Eesti Iseseisvumine

Esimese maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Veebruarirevolutsioon

1917

Kasvas sõjatüdimus ja umbusaldus valitsusse. Veebruari lõpus vallandusid Petrogradis toitlusrahutused, mis arenesid kiirelt revolutsiooniks. Sõjavägi läks üle rahva poolele ning keiser loobus oma troonist. Venemaast sai vabariik ja võim läks ajutiselt valitsuse kätte. Juhtpositsioonil olevad pahempoolsed soovisid endale suuremat võimu.

Streik Tallinnas, suur miiting

Mar 2, 1917

Rahutused jõudsid Tallinna ning 20 000 inimest kogunesid miitinguks. Asuti Paksust Margareetast vange vabastama, tapeti vangla ülem ja valvureid. Sõdurid ja madrused tapsid ohvitsere, öösel mitmel pool tekkisid tulekahjud ning oli kuulda tulistamist.

Eestlased demonstreerivad Petrogradis

Mar 26, 1917

Avaldati survet autonoomiaseaduse kehtestamiseks.

Määrus Eestimaa kubermangu juhtumise ajutise korra kohta

Mar 30, 1917

Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati ühiseks kubermanguks. Komissar oli Jaan Poska. Nõuandev organ oli Ajutine Maanõukogu ning täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus.

Maanõukogu valmised

May 30, 1917

Eesti esimesed parlametaarse rahvaesinduse valmised. Ametisse seati Maavalitsus.

Saksa sõjavägi jõuab Eestisse

Sep 1, 1917

Septembris ja Oktoobris, vallutati Lääne-Eesti saared.

Enamlaste kasv

Sep 15, 1917

Nende sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. Lubasid suurelt ning tegid elu jutuga ilusaks.

Oktoobripööre

Oct 26, 1917

1. oktoobril võttis Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissarilt Jaan Poskalt üle. Kohalikuks valitsusasutuseks sai EESTIMAA NÕUKOGUDE TÄITEVKOMITEE. Ühe partei diktatuur.

Maanõukogu otsus

Nov 15, 1917

Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti asutav kogu, kui neid pole siis on võimul Eesti Maanõukogu ning Eestis kehtivad ainult Maanõukogu seadused. See otsus tähendas sidemete katkemist Venemaaga.

Iseseisvuse väljakuulutamine

Jan 1, 1918

Selleks, et saada teiste riikide arvamust Eesti iseseisvumisest saadeti delegatsioon Lääne-Euroopasse. Eestlased lootsid Eesti Asutavale kogule, kuid valimised jaanuari katkestati ära. Otsustati viia käiku revolutsioon. Koostati manifest.

Saksa pealetung

Feb 18, 1918

Enamlased kaotasid Sakslastele ja need löödi Eestist välja, kuna Punaarmee ei olnud piisavalt tugev.

Päästekomitee

Feb 19, 1918

Aitas iseseisvust välja kuulutada. Päts, Vilms, Konik.

Isesesvumise heakskiit

Feb 21, 1918

Manifest kuulutati heaks. Päts ja Vilms tahtsid Haapsalus ja Tartus seda ette lugeda, kuid sakslased jõudsid ette. Tehti koopiad ja jagati laiali.

Eesti Vabariigi ajutine valitsus

Feb 24, 1918

Koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaminister Päts ning asetäitja Vilms.

Saksa okupatsioon

Mar 3, 1918

Vene ja Saksa rahuleping ning kehtis sõjaline diktatuur. Taheti luua Balti riiki, kuie pika viivituse järel loodi see lõpuks 5. novembril

Saksamaa revolutsioon

Nov 11, 1918

Novembri alguses pohkenud revolutsiooni mõjul kukutati troonilt keiser ning loodi sotsialistlik valitsus. Uus valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule 11. novembril.

Esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek.

