-
Period: 100 to Jan 1, 1200
Vanaeesti keel
Toimusid esimesed muutused kus eristati eesti keelt läänemeresoome keeltest. Eesti keeles hakkas tekkima õ-häälik. Kujunesid 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murdelised erinevused suurenesid ja arenesid põhja- ja lõunaeesti keeled. pts-i muutus ja kt muutus -
Period: Jan 1, 1200 to
Murrangueesti keel
Kujunesid välja tänapäeva eesti keele põhijooned. Toimusid mitmed häälikumuutused ja ka muutused eesti keele grammatikas. Tekkis kaudne kõneviis alamsaksa keele mõjul. Hakkasid kaduma omandava käände lõpp ja n-lõpuliste sõnade lõpphäälik. Lihtsustama hakkati ka grammatikareegleid ja tekkis eesti keelde ka vältevaheldus mis puudus aga läänemeresoome keeltes. -
Jan 1, 1227
Henriku ,,Liivimaa kroonika''
-
Jan 1, 1532
,,Kullamaa vakuraamat''
144-leheküljeline alamsaksa ja ladinakeelne käsikiri, mis sisaldab talude maksukohustuste e. koormiste nomekirja.Sisaldab ka Eesti kohanimesid. Käsikirja lõpus on kahe leheküljel 2 katolikku palvet, tekstis leidub palju ümberkirjutusvigu -
Jan 1, 1535
Simon Wanradt ja Johann Koelli ,,Luterlik katekismus''
Esimene osaliselt säilinud eestkeelne raamat, säilinud 11 katkendlikku lehekülge, trükkitud Saksamaal. Trükitud kahes keeles: alamsaksa ja eesti keeles. Sisaldub umbes 200 eestikeelset sõna. Kirjaviis on alamsaksa pärane. -
Georg Müller ,,39 jutlust''
Sisaldab 39 jutluse teksti ,milles on ohtralt kommentaare elu kohta 17.sajandi alguse Tallinnas. -
Heinrich Stah ,,Juhatus eest keele juurde''
Kirjutatud ladina keele grammatika eeskujul, tervenisti põhja-eesti keelne. Tekkis esimene eesti keele grammatika. -
Forseliuse kirjaviis
Kergemini loetav kirjaviis. Esmatrükist pole ühtki eksemplari leitud. Süsteem lähtus täishäälikute pikkusest , eeskujuks oli saksa ja rootsi kirjaviis. -
Ilmus arvatavasti ,,Forseliuse aabits''
oli kirjutatud Forseliuse kirjaviisis. -
Lõunaeestikeelne uus testament
Ilmus Riias. Põhitöö tegid Andreas ja Adrian Virginius. -
Period: to
Uuseesti keel
Kujunes kaasaütlev kääne. Oleva käände võttis kasutusele Karl August Hermann. -
Juttud ja teggud
Fr.W.von Willemanni tõlkemugandus, sisaldab rahvusvahelisi valme ja õpetlikke mõistujutte. -
Põhjaeestikeelne uus testament
lihtmineviku vormid varjeeruvad. -
Eesti -saksa sõnaraamat
Kirjutas S.H. Vestring. Sai aluseks mitmele 18.saj sõnaraamatule. Põhjalik ja hästi süstematiseeritud sõnavarakogu. Sisaldab 8000 eestikeelset sõna ja ka mõningaid lausenäiteid, vanasõnu, mõistatusi ja sh kõnekäände. Materjali esitamisel on kombineeritud tähestikulist ja mõistelist süsteemi. -
A.T.Helle põhjaeesti keele grammatika
Pööratakse suurt tähelepanu käänd- ja pöördsõnade vormistiku esitamisele, tuues välja sarnaselt muutuvaid sõnatüüpe. Esimeseks keeleks oli juba eesti keel. -
Eestikeelne täispiibel
Kokku oli pandud uus ja vanatestament. Kujundas arusaama raamatu keelest ja -stiilist, aitas kaasa lugemisoskuse levikule , avardas silmaringi. Kasutati vana kirjaviisi ja kirjutatud oli Põhjeeesti keskmurdes. -
E. Ahrens
Pani aluse uuele kirjaviisile.Tema grammatikal on olnud suur mõju eesti keelele ,sest ta arvas ,et eesti keel on soome keele tütar. Soomepärane keeleviis aitas vahet teha pikkade ja lühikeste häälikute kirjas vastandamisel, lühikest häälikut kirjutatakse ühe ja pikka kahe tähega. -
F. J. Wiedemann
- a pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. 1869.a ilmus tema ,,Eesti-saksa sõnaraamat''. Koostamiseks kogus ta murdematerjali kuid kasutas ka varasemaid sõnaraamatuid ja trükisõna. Sõnaraamatus oli põhjalik sõnavarakogu ja u. 50 000 eestikeelset sõna koos saksakeelsete tähendustega. 1875. ilmus tema esimene eesti ja saksa keelne grammatika, jällegi oli see põhjalik süsteemse eesti keele käsitlusega, tutvutakse häälikusüsteemiga , sõnaseletusega ja vormiõpetusega.
-
Beiträge
Ilmus aastatel 1813-1832. J. H. Rosenplänteri eestvõttel. Eesti-aineline ja saksa keelne ajakiri mis andis välja 20 numbrit. Käsitles kirjanduse, keele, rahvaluule, raamatuloo jm teemasi. Ajakirja keeleartiklid lisasid uut teavet nii eesti keele vormistiku, sõnavara kui ka lauseehituse kohta. Selle ajakirja seisukoht oli ,et keele arendamiseks tuleb toetuda soome keelele. -
Merahwa Näddala -Leht
Toimis 1821-1832 ja ka 1825 aastal. Väljeande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. ntopera 'ooper'.Kirjutas Masing ja elu lõpus koostas ta suurt eesti -saksa sõnaraamatut, millest säilinud on ainult 26-leheküljeline proovivihik. -
G. H. Schüdlöffeli vagajutt
Kirjutati uues kirjaviisis ja kirjutaja oli paastor. Raamatu pealkirjaks sai ,,Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal ''. -
K. A. Hermann
Käsitles välteprobleeme. 1884 ilmus tal keeleõpetus ja 1896 selle osa teine järg. Raamatud avaldasid suurt mõju edasistele grammatikakirjandustele. -
F. R. Krewtzwald ja Perno Postimees
Ajalehe kirjutas F. R. Kreutzwald kelle osaks sa kirjakeele juurutamine. Ta soovis ,et eestis oleks ühtnekeel ja selle aluseks sobis kõige paremini Virumaa keel, tema arvates pidi kirjakeel olema rahvapärane aga vaba kitsastest murdelisustest. Kreutzwald arendas teadlikult ka eesti keele sõnavara, kus kasutusele toodi uued laentüved ja tuletamine. -
J. Voldemar
Erialalt oli ta loodusteadlane . Loodud sõnade arv oli umber 200. Pidas oluliseks kirjakeele rahvapärasust, süsteemsust ja terminoloogia täpsust. Lähtub keelest kui elusorganismist mis elab ja areneb. Tema sobilik allikas sõnavara rikastamiseks olid murded ja vanem kirjakeel. Aitas Tartu ülikoolil näpunäidete järgi töödata välja oma ala oskussõnu. Tal õnnestus ka taaselustada mõned liited näiteks -stu, -el ja -mu. -
J. