-
Period: Jan 1, 1200 to
Murrangueesti keel
-
Period: Jan 1, 1200 to Jan 1, 1550
Orduaeg
-
Period: Jan 1, 1224 to Jan 1, 1227
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid
Esimesed eestkeelsed lausekatkendid on kirja pandud Hendriku "Liivimaa kroonikas", mis kajastab neil aastail toimunud vallatusretke Liivimaale. -
Period: Jan 1, 1550 to
Rootsi aeg
-
39 jutlust
- sajandi põhjaeestilisest allikatest pakuvad tänapäeval väga väärtuslikku materjali Georg Mülleri aastatel 1600-1606 kirjapandud 39 jutlust.
-
Henrich Stahl
17.sajandi kirjakeele mõjukaimaks kujundajaks ja varasema ebaühtlase kirjaviisi fikseerijaks võib pidada Tallinnas sündinud ning hiljem Eesti- ja Ingerimaal tähtsaid kirjalikke ameteid pidanud Henrich Stahli (1600?-1657). -
Forswliuse kirjaviis
-
Ilmus arvatavasti Forseliuse aabits
-
lõunaeestikeelne Uus testament "Vastne testament"
-
Period: to
Uuseesti keel
-
Period: to
Mõisaaeg
-
Põhjaeestikeelne Uus testament
-
Esimene eestikeelne kalendriseeria
-
Eesti-Saksa sõnaraamat
Salmo Heinrich Vestringi käsikirjaline "Lexicon Esthonico Germanicum" ehk "Eesti-saksa sõnaraamat. -
August Wilhelm Hupel
1727-1819 A. W. Hupel oli Äksi pastor aastail 1760–1764,
Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804,
kodu-uurija ja literaat. -
eestikeelne piibel
"Piibli Ramat, se on keik se Jumala Sanna" Põhja-Eesti keskmurre -
Otto Wilhelm Masing
Väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat Otto Wilhelm Maing (1763-1832) oli püüdnud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta. Kuid ükski sellistest uuendustest ei tulnud laiemalt käibele. -
Eduard Ahrens
1803-1863
Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid enamik kirikuõpetajad sakslased ning piiblikeel toetus saksa ja ladina keele grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks.
1853. aastal ilmus grammatika teine trükk koos lauseõpetusega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobis eesti keele hääldusega paremini. Tema soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860. aastate teis -
Ferdinand Johann Wiedemann
1805-1887
Esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teadlikult. Alates 1861. aastastpühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. 1869. aastal ilmus tema "Estnisch-deutsches Wörterbuch" ("Eesti-saksa sõnaraamat"). -
Marahwa Näddala-Leht
O. W. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne (1821-1823 ja 1825) -
Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd
- sajandi esimese poole estofiilidest pastorite hulka kuulus ka uue kirjaviisi alusepanija Eduard Ahrens. Tema põhjaeesti keele grammatika "Tallinna murde eesti keelne grammatika" ( I osa 1843, II osa 1853) on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika, milles on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad. Esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid soome keelest.
-
Mihkel Veske
28.01.1843 - 16.05.1890
Luuletaja, keele- ja rahvaluuleteadlane, kes õppis keeletedust, lõpetades stuudiumi 1872. aastal filoloogiadoktori kraadiga. Ta oli ühtlasi esimene teaduskraadiga eestlasest keeleteadlane ja eesti keele süvauurija. Oma väitekirjas käsitles ta keeleajalooliselt soome-ugri keelte grammatikat. -
Karl August Hermann
1851-1909
Lõpetas1880. aastal doktorikraadiga Leipzigi ülikooli. Tema väitekiri käsitles välteprobleeme. Hermann töötas 20 aastat Tartu ülikooli eesti keele lektorina. Tema tähtsaim keelealane töö lisaks doktoriväitekirjale on 1884. aastal ilmunud keeleõpetus "Eesti keele Grammatika", mille järjena ilmus 1896. aastal "Eesti keele Lause-õpetus". -
Period: to
Ärkamisaeg
-
Johannes Aavik
1880-1973
Keelelised tõekspidamised: Keel on vahend, suhtlemiseks.
Panus kirjakeele arendamisse: Oluline teos "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1824). Koos erialateadlastega koosdasid tuletussüsteemi.
Loodud sõnade arv: Umbes 800 (50 kasutusel) (nt veenma, roim, kolp, relv, nõme jne) -
Venestusprotsessi süvenemine
- aastatel süvenes venestusprotsess, mille käigus vähenes saksa keele mõju. Perioodile on iseloomulik lõunaeesti keele tagaplaanile jäämine, millele aitas kaasa ühise kirjakeele taotlemine ja mida soosis ka üldine euroopalik rahvuskeskne ideoloogia.
-
Johannes Voldemar Veski
1873-1968
Keelelised tõekspidamised: Keel on kui elus organism, mis kasvab ja areneb ise.
Panus kirjakeele arendamisse: Oma arusaama kirjakeele arendamisest esitas Veski 1913.a. artiklik "Eesti kirjakeele edasiarendamisest, mis areneb ise, ega pea õigeks selle järsku ja radikaalset muutmist.
Lisatud sõnade arv: Umbes 200 (nt uluk, rase, pinnas, kehtima) -
Period: to
Venestusaeg
-
Period: to
Eesti aeg
-
Period: to
Nõukogude aeg
-
Period: to
Üleilmastumise aeg
-
"Juttud ja teggud"
- sajandi viimasel veerandil ilmus juba mahukaid õpetliku sisuga juturaamatuid. Fr. W. von Willmanni tõlkemuganduslik "Juttud ja teggud" sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinud valmidest ja õpetlikest mõistujuttudest, millest osa siirdus sealt ka rahva suulisesse jutuvarasse.
