I maailmasõja algus (1. august 1914) kuni Vabadussõja algus (28. november 1918) kuni Vabadussõja lõpp (03.02.1920), Molotovi-Ribbentropi pakt kuni Nõukogude võimu taaskehtestamiseni.

I maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Kuulutas Saksamaa Venemaale sõja

Põhja-Balti Komitee (Lõuna-Eesti)

1915

Sõjasündmuste käigus põgenenud inimeste eest tuli hoolt kanda, loodi J.Tõnissoni ettevõttel Põhja-Balti Komitee. Keskus Tartus.

Linnadeliidu Tallinna Komitee

1915

Põhja-Eestis Pätsi eestvõttel rahvuslaste koondamiseks sõja tingimustes.

Sõjategevus

1915

Jõudis Eesti lähistele. - sakslased Riia all.

Eesti vetes saksa sõjalaevad

Aug 1, 1915

Paanikas lasti "Waldhof" õhku. Paldiski kohal tseppeliin.

Kriisiaasta

1916

Majandus kokku varisemas, sõjavägi demoraliseerunud.
Valitsus on segaduses, see aga annab lootust vähemlastele.

Iseseisva Poola riigi taastamine

Nov 5, 1916

Aasta jooksul tekkinud erakonnad.

1917

Eesti Demokraatlik Erakond - Tõnisson
Eesti Maarhva Liit - Raamot,Päts
Tööerakond - Vilms, Standman
Eesti vähemlased - Martna, Rei
Eesti esseerid - Kruus, Suits
Enamlased - Anvelt, Pöögelmann, Kingissepp

Veebruarirevolutsioon

Feb 26, 1917

Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad ddemokraatlikule arenguteele.

Eestisse jõudsid rahutused

Mar 2, 1917

Kõnedest üles köetud miitingulised suunddusid punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama.

Autonoomiaseaduse projekt

Mar 15, 1917

Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.

Demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu jutimise ajutise korra kohta.

Mar 30, 1917

Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa Jaan Poska.

Eestima saatis Sõja-Revolutsiooonikomitee oma komissarid Tallinna garnisioni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse.

Oct 23, 1917

Samuti punakaartlased asusid patrullima linna tänavail.

Kingissepp võttis võimu kubermangukomissarilt Jaan Poskalt.

Oct 27, 1917

Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas Jaan Anvelt.

Maanõukogu otsused

Nov 15, 1917

1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2) Kuni Asutava Kogu kokkuastumisteni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu
3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.

Eesti Asutava Kogu valimised katkestati

Nov 26, 1917

Pärast seda, kui selgus, et enamlased ei saavuta Asutavas Kougs absoluutset enamust. Samal ajal kehtestati kogu Eestis piiramisseisukord ning algab baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine.

Saka pealetung

Feb 18, 1918

Loodi Päästekomitee

Feb 19, 1918

Kuulusid Konstatin Päts, Jüri Vilms ja Konstatin Konik.

Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti

Feb 21, 1918

Pärnus loeti manifest ette.

Feb 23, 1918

Hugo Kuusner, Endla teatri ees

Viljandis loeti ette manifest.

Feb 24, 1918

Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

Feb 24, 1918

Peaminstrik sai Konstatin Päts ja asetäitjaks Jüri Vilms.

Brest-Litovskis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping

Mar 3, 1918

Jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid kuna neil polnud nende aladega asja siis kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.

Toimusid Maanõukogu valimised

May 26, 1918

Eesti esimesed parlamentarrse rhvaesinduse valimisedd. Maanõukogu omakordda seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse.

Sõjategevus

Aug 1, 1918

Saksa väed vallutasid Riia ja ületasid Väina jõe, mis oli viimaseks looduslikuks tõkkeks teel Eestisse.

Saksamaal puhkes revolutsioon

Nov 8, 1918

See viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele.

Üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek.

Nov 11, 1918

Maanõukogu astus uuesti kokku

Nov 20, 1918

Lõpiluklt läks võim eestlastele, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele.

Nov 21, 1918

Vabadussõda puhkes

Nov 28, 1918

Punaarmee rünnak Narvale. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist asusid Saksa väed Narvast lahkuma ning väikesearvulised Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema.

Punaarmee marssis Narva sisse

Nov 29, 1918

Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Enamlaste sõnul iseseisev riik. Sisuliselt oli tegu Nõukogude Venemaa marionettriigiga, mis loodi selleks, et näidata Eesti toimuvat siinse kodusõjana.

Eestile appi

Dec 2, 1918

Saabus Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis relvi ja hiljem 4000 vabatahtlikke.

Punaarmeel õnnestus vallutada ligi pool Eesti mandrialast.

Jan 5, 1919

Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.

Eesti väed koos Soome vabatahtlikega alustasid üldist vastupealetungi.

Jan 7, 1919

Umbes kolme nädalaga oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja Julius Kuperjanovi pataljonil.

Hõivati raudteesõlm Valga, Paju lahing

Feb 1, 1919

Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alüksnest. Seega oli Eesti võõrvägedest puhastatud.

Punaarmee proovis Eestit vallutada

Feb 15, 1919

Peamised lahingud toimusid Petseri-Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel. Kolm kuud prooviti kuid Rahvavägi jäi peale.

Tallinnas kogunes Eesti Asutav Kogu

Apr 23, 1919

Saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vasuvõtmine.

Laidoner otsustas lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile.

May 1, 1919

Eestil ja Saksal tekkis omavheline vaen

Jun 1, 1919

Sakslased vallutasid Võnnu linna. Antandi esindajate nõudel kehtestati ajutine relvarahu, kuid püsivat kokkulepet ei saavutatud ja mõlemad pooled kasutasid vaheaega uuteks lahinguteks valmistumiseks.