Nov 11, 1918

Kestis üle mitme kuu. Loodi Kaitseliit, rahvuslased võtsin linna okupatsioonivõimudelt tagasi, kuid Lõuna-Eesti püsis Saksa võim kindlamalt. Lõplikult läks võim eestlastele 21.nov. - Eesti - Saksa kokkulepe Riias.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Oli vaja ühendada Saksa ja Vene revolutsiooni jõud. 28.nov ründas Punaarmee Narvat ning 29. nov. marssisid nad linna sisse. Seal kuulutati välja Eesti Töörahva komuun. Enamlased võtsid niiöelda tagasi Jõhvi Rakvere,Valga,Tartu,Võru. Rahvas ei uskunud sõja vajalikusesse.

Murrang Sõjas

Dec 1, 1918

Rahvas sai aru, et nad on ainsad, kes on võimelised oma kodumaad päästma. Loodi vabatahtlikke üksuseid.

Vastupealetung

Jan 7, 1919

Punaarmee pealetung peatati, Soomusrongid ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu. VEnelased tõrjuti Narvast. 1. veebruariks oli eest võõrvägedest vaba.Punaarmee kogunes Lõunasse, aga jäid ikka Rahvuslastele alla.

Landeswehr´i ja Võnnu sõda

Jun 1, 1919

1. aasta lõpul toimus lätis riigipööre ning see tõi välja uuesti viha Sakslaste vastu. Saksalsed vallutasid Võnnu linna. Kehtestati relvarahu, kuid saksalased said aru, et peavad taanduma. 23.juuni marssisid linna rahvaväelased.Landeswehr´i lahing tootis eestlastes sõjavaimustust. Eesti väed hakkasid juba Riia vallutamise peale mõtlema.

Vaherahu

Jul 3, 1919

Kirjutati alla vaherahule Antandi esindajate nõudmisel. Ulmanise valitsus võttis juhtimise üle, Landeswehr saadeti enamlaste vastu. Sakslased pidi Lätist lahkuma

Vabadussõja lõpp

Jan 3, 1920

Eestlased suutsid punaarmeele vastu pidada ning punaarmee taganes Narvast. Tartu rahukonverents taotles Eesti iseseisvumist ning määras kindlaks idapoolse piiri. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril ja sellega lõppes Vabadussõda.

Rahuleping

Feb 2, 1920

Sellega määrati kindlaks riigipiir ning saadeti laiali kommunistlikud Eesti väeosad, Venemaa eestlased said kodumaale tagasi tulla. Venemaa tunnistas Eestit kui iseseisvat riiki ning Eesti ei pidanud olsalema Vene välisvõägade tasumisel ja sai Vene kullavarudest 15 miljonit kuldrubla.

Molotov-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Nimetati ka Hitler-Stalini paktiks. Mittekallaletungi leping. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa - Venemaale niiöelda läksid Ida-Poola, Soome ja Balti riigid, Bessaraabia. Sasamaale - ülejäänud Poola alad, Leedu.

Sissetung Poolasse

Sep 1, 1939

Saksamaa alustas rünnakut Poolale ja see alustas Teise maailmasõja. 3. septembril kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid: Prantsusmaa ja Suur-Britannia. 17. september - Poolat ründas Punaarmee. Lääneriikide väed, kes olid koondatud Saksamaa piiridele ei alustanud tegevust. Ka demokraatlike riikide väed e kuulutanud sõda NSV Liidule. Moskva ja Berliin said oma plaanidega edasi minna.

Orzel, Poola alvelaeva sisenemine Tallinna sadamasse

Sep 15, 1939

Allveelaev sai põgeneda, kuid Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. 24. septembril esitati Eesti välisministrile, Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. See pakt andis NSV Liidule õiguse liia Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid.

Nõukogude liidu nõudmised Eestile

Sep 26, 1939

NSV Liidu kaitserahvakomissar andis välja käskkirja nõudmisega anda Eestile võimas ja otsustav löök. Arutelud toimusid Tallinnas. Sõjalaevad ja Lennukid tungisid reegleid rikkudes üle piiride ja otsustati Kremli nõudmised vastu võtta.
Eestil ei olnud enam võimalik idavaenlasega võrdseid sõjaressursse välja panna.

