Eesti keele ajalugu

Vanaeesti keel

Period: 100 to Dec 31, 1200

Eesti keele kujunemine algas 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest. Vanaeesti keele kohta ei ole säilinud kirjalikke allikaid, seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varasemaid muutusi, mis eristab eesti ja ka liivi keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest, on õ-hääliku tekkimine.

Murrangueesti keel

Period: Jan 1, 1200 to Dec 31, 1700

Suurte muutuste periood eesti keele kujunemisel algas 13. sajandil pärast Eesti alade vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt ning kestis kuni 18. sajandini, kui Eesti liideti Tsaari-Venemaa koosseisu. Selle perioodi lõpuks oli eesti keel juba üldjoontes sarnane tänapäeva eesti keelega. Sel ajal tekkis ka vältevaheldus ning keelde laenati üle 1000 sõna.

Henriku "Liivimaa kroonika"

Jan 1, 1227

Henriku Liivimaa kroonika (ld Henrici Chronicon Livoniae), 1224–27 kirjutatud kroonika, mis käsitleb liivlaste, latgalite ja eestlaste ristiusustamist ja võõrvõimudele alistamist umbes 1184–1227; selle ajajärgu Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas. Kroonika on ainukene ajalooallikas, mis on säilinud.

Taani hindamisraamat ehk Liber Census Daniae

Jan 1, 1241

Raamat hõlmab maavalduste registrit ja sisaldab kohanimesid, millest enamus on tänapäevani säilinud. Lisaks sisaldab see ka maastikusõnu, looma- ja taimenimetusi ning eluviisi kirjeldavaid sõnu.

Kullamaa Vakuraamat

Jan 1, 1532

Käsikiri on 144-leheküljeline ning sisaldab alamsaksa- ja ladinakeelse teksti hulgad mitmeid Eesti kohanimesid ja üksiksõnu. Selle lõpus on kahel leheküljel kaks katoliiklikut palvet, meieisapalve ja Maarja-palve ning usutunnistus.

Simon Wandradti ja Johann Koelli luterlik katekismus

Jan 1, 1535

Raamat on kirjutatud 1535. aastal ning sellest on säilinud 11 katkendlikku lehekülge.Säilinud tekstikatkendites sisaldub umbes 200 eestikeelset sõna. Kirjaviis on alamsaksapärane.

Georg Mülleri 39 jutlust

Dec 31, 1606

1. sajandi põhjaeestilistest allikatest pakuvad tänapäeval väga väärtuslikku materjali Mülleri 39 jutlust. See on mahukas käsikirjaline tekstikogu, mis pakub huvi mitmekülgse temaatika ja paiguti värvika keelekasutusega. Jutluses leidub viiteid ja kommentaare omaaegsetele Tallinna oludele.

Juhatus eesti keele juurde

Jan 1, 1637

Esimene eesti keele grammatika - Heinrich Stahli põhjaeestikeelne keeleõpetus "Juhatus eesti keele juurde" koos sõnastikuga. Autor on võtnud eeskuju ladina keele grammatikast ning esitanud eesti keele käänd- ja pöördsõnade muutmise näiteid ja üsna rikkalikke muutumatute sõnade loendeid.

Grammatilised vaatlused eesti keelest

Jan 1, 1648

Teine eesti keele grammatika - Johannes Gutslaffi kirjutatud lõunaeesti keele grammatika. Autor on võtnud eeskuju ladina keele grammatikast ning esitanud eesti keele käänd- ja pöördsõnade muutmise näiteid ja üsna rikkalikke muutumatute sõnade loendeid.

Teine põhjaeesti keele grammatika raamat

Jan 1, 1660

1. aastal ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autor on Heinrich Göseken. Selles on juba põhjalikum grammatikukäsitlus ja sõnastik. Gösekeni saksa-ladina-eesti sõnaraamat sisaldab umbes 12 000 eesti sõna. Valdavalt on igapäevase elukorraldusega seotud sõnavara ja küllalt palju leidub ka eksootilist sõnavara.

Wastne Testament

Jan 1, 1686

1. aastal ilmus eesti keele õpetamiseks mõeldud aabist ja töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis. Toimus kaks piiblikonverentsi, kus arutleti kirjaviisi- ja keeleküsimuste üle, ja 1686. aastal ilmus lõunaeestikeelne uus testament "Wastne Testament"

Uuseesti keel

Period: Jan 1, 1700 to Oct 29, 2013

1. aastal ilmus eestikeelne piibel, tänu sellele võttis kindla kuju eesti kirjakeel.Sel perioodil tekkis kaasaütleva käände ja muud suuremad keelemuutused uusaja eesti keeles on tekkinud sihiliku keelekorralduse tagajärjel.

Kalendriseeria

Jan 1, 1719

1. sajandi alguses, ilmselt 1719.aastal, hakkas ilmuma esimene eestikeelne kalendriseeria,

Eesti-Saksa sõnaraamat

Jan 1, 1730

18.sajandi esimesel poolel tehti ka olulist sõnaraamatutööd. 1730.aastatel valmis Salomo Heinrich Vestringi käsikirjaline "Lexicon Esthonico Germanicum", mis sai aluseks mitmele 18.sajandi sõnaraamatule. Sõnaraamat sisaldab üle 8000 eestikeelse sõna.

