa kuulutab Venemaale sõja. Sõja ajendiks on Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine sama aasta 28. juunil.

Eesti vägede mobiliseerimine

1915

Saksa armee kiire pealetungi tõttu mobiliseerib Vene armee ligikaudu 100 000 eestlast, kellest sureb rindel ligi kümnendik. Peale mobiliseerumise korraldatakse Eestis evakueerimist (tehased jms.)

Jüri Vilms nõuab autonoomiat

1916

Jüri Vilms, üks radikaalide juhtidest, nõuab esimest korda avalikult Venemaalt, et Eestile antaks rahvuslik autonoomia Venemaa koosseisus.

Suur (tööjõu)kriis

1916

Eestlaste mobiliseerimine tähendas, et riigis tekkis tugev tööjõupuudus, mis omakorda tähendas tugevat toodangu piiramist. See viis tarbeesemete puuduse ning isegi toidupuuduseni, mis muutis eestlaste olukorra vaid hullemaks.

Veebruarirevolutsioon Petrogradis

Feb 27, 1917

Sõjatüdimus ja rahutused kasvavad revolutsiooniks. Vene rahvas ei kannata enam tsaarivõimu all elada ning rahvas koos sõjaväega kukutavad Tsaari troonilt ning hukkavad tema ja ta pere. Võim läheb Petrogradi Nõukogu ning Ajutise Valitsuse kätte.

Rahutused Tallinnas

Mar 2, 1917

Üles õhutatud veebruarirevolutsioonist, puhkeb ka Tallinnas revolutsioon. Selle käigus vabastatakse Tallinna vanglates paiknevad vangid.

Petrogradi demonstratsioon

Mar 26, 1917

Ligikaudu 40 000 organiseeritud eestlast marsivad Petrogradi tänavatel, nõudes autonoomiat.

Ajutine Valitsus kuulutab välja rahvuskubermangu

Mar 30, 1917

Ajutise Valitsuse määruse kohaselt ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ühtseks rahvuskubermanguks. Selle esimeheks määras AV Jaan Poska. Moodustati Ajutine Maanõukogu ja Maavalitsus.

Oktoobrirevolutsioon

Oct 25, 1917

Venemaal tulevad võimule enamlased, luuakse Nõukogude Liit.

Viktor Kingissepp võtab võimu Poskalt üle

Oct 27, 1917

Pärast oktoobrirevolutsiooni haarab Kingissepp Poskalt võimu, kõrgeimaks valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

Maanõukogu 15.nov otsus

Nov 15, 1917

Enamlaste dekreeti eirates kogunevad rahvasaadikud 15. novembril 1917 Toompea lossi, kus võetakse läbi otsus, mille kohaselt:
-Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
-kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu
-Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.

Eestis kuulutatakse piiramisseisukord

Period: 1918 to 1918

Eesti Asutava Kogu valimised katkestatakse, kui selgub, et Enamlased ei saavuta absoluutset enamust. Hakatakse arreteerima baltisakslasi ning eesti rahvuslasi. Hakatakse riigistama mitmeid asutusi.

Algab Saksa pealetung

Feb 18, 1918

Allesjäänud Vene armee otsustasid vastu hakkamise asemel põgeneda ning Punaarmee oli liiga nõrk et sakslasi peatada: kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.

Luuakse Päästekomitee

Feb 19, 1918

Päästekomitee luuakse 3. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega. Selle peaeesmärgiks on iseseisvuse välja kuulutamine. Päästekomiteesse kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ning Konstantin Konik.

Iseseisvusmanifest on heaks kiidetud

Feb 21, 1918

"Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" saab heakskiidu Vanematekogu poolt. Päts ja Vilms teevad katse lugeda manifesti Haapsalus avalikult ette.

Iseseisvusmanifesti loetakse avalikult Pärnus Endla teatris

Feb 23, 1918

Esimesena avaneb võimalus avalikult lugeda manifesti 23. veebruaril Pärnus, kus Hugo Kuusner loeb loeb manifesti Endla teatri rõdul ette.

Iseseisvumine

Feb 24, 1918

Eesti kuulutatakse 24. veebruaril Tallinnas iseseisvaks riigiks, moodustatakse ka Ajutine Valitsus (seda vaid üheks päevaks).

Sakslased tungivad Tallinna

Feb 25, 1918

Peale ühte päeva vabadust, mille jooksul heisati kõikjal sinimustvalged lipud, korraldati paraad ning peeti muid pidustusi, tungivad Saksa väeosad linna ning lõpetavad kiirelt iseseisvuse.

Esimese maailmasõja lõpp

Nov 11, 1918

11.novembril kirjutab uus Saksa valitsus alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Samal päeval toimub ka peale pikka aega esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Alustab tegevust Eesti Kaitseliit.

Eesti Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

1. novembril puhkeb Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale.

Eesti sõjaväe reformimine

Dec 1, 1918

Siiamaani halvasti kordineeritud sõjaväge hakati reformima. Luuakse käsuliin, staap, väeosad (nt. Kuperjanovi, Sakala partisan, Skautspataljon). Ülemjuhatajaks nimetatakse Johan Laidoner, kes hakkas kordineerima üldsõjategevust. Abiks olid ka välised väed - Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud.

Tartu rahulepingu sätestamine

Period: 1919 to Feb 2, 1920

Jaan Poska juhitud delegatsioon taotleb vaherahu sõlmimist, mille käigus sätistatakse piirid ning saadakse Eesti tunnustus riigina.

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

Algab Eesti sõjaväe vastupealetung. Soomusrongide abiga vabastasid Kuperjanovi partisanid Tartu, Utria meredessant Narva.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Paju lahing:
-Toimus Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel
-Lahing toimus Paju mõisa pärast
-Eesti väed võitsid, hõivasid Valga
-Lahingus hukkus Julius Kuperjanov

Asutava kogu avaistung

Apr 23, 1919

Asutav kogu tuleb peale valimisi esimest korda Estonia teatris kokku. Asutava kogu üks ülesannetest saab olema põhiseaduse kokku panemine.

Landeswehr'i sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

-konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega (sh. baltisakslastest koosnev Landeswehr)
-Landeswehri vägede pealetung peatati
-Vägede peatamine soodustas Läti iseseisvuse saavutamist

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

1. Juunil alanud Võnnu lahing võidetakse -Põhja-Lätis olevate eestlaste ja Saksa Landeswehri vaheline lahing -Võidupüha tähistatakse selle lahingu võidu puhul

Isiklikult ei tundu Võnnu lahing lahinguna, mille nimel oleks mõtet Võidupüha tähistada. Ma arvan, et valiti Võnnu lahing oma toimumispäeva järgi - võidupüha on parem tähistada suvel, kui nt. jaanuaris (Paju lahingu võit oleks minu meelest ka sobinud võidupüha põhjuseks)

Tartu rahu

Feb 2, 1920

1. Veebruaril kirjutatakse alla rahulepingule, mis määrab Eesti riigipiiri, mille kohaselt aetakse laiali kommunistlikud eesti väeosad. Eesti vabastatakse Vene välisvõlgadest ning Venemaa lubab tunnustada Eestit iseseisva riigina.