Baltisakslaste lahkumine.

Oct 6, 1939

Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutati Saksamaale ümber. Eestist lahkus kuu ajaga 12 600 baltisakslast. See andis Eestile tugeva löögi, kuuldused et Balti riigid on Moskvale maha müüdud tugevnesid.
Olukorra paremaks klaarimiseks sai peaministriks Jüri Uluots, aga ka tema ei suutnud seda olukorda parandada.

Talvesõja algus

Nov 30, 1939

Sarnased lepingud suruti peale ka Lätile (05.10) ja Leedule (10.10).
Soomes ei läinud asjad nii libedalt ja sellepärast alustaski Venemaa 30. novembril sissetungi Soome.
Peale selle, et Nõukogude Liit heideti Rahvastellidust välja, ei jooksnud keegi Soomele appi. Soome suutis tekitada suuri kahjusi ja Kreml oli sunnitud tagasi tõmbama.

Rahuleping

Mar 13, 1940

Soome pidi loovutama 1/10 oma territooriumist ja andma Punaarmeele rendile Hanko poolsaare. Vastutasuks sai Soome säilitada oma iseseivuse ja seda ka sama aasta suvel.

Ultimaatumid

Jun 14, 1940

1. aasta kevadel kasutas Saksamaa välksõja taktikat, suutsid hõivata Taani, Norra, Hollandi, Belgia ja põhjustada suuri kaotusi nii Prantsusmaale kui ka Suurbritanniale. Samal ajal teravdas Nõukogude Liit suhteid Balti riikidega, tõi mehi baasidesse juurde. Ultimaatumid Lätile, Leedule ja Eestile nõudis Nõukogude Liit täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Eestisse saabus Stalini eriesindaja Andrei Ždanov. Tema käsul hakati moodustama uut valitsust. Vabaduse väljakule koguti mõnituhat inimest, nende hulgas oli nii vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja ka umbes 150 tsiviilriides punaväelast. Meelevaldajate rongkäik käis läbi Toompealt ja suundus siis Kadriorgu, nõudes selleaegse valitsuse vahetumis Nõukogude-sõbralikuma valitsusega. Patarei vanglast vabastati osad poliitvangid. Õhtu lõpuks lehviski punalipp Pikas Hermannis.

Uus valitsus

Jun 21, 1940

Samal õhtul nimetati ametisse uus valitsus. UUe valitsuse kooseisus ei olnud alguses mitte ühtegi kommunisti.
Juuli esimestel nädalatel saadeti laiali Riigikogu ja alustati Riigivolikogu valimistega. Rahvusliku opositsiooni kandidaadid tõrjuti kõik kõrvale.

ENSV

Jul 21, 1940

Kommunistlik Riigikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja palus viimase vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil saigi see teoks.
Senine riigiaparaat lammutati, võtmepositsioonid läksid kommunistde kätte. Riigivolikogust sai Ülemnõukogu ja Vabariigi Valitsusest Rahvakomissaride Nõukogu. Juhtiv ja suunav jõud oli eestimaa Kommunistlik Partei.

Sõjaväelased Eestis.

Oct 12, 1940

Oktoobri alguses saabusid Tallinnase kolm Vene miinilaeva ja siis ka maaväed.
Punaväelased eestlastega ei suhelnud ja elasid kinnistel aladel. Pahempoolsete katsed suhtluseks keelati kohe Moskva poolt ära.
Iseseisvus püsis aga Eesti oli siiski Nõukogude Liidu protektoraat. Välispoliitika sõltus ainult idanaabrist. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga, vähenes lääneriikidega.
Talvesõja ajal üritas Eesti jääd neutraalseks, hoolimata Eestist startivatest Vene pommitajatest.

Küüditamine

Jun 14, 1941

Küüditamine toimus korraga kolmes Balti riigis. Eestist küüditati umbes 10 000 inimest. Enamik neist tapeti või nad hukkusid Venemaal.

Suvesõda

Jun 21, 1941

Punaarmee kandis suuri kaotusi ja taandus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu ja jõudsid ka Eestini. Punaarmee oli piirilahingutest nii löödud, et loovutas Lõuna-Eesti, saavutas kontrolli aga Põhja-Eesti üle. Sakslased suutsid juuli lõpul sisse murda Emajõel seisva Punaarmee korpuse. Jõudsid Soome laheni ja hõivasid Narva.

Rahvuslik ülestõus

Jul 10, 1941

Tartus puhkes rahvuslik ülestõus, metsavennad suutsid hoida Punaarmeed tagasi kuni Saksa vägede saabumiseni. Nende peamised vastased olid Punaarmee, NKVD väeosad ja hävituspataljonid. Hävituspataljonid suutsid Suveõja jooksul tappa ligi 2000 tsiviilisikut. Tapeti ka niisama, vähima kahtluse korral.

Tallinna maha jätmine

Aug 28, 1941

Punaarmee ei suutnud enam vastu panna ja jättis Tallinna maha.

Sakslaste tagasitulek

Dec 5, 1941

Alguses võtsid eestlased Saksa vägesid väga hästi vastu. Oldi nagu unustatud et tegu oli samade orjastajatega.
Detsembris moodustati Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest Ostlandi riigikomissariaat.
Eesti Omavalitsus oli kohalik kollaborant Saksa vägedele, eesotsas Hjalmar Mäega. Ümbertehtud rassiliselt puhas Eesti pidi saama Suur-Saksamaa koostisosaks.

Suured kahjud

1944

Järjest pommitati nii Narvat, Jõhvit, Tapat ja ka Tallinnat ning lõpuks Tartut. Õhurünnakud pigem vihastasid sõjamehi, mitte ei pannud alla andma.

Üldmobilisatsioon

Jan 30, 1944

Eesti Omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatiooni, seda toetasid ka rahvuslikud ringkonnad. Eestlasi õhutati astuma välja Eesti eest, kohutava Punaarmee vastu. Veebruari keskel suundus Punaarmee pealetungile Narva alla. Märtsi alguseks suudeti vaenlane tõrjuda linnast põhja poole, jõe taha.

Tartu maha jätmine

Aug 25, 1944

Punaarmee suutis enda kontrolli alla saada Tartu ja hoolimata sakslaste pingutustest ei suutnud nad vastu panna.

Taasiseseivuse kuulutamine

Sep 18, 1944

Alguses moodustati vastupanu gruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Levitati Saksa-vastaseid üleskutseid ja räägiti omariikluse taastamisest. Jäädi ootama sobivat momenti, et taasiseseisvumine välja kuulutada. 18. septembril kuulutati välja Vabariigi Valitsus, koos uute juhtide ja juhatajatega. Loodeti, et suudetakse hoida Tallinnat Valitsuse käes, aga seda jäid tagama ainult juhuslikud Eesti sõdurid, kes pealinnas viibisid.

Valitsuse lahkumine

Sep 21, 1944

Eesti valitsus otsustas lahkuda ja asju edasi jada eksiilis. Paljud saadi aga kätte ja saadeti laagritesse või lasti lihtsalt maha. Sini-must-valge lipp tulistati Hermanni otsast lihtsalt alla

Tallinn võetakse üle

Sep 22, 1944

Hommikul sisenesid Nõukogude Liidu väed Tallinna ja pärastlõunaks oli terve linn punaväelaste käes. Kogu mandriosa okupeeriti. Väikesed rahvuslikud grupid suutsid küll pealetungi aeglustada, aga mitte ära hoida. Selle tagajärjel said väga paljud eestlased pääsetee üle mere. Seda nimetataksegi Suureks Põgenemiseks. Kõige viimane ala - Sõrve poolsaar okupeeriti alles 24. novembril.