-
Period: 100 to Jan 1, 1200
Vanaeesti keele kujunemihne
Eesti keele kujunemine algas tegelikult juba 2000 kuni 2500 aastat tagasi. Tekkis õ-häälik ja hakkas levima i-mitmus. Tekkisid kaks omaette keelt (põhja- ja lõunaeesti) -
Period: Jan 1, 1200 to
Murrangueesti keele kujunemine
Algas Eesti alade vallutamisega ja lõppes eestikeelse piibli ilmumisega. Sellel ajal kujunesid välja tänapäeva eesti keele põhijooned. -
Period: Nov 1, 1224 to
Stahli-pärane kirjaviis
Bbaühtlane ja saksapärane -
Jan 1, 1227
"Liivimaa kroonika"
Raamat kajastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. Teos on ladinakeelne, kuid selles leidub üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid. Lisaks mitmeid Eesti koha- ja isikunimesid. Autor Läti Henrik. -
Jan 1, 1524
"Kullamaa vakuraamat"
On kirja pandud aastatel 1524-1532. See on 144-leheküljeline alamsaksa ja ladinakeelne käsikiri, mis sisaldab talude maksukohustuste e. koormiste nimekirja. Esineb mitmeid Eesti kohanimesid ja üksiksõnu. -
Jan 1, 1535
Luterlik katekismus
Raamatust on säilinud vaid 11 katkendlikku lehekülge. On trükitud nii eesti kui ka alamsaksa keeles. Säilinud tekstikatkendites on umbes 200 eestikeelset sõna. Autorid Simon Wanradti ja Johann Koelli. -
"39 jutlust"
Teos valmis aastatel 1600-1606. See on 341-leheküljeline käsikiri, mis sisaldab 39 jutluse teksti, milles on ohtralt kommentaare elu kohta 17. sajandi alguses Tallinnas. Esineb vähe eestikeelseid sõnu, põhiliselt ainult kohanimed. Autor Georg Müller. -
"Juhatus eesti keele juurde"
On võetud eeskuju ladina keele grammatikast. Esitatud on eesti keele käänd- ja pöördsõnade muutumise näited ja üsna rikkalikke muutumatute sõnade loendeid. See on esimene eesti keele grammatika. Autor Heinrich Stahli. -
Period: to
Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis
Esimene ühtlustatud kirjakeele variant -
Forseliuse kirjaviis
Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis. Ta kasutas seda oma aabitsas, mis ilmus 1685. aastal. See tekitas palju vaidlusi, sest oli varasemast süsteemsem ja lihtsam. Forseliuse süsteem lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest. -
Lõunaeestikeelne uus testament
-
Period: to
Uuseesti keele kujunemine
Alguseks peetakse eestikeelse piibli avaldamist. -
Eestikeelse perioodika algus
Sel aastal hakkas ilmuma esimene eestikeelne kalendriseeria. 1766-1767 ilmus 41 numbrit eestikeelset nädalakirja "Lühikke öppetus". Selles pakutakse nii inimese kui ka loomade tarbeks mõeldud ravimisõpetusi. -
"Eesti-saksa sõnaraamat"
Sisaldab üle 8000 eestikeelse sõna. Esitatud on ka kõnekäändeid, vanasõnu ja mõistatusi. -
Period: to
Eesti ilukirjanduse keel
1730.-1740. aastatel tekkid jutukirjandus. Raamatud olid õpetlikud ja harivad. Sisaldasid lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatamisest. Oli ka majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid. -
"Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna"
Ilmus esimene eestikeelne täispiibel. Seda trükiti 6015 eksemplari. Kogu 18. sajandit on hakatud nimetama piiblikeele sajandiks. Tõlgiti põhjaeesti täismurdesse. -
Otto Wilhelm Masing
(1763-1832) Väga hea eesti keele oskusega pastor. Võttis eesti keele õ-hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi. Tema olulisim väljaanne on "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823 ja 1825). Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara ja uusi liitsõnu. -
Friedrich Reinhold Kreutzwald
(1803-1882) Tema järelvedamisel hakkas 1857. aastal ilmuma "Perno Poestimees", sünids rahvuslik teater (1870) ja hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg". Ta rikastas eesti keele sõnavara. Tema tõi kasutusele naissugu märkiva na-liite, hiljem läks see üle nna-liiteks. -
Ferdinand Johann Wiedemann
(1805-1887) Oli esimene proffesionaalne keeleteadlane. 1869. aastal ilmus tema "Eesti-saksa sõnaraamat", mis oli ülimalt põhjalik ja sisaldas umbes 50 000 eestikeelset sõna koos üksikasjalike saksakeelsete tähendustega. -
"Beiträge"
Seda ajakirja ilmus aastatel 1813-1832 J. H. Rosenplänteri eestvõttel 20 numbrit . Käsitles kirjanduse, keele, rahvaluule, raamatuloo jm teemasid. Artiklid lisasid uut teavet nii eesti keele vormistiku, sõnavara kui ka lauseehituse kohta. Leiti, et ühiseks kirjakeeleks sobiks põhjaeesti keel. piiblikeele autoriteet hakkas taanduma. Saadi aru, et keelt tuleb kirjutata. nii, nagu seda hääldatakse. -
Eduard Ahrens
(1803-1863) Tema oli uue kirjaviisi alusepanija. Esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid soome keelest. Tema grammatikat võib pidada esimeseks suuremaks eesti keele murdekoguks ja sellel on olnud suur mõju hilisematele eesti keeleõpetusele. See uus kirjaviis tekitas pahameelt ja sp ilmus esimene uues kirjastiilis raamat. alles 1844. aastal. -
