-
Period: 1 CE to 1200
muinasaeg
Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. -
Period: 1 CE to 1200
vanaeesti keel
Vanaeesti keeles toimusid esimesed muutused mis eristasid eesti keeleteistest läänemeresoome keeltest -
Period: 1200 to 1550
orduaeg
Muistse vabadusvõitluse järel tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiususati -
Period: 1200 to
Murrangueesti keel
Murrangueesti ajajärk tõi kaasa väga palju keelemuutusi. Selle perioodi lõpuks oli eesti keel juba üldjoontes sarnane tänapäeva eesti keelega. -
Period: 1224 to 1227
Esimesed eestikeelsed kirjapanekud
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku "Liivimaa kroonikas", mis kajastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. -
Period: 1500 to
Eesti kirjakeele algus 16. sajandil
Vanimad säilinud eestikeelsed tekstid on seotud luterliku reformatsiooni levikuga. Need tõlkelised usutekstid, mille kirjapanijad olid sakslastest pastorid. Sellepärast nimetatakse eesti kirjakeele varasemat arengujärku kiriku keele ajajärguks. -
1535
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat on Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus -
Period: 1550 to
Rootsi aeg
Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algul osaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kuningriigi koosseisu. -
Period: to
17. sajandi kirjakeel
Esimesed eesti keele grammatikad, mis tähendas püüdlust kujundada kirjakeele normi ja seletada eesti keele nähtusi ennekõike ladina keele grammatikatraditsioonist lähtudes. -
Period: to
Heinrich Stahli
Tema panus oli eelkäijate omast suurem tänu sellele, et tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas -
Esimesed eesti keele grammatikad
Heinrich Stahli põhja-eestikeelne "Anführung zu der Esthnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde") -
Period: to
17. sajandi lõpp ja 18.sajandi algus
- sajandi lõpp oli eesti kirjakeele arengus murranguline. Selleks ajaks oli juba ligikaudu sada aastat tegeletud piiblitekstide tõlkimisega.
-
Period: to
Uuseesti keel
Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1739. aastal. Tänu sellele võttis kindla kuju eesti kirjakeel. -
Period: to
Mõisaaeg
Algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Kuigi mõisad ja pärisorjus eksisteerisid ka varem, iseloomustab seda perioodi Balti erikord, mis kujunes baltisaksa mõisaühiskonna hiigelajaks. -
Period: to
Eestikeelse ilukirjanduse algus
- sajandi esimesel poolel välja kujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid ka 18. sajandi jutukirjanikud Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel.
-
Eestikeelse täispiibli ilmumine
Eesti keelse piibli olemasolu aitas kaasa lugemis oskuse levikule ning avardas rahva silmaringi. Seda loeti ka taluperedes. -
Period: to
Otto Wilhelm Masing
Oli püüdnud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta. Ükski sellistest uuendustest ei tulnud siiski laiemalt käibele. Õnnestunud ettepanekuna võttis Masing eesti keele õ-hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. Masing olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa Näddala-Leht(1821-1823 ja 1825 -
19.sajandi eesti kirjakeel
Selle perioodi tunnus on ühtse eesti kirjakeele poole püüdlemine. 1860.- 1880. aastatesse jääb ka eesti rahvuse kujunemise seisukohalt tähtis rahvusliku liikumise kõrgaeg. -
Period: to
uue kirjaviisi sünd
- sajandi esimese poole estofiilidest saksa pastorite hulka kuulus ka uue kirjaviisi alusepanija Eduard Ahrens. Tema põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehtnischen Sprache Revalschen Dialektes" ("Tallinna murde eesti keele grammatika") on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele õpetus. milles on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad
-
Period: to
Ferdinand Johann Wiedemann
Alates 1861. aastast pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. -
Period: to
Ärkamisaeg
Saksa keel püsis asjaajamis- ja kultuurkeelena, vene keele asend oli ebamäärane. -
Period: to
Venestamisperiood
Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti vene keelseks. Kujunes välja kolme kohaliku keele - vene, saksa ja eesti - kolmekeelsus. -
Period: to
Johannes Aavik
Ta pidas oluliseks, et uudiskeelendeis oleks kasutatud vaid selliseid häälikuid ja häälikuühendeid, mis on olemas keele enese sõnades. Sellisel viisil on loodud näiteks tegusõna veenma, soome-eeskujuline ese (soome esine), inglise-eeskujuline roim ( ingl crime) ja vene keele eeskujul laup ( vene lob). -
Esimene õigekeelsussõnaraamat
Koostati rühmatööna aastatel 1910-1918. Käsikiri arutati põhjalikult läbi Eesti Kirjanduse Seltsi keele toimkonna 167 koosolekul. -
Period: to
Eestiaeg
Algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ainsaks ametlikuks keeleks Eesti Vabariigi territooriumil. -
Normitud kirjakeele õpe eesti rahvakoolides
Alates 1927. aastast hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt. -
Period: to
Nõukogudeaeg
Seda perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus: paljud ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti- vene kakskeelseks või venekeelseks. -
Period: to
Kirjakeel nõukogude ajal
Pärast II maailmasõda algas Eestis nõukogude periood, mida iseloomustatakse vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses nii ideoloogilise surve tõttu kui ka otsekontaktide tulemusena. -
Period: to
Üleilmastumise aeg
Algas Eesti taasiseseisvumisega. Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel. Kõik ametliku elu valdkonnad eestistati, kuid ogapäeva elus kasutatakse ka jätkuvalt vene keelt. -
Period: to
Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis
Alates 1990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus. Uued inglise laenusõnad on sageli kirjakeeles kasutusel rööpselt nii originaalkujulise tsitaatlaenuna kui ka eesti keelde mugandatud kujul.