-
Saksamaa sõja kuulutamine Venemaale
- sajandi lõpul Saksamaa muutus peamiseks jõuks Euroopas. Peale Vene Impeeriumi mobiliseerumist Austria-Ungari vastu, kuulutas Saksamaa sõja Vene Keisririigile. Kogu maailmas valitsesid sõja puhkemisel huraapatriootlikud meeleolud. Eestlased suhtusid sõtta erinevalt - nimelt ei tuntud erilist vajadust sõjale kaasa lüüa, ent ikkagi kardeti šovinismi tõusu või uut venestamislainet. Teisalt sooviti siiski Saksamaa lüüasaamist ning oldi igati valmis kaasa aitama.
-
Saksa vägede hõivatud alad
- aastal hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa. Rinne jõudis Väina jõele, lahingud käisid Riia lähistel. Sellega seoses suurendati Eestis paiknevate vägede hulka. 1917. aasta sügisel, mil Eestist sai rinde lähitagala, koondus siia ligi 200 000 relvastatud meest.
-
Linnadeliidu Komitee ja Põhja-Balti Komitee
Maailmasõja tõi kaasa rahvusliku liikumise elavnemise. Tõuke selleks andis mitmesuguste sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine. Olulisemad neist olid Pätsi eestvõttel Linnadeliidu Komitee Tallinnas ja J. Tõnissoni ettevõttel Põhja-Balti Komitee Tartus. Mõlemad tegelesid Vene armee ja sõjapõgenike abistamise ning tagala korrastamisega. Selle kõrvalt jätkati ka võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist ja omaalgatusliku tegutsemise õpetamist. -
Sõja mõjud Eesti majandusele
Halvenes tooraine saamine Venemaalt (raudteed olid üle koormatud), kaubandus katkes, halvenes tööjõu kvaliteet. Hävisid suured ettevõtted (nt Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus ja kunstsiidvabris La Viscosa Kärdlas). -
Jüri Vilms nõuab autonoomiat
Esimest korda terve ajaloo jooksul nõutakse avalikult, et Eestile antaks rahvuslik autonoomia -
Erakonnad
Eestis tekkis terve hulk erakondi, mis sageli üksteisega liitusid, ümberkujunesid või uue nime võtsid. Esialgu jagunesid parteid sotsialistideks ja rahvuslikeks. Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased. Nende peamine sihtmärk oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua internatsionaalne ühiskond. Enamlaste edu põhines demagoogial, mis tänu propagandale vallutas rahvamasside teadvuse. -
Veebruarirevolutsioon
Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. Eriti mõjukaks muutus Petrogradi Nõukogu, millest kujunes tõsine vastukaal keskvõimule. Ajutine Võim oli väga ebapopulaarne rahva seas ning seoses olukorraga riigis ette võetud reformid ei andnud vajalikke tulemusi. -
Autonoomiaseaduse projekt
Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. -
Petrogradi rahutused Eestis
Tallinnas võtab aset ülelinnaline streik, kus peetakse 20 000 osavõtjaga miiting. Osalejad köetakse üles ning vabastatakse punalippe lehvitades poliitilise vange.Paks Margareeta pannakse põlema. Hävitati dokumente ja tapeti ohvitsere koos politseinikkega. -
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
Toimus hiiglaslik demonstartsioon. Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks. Neli päeva hiljem, 30. märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ühendati Liivimaa kubermanguga. Uue haldusüksuse etteotsa astus Jaan Poska. -
Poliitika - valimised
Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai moodustatud Ajutine Maanõukogu. Täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esialgu juhtis seda kooli- ja põllumees Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. -
Period: to
Oktoobrirevolutsioon
Petrogradis toimunud riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Kujunes enamlaste diktatuur - piirati poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustati koosolekuid, suleti ajalehti ja vangistati juhte. Toimus enamlaste ja vähemlaste laagri purunemine. Menševikud olid sellest hetkest peale opositsioonis. -
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Enamlane Viktor Kingisepp võttis Jaan Poskalt võimu üle ning kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Komitee otsustamisõigus oli piiratud. -
Venemaast lahkulöömine
Pärast Riia langemist sakslaste kätte hakati arutama mõtet Venemaast lahku lüüa. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise möödapääsmatusest. Jaan Poska pakkus välja Eesti iseseisvaks kuulutada. Maanõukogu otsuses võeti vastu järgmisi otsuseid: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) Ainus kõrgema võimu kandja Eestis on Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused -
Saksa pealetung
Punaarmee on liiga nõrk ning seetõttu Vene armee põgeneb. Kahe nädalaga lüüakse enamlased Eestist välja. -
Päästekomitee loomine
Päästekomitee moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes. Koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. -
Iseseisvuse väljakuulutamine
Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et välja selgitada teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvumisse. Rahvuslikud poliitikud otsustasid koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. -
Eesti Iseseisvumine
Esimest manifesti korraldati Pärnus 23.veebruaril. Päev hiljem aga Viljandis. 24. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi pangahoones Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms. -
Saksa okupatsioon
- märtsil Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa rahuleping jättis endised maad küll Venemaale, aga tegelikult siinsete aladega polnud neil enam tegemist. Kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.