Rahväe üksused marssisid lahinguteta Võnnu linna sisse.

Jun 23, 1919

Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga. Neli päeva kestsid ülimalt ägedad lahingudd ning alles Eesti varuüksuste saabumine viis kindral Goltzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. Seetõttu said sakslased korralduse taanduda.

Vaherahu Riia

Jul 3, 1919

Eesti sõjaväelased võtsid linna kahuritule alla. Antandi esinadjad sekkusid, kelle nõudel kirjutati vaherahu.

Eesti-Vene kohtumine Pihkvas

Sep 15, 1919

Tagalas kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Seetõttu tekitas Vene valitsuste ettepanek alustada rahuläbirääkimisi elavat huvi. Lõppes tulemusteta.

Rahukõnelused Nõukogude Venemaaga

Dec 5, 1919

Tartus

Ägedad heitlused Narva pärast.

Dec 26, 1919

Punaarmee paisatas linna alla oma viimased varud. Läbimurre ebaõnnestus ning verest tühjaks jooksnud punased polgud lõpetasid pealetungi.

Radikaalne maareform

1920

Suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele.

Hakkas kehtima vaherahu

Jan 3, 1920

Allkirjastati Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistliku eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustustest osaleda Vene välisvõlgade tasumise ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest, Venemaa kinnitas et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.

Suve jooksul toimusid munitsipaalvalimised.

Jun 1, 1921

Samal ajal kuulutati eesti keel kogu kubermangus ametlikuks asjaajamisekeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samuti hakati looma Eesti rahvusväeosi.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Saksamaa ründas Poolat

Sep 1, 1939

Nõukogude Liit ründas Poolat

Sep 17, 1939

Sõjaliselt võimsaks peetud Poola purustati vähem kui kuuga, Poola riik likvideeriti ning jaotati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Poola liitlased Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid aktiivset sõjategevust läänerindel ei toimunud.

Nõukogude Liit sundis Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud.

Sep 27, 1939

Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati Nõukogude sõjaväebaasid. Eestisse toodi lepingu järgi 25 000 meest.

Ründas Nõukogude Liit Soomet

Nov 1, 1939

Algas Talvesõda. Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas. NSV Liit kasutas Eesti lennuvälju Soome pommitamiseks, rikkudes Eesti neutraliteeti. Neutraliteedist tulenevalt takistas Eesti vabatahtlike minekut Talvesõtta, kuid sellest hoolimata jõudis Soome kümneid Eesti vabatahtlikke.​

Asustati Umsiedlungi käigus Eestist Saksamaale üle 14 000 inimese.

1940

Nõukogude Liit esitas Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid

Apr 1, 1940

Nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist.

Eesti okupeeriti vastavalt pealesunnitud „Narva diktaadile”

Jun 17, 1940

Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi

NSV Liidu näpunäidete järgi seati ametisse prosovetlik nukuvalitsus

Jun 21, 1940

Peaminister Johannes Vares. Alustati sovetiseerimisega

USA aseriigisekretär Sumner Welles, et USA ei tunnusta Balti riikides jõuga toime pandud muutusi

Jul 23, 1940

See oli lääneriikide mittetunnustamispoliitika algus.

Inkorporeeriti Eesti liiduvabariigina NSV Liitu

Aug 6, 1940

Tuli käibele NSV Liidu rubla

Oct 1, 1940

Kommunistliku propaganda vastu

1941

​Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks ja puhastati „nõukogudevaenulikust elemendist”. Kuni 1941. aasta suveni vahistati ja saadeti Nõukogude vangilaagritesse või/ja hukati suurem osa eliidist, ca 9400 inimest. 1941. aasta juunis deporteeriti veel umbes 10 000. Neile lisanduvad 1941. aasta kevadtalve ca 7000 järelümberasujat. Eesti elanike arv oli 1940. aasta alguses 1,13 miljonit.

Nõukogude Liidu ja Saksamaa kokkuleppel nn Järelümberasumise käigus viidi Eestist Saksamaale veel ca 7000 inimest.

May 1, 1941

Alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu

Jun 22, 1941

Wehrmacht ületas Eesti piiri

Jul 7, 1941

Eesti mandirosa ja saared olid okupeeritud.

Oct 21, 1941

​Pärast Nõukogude vägede väljatõrjumist Eesti pinnalt saadeti eestlaste iseformeerunud üksused Saksa väejuhatuse poolt laiali. Ent rindeolukorra halvenemise tõttu hakati peagi taas formeerima eesti vabatahtlike üksusi Saksa ülemjuhatuse all. Hiljem võeti mehi Saksa väkke ka kohustuslikus korras, seda nii teenistuskohustuste raames (politseinike ajutine suunamine politseipataljonidesse) kui ka mobilisatsioonidena.

Algas Punaarmee eesti rahvusväeosade moodustamine

1942

Alustati Eesti SS-leegioni moodustamist

1942

Viimane peaminister Jüri Uluots oma lähikonnaga asus koostööle põrandaaluse Eesti Vabariigi Rahvuskomiteega

1944

Sõjaeelsed teravad poliitilised erimeelsused valitsusmeelsete tegelaste ja opositsioonierakondade liikmete ja toetajate vahel ületati.

Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände

Feb 1, 1944

Märtsipommitamine

Mar 9, 1944

Moodustas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots Vabariigi Valitsuse Otto Tiefi juhtimisel

Sep 1, 1944

Sakslaste lahkumise ajal.

Punaarmee vallutas Eesti sakslaste käest

Nov 24, 1944