-
1200
Eesti keele kujunemise algus
Eesti keel hakkas kujunema 2000-2500 a. tagasi läänemeresoome algkeelest. -
Period: 1200 to
Eesti keele algus
Kolm sündmust
Kuni 1200 - vanaeesti keel
1200-1700 - murrangueesti keel
1700-tänapäev uuseesti keel -
1300
Eesti keele kirja algusaeg
Esimene kirjapanek - tänapäev
1535 - Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat.
16.-17. saj - Eesti kirjakeelt iseloomustas ebajärjekindel kirjaviis, vormistik ja lauseehitus.
17. saj. kirjakeel oli eesti kirjakeele arengus murranguline.
17.-18. saj. kirjakeel - 1739 - Eestikeelse täispiibli ilmumine.
18. saj - Eestikeelse ilukirjanduse algusaeg. Kirjanikud : F. Gustav Arvelius, O. REinhold von Holtz ja paljud muud -
Uuem kirjakeel. Õ-täht ja nädala leht.
Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Tahtis eestlastele lisamärkide abil keelt hõlpsamini arusaadavaks muuta.
Masinug olulisim väljaanne on Marhwa Näddala-Leht -
E. Ahrens ja uue kirjaviisi sünd, F. R. Kreutzwaldi panus keelde
Tema grammatika näitematerjali võib pidada esimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdekogus. Ahrensi grammatikal on olnud suur mõju hilisematel keelte õpetustel.
F. R. Kreutzwald - Ta ei olnud keeleteadlane kuid tast sai aja jooksul uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. -
F. J. Wiedemann
Esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult, oli Ferdinand Johann Wiedemann. Alates 1861. aastast pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. -
Õigekeelsusraamat ja Johannes Aavik
Eesti haritlastele sau sekgejs kirjakeele sõnavaraline piiratus, mistõttu muutus oluliseks kultuurisõnavara arendamine.
Johannes Aavik - Pärast ülikooli lõpetamist esitas ta radikaalse keeleuuendus kava, mis hõlmas nii sõnavara kui ka grammatikat. Aavik propageeris oma uuenduskava paljudes väljaannetes ja esitas hulgaliselt konkreetseid sõnaloendeid. -
Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis, emakeele seltsi keeletoimkond
Alates 19990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus. Uued inglise laensõnad on sageli kirjakeeles kasutusel rööpselt nii origninaalkujulise tsitaatlaenuna kui ka eesti keelde mugandatud kujul.
Emakeele Seltsi keeletoimkond - Alates 1993. on olulisemaks keelekorralduslikuks instantsiks Emakeele Seltsi keeletoimkond, kes otsustab ka normingumuutusi.
Tänapäeva kirjakeele põhijooned - Tänapäeva kirjakeelt iseloomustab keelekasutuse vabaduse suurenemine. -
Eesti keele sotsioperioodid
enne 1200 - muinasaeg - Eesti keele esimene sotsioperiood.
peale 1200 - orduaeg - Algas 13. saj. Eesti keel jäi madala staatusega keeleks
1600 - rootsi aeg - 16. saj. Eestis reformatsioon
1800 - mõisaaeg - Algas Eesti ala liitmist vene tsaarriigi koosseisu.
1870 - ärkamisaeg - Hakkas tekkima eesti keelne haritlaskond.
1900 - venestusaeg - kestis Eesti iseseivuseni.
1930 - eesti aeg - Loodi ülikool.
1970 - nõukogude aeg - vene keele kasutuse tõus.
2000´- üleilmastumise aeg - Taasiseseisvumine.