Mihkel Veske
(1843-1890) Oli luuletaja, keele- ja rahvaluuleteadlane. Õppis Saksamaa ülikoolis keeleteadust. Esimene eestlasest keeleteadlane ja eesti keele süvauurija. -
Period: to
Uus kirjaviis
Kuni tänapäevani. Soomepärane ja häälduspärane. Alles peale seda, kui Fr. R. Kreutzwald ja C. J. Jakobson seda oma lugemikes kasutama hakkasid, leidis uus kirjaviis rohkesti pooldajaid. Lõplikult pääses uus kirjaviis võidule alles 1870-selle kasutuselevõtt võttis aega umbes 30 aastat. -
Karl August Hermann
(1851-1909) Tegeles keeleküsimustega. Tähtsaim keelealane töö on 1884. aastal ilmunud keeleõpetus "Eesti keele Grammatika". See avaldas suurt mõju edasisele grammatikakäsitlusele. Tema kasutatud keeleterminitest on paljud tänapäevani säilinud, näiteks ees- ja tagasõna, sidesõna jne. Liitsõnadest on tema loodud nt sünnipäev, magakammer, ujukoht. -
Period: to
Rahvuslik liikumine
Jõuti arusaamale, et eesti rahvusliku ühtsuse huvides on arendada kultuurikeelena ühtset kirjakeelt. Sellesse aega jääb ka rahvusliku liikumise kõrgaeg. Vähenes saksa keele mõju ja kõrvale jäi ka lõunaeesti keel. -
Johannes Voldemar Veski
(1873-1968) Lähtus keelest, kui elusorganismist. Kell areneb ise. Hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust. Pidas oluliseks süsteemsust. Koostöös erialateadlastega koostas erialast terminaloogiat. Arendas tarbe- ja teaduskeelt. Erinevalt Veskist uskus, et keeles eneses on kõik arenguks vajalik olemas ja seega on ainus sobilik allikas sõnavara rikastamiseks murded ja vanem kirjakeel. Tänu temale tekkis väga palju oskuskeelseid- ja teaduskeelseid sõnu. Loodud sõnade arv on u 200. -
Johannes Voldemar Veski
(1873-1968) Keeleteaduse iseõppija, pidas oluliseks kirjakeele rahvapärasust, süsteemsust ja terminoloogia täpsust. Lähtus keelest, kui elusorganismist. Keel areneb ise. Arendas keelt ilukirjanduskeele nõudmisi silmas pidades. Suurimad teened oskuskeelekorralduses ja teaduskeele loomisel. Tema loodud sõnade arv on u 200 sõna. -
Johannes Aavik
(1880-1973)Pärast Helsingi ülikooli lõpetamist esitas ta keeleuuenduse kava, mis hõlmas nii sõnavara kui ka grammatikat. Tema oluliseim teos on "Keeleuuenduse Keel on vahend, millega saab teha tööd. Pidas silmas ilukirjanduse keele nõudmisi. Ta tõi keelde uusi tuletisi ning kunstlikke sõnatüvesid. Ta täiendas grammatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehituse kohta, võttis eeskuju soome keelest ja murretest. Tema lemmik oli lühike mitmuse osastav. Aaviku loodud sõnade arv on u 50. -
Elmar Muuk
(1901-1941) Keeleteadlane, kelle toimetatud oli "Väike õigekeelsus-sõnaraamat". -
Period: to
Kirjakeele ühtsustumine
Sajandi alguses toimusid mitmed keelekoosolekud, Kujunes välja mitmefunktsiooniline kirjakeel, mida õpetati koolides, kasutati ametlikus suhtluses jne. Hakkas tööle Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon. Tänapäeva eesti kirjakeele arendamist iseloomustavad sihikindlus ja otstarbekohane keelekorraldus. 1918 ilmus esimene kirjakeele kokkuleppeid sisaldav õigekeelsussõnaraamat "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat". -
Period: to
Nõukogude periood
Pärast II maailmasõda algas Eestis nõukogude periood. Vene keele mõju suurenes. Kõige kiiremini muutus sõnavara, ettevõtted ja organisatsioonide nimed nõukogustati. Asjaajamiskeeleks sai vene keel, eesti keele seisund halvenes. -
VÕK
Vabariiklik õigekeelsuskomisjon. Esimene koosseis ei jõudnud tulemusteni, kuid 1972. aastal moodustati VÕK uuesti ülesandega valida õigekeelsussõnaraamatusse sobivaid keelendeid. 1979. aastal tuli kolmas koosseis. Arutati keelenormide õpetamist koolis.Kolmanda koosseisu otsused on koondunud raamatusse "Kirjakeele teataja 1979-1983". -
Period: to
Taasiseseisvunud Eesti
Kirjakeele kasutusala on oluliselt laienenud. On tekkinud uued murdelised kirjakeelevariandid. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud. Suurenenud on inglise keele osatähtsus. On tekkinud slängsõnad ja kasutusele võetud sõnu teistest keeltest. Keelekorraldusliku hooldetööd korraldab Emakeele Seltsi keeletoimkond. Kirjakeele sobivate variantide paljusus annab keelekasutajale antakse rohkem vabadust. Normitud kirjakeel vajatakse ennekõike ametlikus keelekasutuses. -
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Korraldab keelekorralduse hooldetööd ning arutab kirjakeele normi ja otsustab normingumuutusi. -
ÕS
Normitud kirjakeelt vajatakse ennekõike ametlikus keelekasutuses. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, ÕS 2006. On mõistetud ühtse kirjakeele kasutamise ja säilitamise vajadust.