-
Revolutsioon Saksamaal
Revolutsioon viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis pidi tegema ka lõpu Saksa okupatsioonile Eestis. -
Balti riigi väljakuulutamine
Balti hertsogiriik kuulutatakse küll ametlikult välja, aga ei hakka kahjuks mingist otsast toimima. -
Eesti Kaitseliit
Toimus esimene legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. Esimese maailmasõja lõpp. -
Compiegne'i vaherahu
Antant ja Saksamaa sõlmivad Compiegne'i linna lähedal vaherahu. Samuti pidi tegema see lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. -
Võim eestlaste kätes
Eesti riiklus hakkab toimima ning satub täielikult eestlaste kätte. -
Vabadussõja algus
Vabadussõda algas Punaarmee rünnakuga Narvale. Pärast esimest tagasilöömist Saksa väed taganesid Narvast ning Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema. -
Punaarmee sissetung
- novembril marssis Punaarmee Narva sisse. Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva hõivamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Võru, Valga ja Tartu. Uue aasta künnisel ähvardas oht Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.
-
Eesti Töörahva Kommuun
Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (enamlsate sõnul iseseisev riik). Komuuni iseseisvust tunnustas vaid Komuuni nõukogu ja Venemaa. Komuuni eesotsas oli Jaan Anvelt, kes täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Komuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid. -
Punane terror
Nõukogude Venemaa ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918. aastal väljakuulutatud hirmutamise ja bolševike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika. Punase terrori tõttu kaotas elu enam kui 600 inimest. -
Vabatahtlike üksuste loomine - Murrang
Eesti Vabariigi sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Kõik olid väsinud äsja lõppenud I maailmasõjast. Paljud mehed ei teinud mobilistasioonikäsust väljagi, paljud ei ilmunujd teenistuskohta, paljud jooksid väeosadest laiali. Niipea, kui rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine - Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt. Lisaks tulid appi ka Soome ja Taani vabatahtlikud. -
Sõjavägede ümberkorraldamine
Positiivselt mõjutas sõja käiku ka Rahvaväe ümberkorraldamine. Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. -
Rahvaväe vastupealetung
- aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. Algas Rahvaväe pealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Tänu nendele oli Eesti võõrvägedest vabastatud.
-
Asutava Kogu valimised
Asutav Kogu tuli esimest korda kokku Tallinnas Estonia kontserdisaalis 1919. aasta 23. aprillil ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Moodustati ka uus valitsus, mida hakkas juhtima tööerakondlane Otto Strandman. Asutava Kogu kaks peamist ülesannet oli töötada välja Eesti põhiseadus ja maaseadus. Enamiku oma istungitest pidas Asutav Kogu Toompea lossi Valges saalis. -
Suur pealetung
Laidoner otsustas sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevus Vene ja Läti territooriumile, kus võitluste raskus jääks Vene valgetele ja Läti rahvusväeosade kanda. Esimese löögi andis Narva alt pealetungile läinud Vene valgete Põhjakorpus, mis saavutas kiiresti ulatuslikku edu, jõudes välja Petrogradi kaitseliinideni. Kasutades vastase ridades tekkinud segadust, asus Rahvavägi pealetungile Kagu-Eestis. Tänu sellele õnnestus Eesti üksustel tungida sügavale vastase rindesse ja vallutada Pihkva. -
Period: to
Landeswehr'i sõda
Võnnu lähedal kohtunud Eesti ja Saksa eelosad pidid asuma üheskoos jälitama itta taanduvaid enamlasi, ent omavaheline vaen osutus tugevamaks. Leiti, et Landeswher'i purustamine tähendab jäädavat vabanemist orjusest ning aitab osaliselt tasuda sajanditepikkuse ülekohtu ja alanduste ees. -
Võnnu lahing
Landeswehr'i sõja teine etapp on Võnnu lahing, mis algas saklaste pealetungiga. Neli päeva kestsid ülimalt ägedad lahingud ning alles Eesti varuüksuste saabumine viis kindral Goltzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. Sakslased said korralduse taanduda ning 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused sisse Võnnu linna. -
Riia vallutamine ja vaherahu
Võitlusvaimu minetanud sakslaste kaitseliin murdis Riia all läbi ning Väina jõe suudmesse ilmunud Eesti sõjalaevad võtsid linna kahuritele alla. Nüüd sekkusid uuesti Antandi esindajad, kelle nõudel kirjutati ööl vastu 3. juulit vaherahu. Lepingu kohaselt võttis Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu ja Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma. -
Loodearmee pealetung
Inimesed olid väsinud ning hakati mõtlema aina rohkem rahulepingutele. Läbirääkimistele tõmbas kriipsu peale Loodearmee pealetung, milles oli Antandi nõudel sunnitud osalema ka Eesti. Loodearmee sai lüüa ning võeti vastu otsus loodearmeelastel relvad käest võtta. See otsus vabastas Eesti küll ebameeldivast liitlasest, kuid jättis Rahvaväe taas silm silma vastu Punaarmeega. -
Tartu rahukonverents
Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid, toimus Tartus rahukonverents. Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Vene diplomaadid polnud algselt nõus, aga Punaarmee rünnakute nurjumine Narva all, nõudsid diplomaate järeleandlikkusele. -
Vabadussõja lõpp
02.02.1920 alla kirjutatud rahulepingus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venamaa eestlased said õiguse kodumaale tulla ja Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel. Venemaa tunnustas Eesti iseseivust.
