Eesti keele lugu

By facebooker_1115582845612039
  • Period: 500 BCE to 1200

    vanaeesti keel

  • Period: 500 BCE to 1200

    muinasaeg

    Esimene sotsioperiood. Kujunesid välja põhimurded ning puudus kirjakeel.
  • Period: 1200 to

    murrangueesti keel

  • Period: 1200 to 1550

    orduaeg

    Tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati. Eesti keel jäi madala staatusega keeleks.
  • 1241

    vanimad kirja pandud eestikeelsed kohanimed, mis on säilinud

    Sisaldab kohanimesid nagu Peskulae ´Pääsküla´, Hirwae ´iru´, Ketherae ´Kehra´ ja Hakriz ´Hageri´.
  • 1535

    esimene säilinud eestikeelne raamat

    Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus
  • Period: 1550 to

    rootsiaeg

    Eesti liideti Rootsi kuningriigi koosseisu. Linnad olid mitmekeelsed (eesti, rootsi, saksa). Loodi eesti kirjakeel.

  • esimesed eesti keele grammatikad

    Heinrich Stahl "Juhatus eesti keele juurde" (1636)
    Johannes Gutslaff "Grammatilised vaatlused eesti keelest (1648)
  • Period: to

    Heinrich Stahli

    Tema raamatud ilmusid trükituna ning levisid ka Eesti kirikuõpetajate seas. Kokku on ta tekste säilinud 1700 lehekülge.

  • Forseliuse kirjaviis

    Bengt Gottfried Forselius pakkus välja uue kergemini loetava kirjaviisi. Seda nim. vanaks kirjaviisiks.
  • Period: to

    misjonilingvistika

    1686 ilmus lõunaeestikeelne uus testament "Wastne Testament", mis oli põhiliselt tõlgitud Andreas ja Adrian Virginiuse poolt.
    1715 ilmus trükist põhjaeestikeelne uus testament.

  • eestikeelse ilukirjanduse algus

    1. sajandil kujunes välja raamatukeele traditsioon, mida jätkasid jutukirjanikud, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel.
  • Period: to

    uuseesti keel

  • Period: to

    mõisaaeg

    Eesti liideti Vene tsaaririigi koosseisu. Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust.

  • eestikeelse täispiibli ilmumine

    Ilmus esimene eestikeelne taäispiibel "Piibli Raamat, se on keik se Jummala Sanna". See kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist.

  • Õ tähe kasutusele võtmine

    Otto Wilhelm Masing eestvedamisel võeti 19. sajandi algul kasutusele uus täht "õ".
  • Period: to

    F. R. Kreutzwald

    Kreutzwald polnud keeleteadlane, kuid temast sai ajapikku uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja.
  • Period: to

    Ferdinand Johann Wiedemann

    Esimene professionaalne keeleteadlane. Alates 1861. aastast keskendus eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. 1869. ilmus tema "Eesti-saksa sõnaraamat.

  • Marawha Näddala-Leht

    O. W. Masing andis välja Marawha Näddala-Lehe esimest korda aastal 1821. Selle kaudu lisandas eesti keelde palju uut sõnavara.

  • "Tallinna murde eesti keele grammatika"

    Eduard Ahrens, uue kirjaviisi alusepanija avaldas põhjaeesti keele grammatika. I osa 1843, II osa 1853.
  • Period: to

    ärkamisaeg

    Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, arenes raamatukultuur ning eestlaste kirjaoskus kasvas.
  • Period: to

    venestusaeg

    Haridus ning teadus muudeti venekeelseks. Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.
  • Period: to

    Johannes Aavik

    1. aastal avaldas "Keeleuuenduse äärmised võimalused". Aavik lähtus ideest, et keel on instrument, mis vajab pidevat täiustamist. Aavik moodustas elu jooksul umbes 300 tehistüve, millest tänapäeval on kasutusel umbes 50.

  • Esimene õigekeelsusõnaraamat

    "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat"
  • Period: to

    Eesti aeg

    Loodi eestikeelne ülikool. Saksa ja vene keele osatähtsus kahanes. Kirjakeele haridus muutus kohustuslikuks.

  • normitud kirjakeele õpe eesti rahvakoolides

    1. aastateks oli kooliõpetuses aluseks E. Muugi õpikud ning õigekeelsusnormide puhul lähtuti Muugi "Väikesest õigekeelsus-sõnaraamatust".
  • Period: to

    nõukogude aeg

    Enamus ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti-vene- või venekeelseks. Murded hääbusid.
  • Period: to

    Kirjakeel nõukogude perioodil

    Pärast II maailmasõda suurenes vene keele kasutus avalikus keelekasutuses.Kasutusele tuli vene-eeskujulisi sõnu, mis on kasutusel ka tänapäeval.
  • Period: to

    üleilmastumise aeg

    Algas Eesti taasiseseisvumisega. Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel.
  • Period: to

    kirjakeel taasiseseisvunud Eestis

    Alates on 1990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus.

  • Emakeele seltsi keeletoimkond

    Alates 1993. aastast, pärast VÕKi likvideerimist on kõige olulisemaks keelekorralduslikuks instantsiks Emakeel Seltsi keeletoimkond. Kirjakeele normi aluseks on ÕS 2013.

  • Eesti lipp :)

    Eesti lipp :)