ajatelg

veebruarirevolutsioon

Feb 23, 1917

1917 aasta aluses lahvatas Petrogradis sõja sündmuse, valitsuse ebapopulaarsuse ning kibeda majandusliku olukora tõttu revulutsioon, mis jõudis mõne aja pärast ka eestisse. 23 veeb. 1917 algas Petrogradis üldstreik, mis kasvas kiiresti poliitiliseks välja astumiseks. 23 veebruaris andis erisõjaväeringkonna ülem kindral käsu avada demonstratide pihta hoiatustuli, milles keelduti ja sõjaväelased hakasid üle minema ülestõusnute poole. 27 veebruaril ühines mässava rahvaga kogu Petrogradi karnison.

Autonoomiaseadus – Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa Kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.

Apr 12, 1917

Kinnita Venemaa aiutine valitsus Eesti aiutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku Autonoomia. Ühtlasi ühendati senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhja osa üheks Eestimaa kubermanguks.

Saksa Keisririigi väed vallutavad I Maailmasõjas Lääne-Eesti saared

Sep 29, 1917

1. sept. 1917. a. algas Lääne-Eesti saarte vallutamine Saksa vägede dessandiga Tagalahes. See oli saksa suurim dessantoperatsioon I Maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon

Kommunistide riigipööre Petrogradis ja Tallinnas

Oct 26, 1917

Kommunistid riigipööre Petrogradis, Tallinnas 1,dets. 1924 oli Nõukogudeliidu ebaõnnestunud võimu haaramis katse Eestis. Oktoobrirevolutsioon e. oktoobripööre oli Petrogradis 24.-26. okt. 1917 toiminud riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Aiutise Valitsuse. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit.

Maapäev kuulutab ennast kõrgeimaks võimuks Eestis

Nov 28, 1917

28.nov 1917.a. kuulutab Eestimaa Kubermangu Aiutine Maanõukogu end kõrgemaks võimuks, mis oli esimeseks sammuks omariikluse suunas.

Päästekomitee moodustamine (NB! Nimeta ka Päästekomitee liikmed)

Feb 19, 1918

1917.a. nov. alanud Bresti rahu läbirääkimised Venemaa ning keskriikide vahel jooksid ummikusse. Saksamaa tühistas Venemaaga sõlmitud vaherahu ning teatas, et alustab 18 veeb. 1918 uut pealetungi idarindel. Uudis jõudis Tallinnasse 19. veeb. Maanõukogu vanematekogu kutsus seepeale "Estoniasse" kiiresti kokku poliitiliste liidrite koosoleku. Otsustati esimesel võimalusel Eesti vabariik välja kuulutada. Selleks moodustati Eestimaa Päästmise Komitee. liikmed: Esimees K. Päts, K. Konik ja J. Vilms.

Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ja Tallinnas

Feb 23, 1918

Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21.veeb. 1918 vastu võetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti vabariigi iseseisvusmanifest. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23.veeb. 1918 Pärnu Endla teatri rõdult. 25.veeb. loeti ette Tallinnas.

Saksa Keisririigi okupatsioon Eestis

Sep 29, 1918

29.sept. 1918 algas Saksa keisririigi vägede okuparsioon Lääne-Eesti saarte vallutamiseks. 4.märtsiks jõudsid Saksa väes Narva.

Vabadussõja algus, enamlaste pealetung Narva all

Nov 28, 1918

Vabadusõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov. 1918 - 3.jaan. 1920. Nõukogude Venemaaga. 28.nov 1918 alustas Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude venemaa ja Eesti vabariigi vahel.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31.jaan. 1919 Eesti rahvaväe, Tartu - Valga gruppi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Valga pärast toimunud lahing Paju mõisa all.

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Võnnu lahing 19.-23 juuni 1919. Eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Võnnu lahind toimus Cesise lähistel Põhja-Lätis. Lahingu võitsid eestlased. Seda päeva, 23.juunit, tähistatakse eesti kalendris võidupühana.

Tartu Rahu

Feb 2, 1920

2.veeb. 1920 sõlmiti Tartu Rahuleping Eesti vabariigi ja nõukogude Venemaa vahel, millega lõpetab Vabadussõda. Määrati Eesti idapiir ning nõukogude Venemaa tunnustas Eesti vabariigi iseseisvust.

Maapäeva (ehk Maanõukogu) valimised ja Maavalitsuse moodustamine

Apr 4, 2017

Vene impeeriumi kooseisu kuulunud Eesti alal oli esimene parlamentaarne rahvaesindus Eestimaa aiutine Maanõukogu e. Maapäev. See tegutses 1917.a. 14. juulist- 1919. a. 23. aprillini, langetades kaalukaid otsuseid. Esimeheks valiti Artur Valmer, liikmeteks Jaan Tõnisson, Jüri Vilms, Konstantin Päts, jt. Eesti Maavalitsus oli Eestimaa kubermangu valitsus 2. aug. - 24. veeb. 1918.