Lühike sissejuhatus eesti keelde

Jan 1, 1732

1732,aastal ilmus Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega. Grammatika pöörab suurt tähelepanu käänd- ja pöördsõnade vormistiku esitamisele, tuues välja sarnaselt muutuvaid sõnatüüpe. Eesmärk on olnud kirjakeele mõningane ühtlustamine ning sobivate vormide esiletoomine.

"Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna"

Jan 1, 1739

1739.aastal ilmuski trükist esimene eestikeelne täispiibel. See on nii Eesti kultuuriloos kui ka kirjakeele ajaloos väga oluline teos, sest levis rahva hulgas ja kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18.sajandi vältel. Piiblit trükiti Tallinnas 6015 eksamplari.

Üks Kaunis Jutto- ja Öppetuse-ramat

Jan 1, 1787

Õpetliku sisuga jutukirjanduse näiteks on ka F.G.Arveliuse valdavalt tõlkemuganduslik , milles leidub ka mõni algupärane lugu. Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatusest ning õppimise kasulikkusest.

Eesti keele õpetus mõlema peamurde jaoks

Jan 1, 1818

A.W.Hupeli keelealane peateos on tema grammatika, esimese trükk 1780, teine, täiendatud trükk 1818. Tegemist on 18.sajandi mahukaima keeleõpetusega, mis sisaldab nii põhja- kui ka lõunaeesti keele grammatika ja sõnavara.

Marahwa Näddala-Leht

Jan 1, 1821

O.W. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa Näddala-Leht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara, näiteks laensõnad ooper, magister, oksjon, uued liitsõnad astronoom, juveliir, eelarvamus, poleemika, uimasus, ülesanne.

Tallinna murde eesti keele grammatika

Jan 1, 1843

Eduard Ahrens on saksa pastorite hulka kuulunud estofiil, kes pani aluse uuele kirjaviisile. Selles teoses on käsitlusel juba uudne käsitluslaad ning esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid Soome keelest.

Toomas Westen, Lapo rahwa usoärataja Norra maal

Jan 1, 1844

Uus kirjaviis leidis teiste pastorite seas ägedat vastuseisu, mistõttu esimene uues kirjaviisis raamat ilmus alles 1844.aastal. Selleks oli Jõelähtme pastori G.H.Schüdlöffeli vagajutt.

.Kreutzwaldi väljaanded ainsad uues kirjaviisis ilmunud trükiteoses

Dec 31, 1854

Rahvusliku liikumise üheks osaks sai ühtse kirjakeele kujundamine ning uue kirjaviisi juurutamine, mida on oluliselt mõjutanud F.R.Kreutzwaldi hoiakud ja keelekasutus. Ehhki Kreutzwald polnud keeleteadlande, sai temast aja jooksul uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja.

Rahvusliku liikumise kõrgaeg

Period: Jan 1, 1860 to Dec 31, 1880

Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Sel ajal jõuti arusaamale, et eesti rahvusliku ühtsuse huviides on arendada kultuurkeelena ühist kirjakeelt.

Eesti-saksa sõnaraamat

Jan 1, 1869

Wiedemanni sõnaraamat on ülimalt põhjalik sõnavarakogu, mis sisaldab umbes 50 000 sõna koos üksikasjalike saksakeelsete tähendusseletustega. Sõnaraamat on aluseks olnud Eesti murdematerjali kogumisel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Eesti keele Lause-õpetus

Jan 1, 1896

Raamatu grammatika avaldas suurt mõju edasisele grammatikakirjandusele, ühtlase oli tegemist esimese eestikeelse grammatikakäsitlusega. Teose väljaandmisele eelnes põhjalik grammatikasüsteemi läbitöötamine ja terminoloogiatöö. Hermanni kasutatud keeleterminitest on paljud tänapäevani säilinud, näiteks ees- ja tagasõna, sisesõna, hüüdsõna; algvõrre, ülivõrre.

VÕK

Jan 1, 1960

Johannes Voldermar Veski surm

Dec 31, 1968

1873-1968 elas eesti kirjakeele arendamise suurkuju Veski. Tema keelelised tõekspidamised olid keele selgus, reeglipärasus, süsteemsus ja järjekindlus. Veski lõi palju uusi sõnu ning oskus- ja teaduskeele. Loodud sõnade arv on umbes 200.

Johannes Aaviku surm

Dec 31, 1973

1880-1973 elas eesti kirjakeele arendamise suurkuju Johannes Aavik. Tema keelelisel tõekspidamised olid otstarbekohasus, ilu ja omapärasus. Aaviku panu kirjakeele arendamisse oli sõnavara laenamine, lõi uusi tuletisi, kunstikud sõnatüved, täiendus grammatikasse ning näpunäidete jagamine lauseehituse kohta. Loodud sõnade arv on umbes 1100.

Emakeele Seltsi keeletoimkond

Jan 1, 1993

Tänapäeval on keelekorraldusliku hooldetöö korraldaja Emakeele Seltsi toimkond. Alates 1993.aastast tegutsev keeletoimkond arutab kirjakeele normi ja otsustab normimuutusi. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, ÕS 2006. Järgmine ÕS ilmus 2013.aastal.