-
Period: 100 to Jan 1, 1200
vanaeesti keel
Vanaeesti keeles toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest. Selle keele kohta ei ole säilinud kirjalikke allikais ja sellest toimunud muutustest on aimu saadud võrdlevatest ajalooliste meetodite abil. üks olulisi keelemuutusi oli häälikujärjendi muutumine. -
Period: Jan 1, 1200 to
murrangueesti keel
Selle keele muutused olid suuremad, kui vanaeesti keele omad. Murrangueesti keele muutuste kohta leiab tõendusmaterjali juba kirjalikest allikatest. sõnavaras ja häälikutes olid suured muutused. sõnavara hakkati laenama teustest keeltest. -
Period: to
uuseesti keel
Tänu piiblile võttis eesti kirjakeel kindla kuju.eestikeelse koolihariduse ja kirjaoskuse levimine mõjus stabiliseerivalt. tekkis kaasaütlev kääne., kuid see on selle aja vältelt muutunud. tekkis õ täht. -
Ilmus esimene eestikeelne Piibel
-
Otto Wilhem Masing
Sündis Otto Wilhem Masing, ta oli väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat. Otto suri 1832. aastal. -
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Kirjakeele kujundamise ning uue kirjaviisi juurutamise oluline mõjutaja. Ehkki Kreutzwald polnud keeleteadlane, sai temast ajapikku uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikkastaja. Ta suri 1882. aastal. -
Ferdinand Johann Wiedemann
Ta oli esimene proffessionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. 1839. aastal ilmus tema "Estnisch-deutsches Wörterbuch" ("Eesti-saksa sõnaraamat"), mille koostamiseks oli Wiedemann ise kogunud murdematerjali. ta suri 1887. aastal -
Eduard Ahrens
Kirjutas põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" on saksa keeles põhinev eesti keele grammatika õpetusraamat. -
Mihkel Veske
Oli luuletaja, kes õppis Saksamaal Leipzigi ülikoolis soome-ugri ja võrdlevat keeleteadust. Veske uuris eesti vanemat kirjakeelt, soome ugri rahvaid, läänemere soome sõnade päritolu, eesti keele mitmusevormide kujunemist, rahvaluule keelt jne. veskel ilmus raamat "Eesti keele healte õpetus". 1879 aastal. veske suri 1890 aastal. -
Karl August Hermann
Hermann töötas Tartu Ülikoolis eesti keele rektorina 20 aastat. .ta oli 19. sajandi viimasel veerandil üks viljakamaid sõnavara rikastajaid -
hakkas ilmuma Perno Postimees ehk Näddalileht
-
Pääses lõplikult uus kirjaviis võidule
Kui Eesti Kirjameeste Selts otsustas hakkata seda kasutama oma väljaannetes -
Hakkas ilmuma rahvuseepos "kalevipoeg"
-
Johannes Voldemar Veski
Veski pidas oluliseks kirjakeele rahvapärasust, süsteemsust ja terminoloogia täpsust. Ta lähtus keelest kui elusorganismist, mis areneb ise, ega pea õigeks selle järsku muutmist. Johannes suri 1968. aastal. -
Johannes Aavik
Pärast ülikooli avaldas ta hulgaliselt konkreetseid sõnaloendeid. Olulisim teos tema poolt on keele uuenduse põhimõtted "Keeleuuenduse äärmised võimalused. Aavik esitas ka programmilise väljenduse lühendamise ahela. Aavik suri 1973. aastal. -
Elmar Muuk
- aastal ilmus Elmar Muugi poolt toimetatus "Väike õigekeelsus-sõnaraamat". Elmar pidas oluliseks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumisi. Tema õigekeelsus-sõnaraamat oli väga populaarne. Elmar suri 1941. aastal.
-
J. V. Veski brošüür "Eesti kirjakeele reeglid"
- aastal Tartus toimunud 4. keelekonverentsil arutati võõrnimenede ja võõrsõnade õigekirjutuse küsimusi ning sõnastati sihitise kasutamine reegild. Konverentsi tulemusel saadi see raamat
-
Period: to
kujunes välja mitmefunktsiooniline kirjakeel
-
Eesti keel sai Tartu Ülikoolis õpetuskeeleks
-
Elmar Muuk andis välja raamatu "Eesti keeleõpetus", mis ilmus ka koolidele lühema väljaandena
-
Emakeele Seltsi juhatus saatis kõikidele ajalehtedele üleskutse keelelise eelkorrektuuri korraldamiseks eesmärgiga ühtsustada ajalehekeelt
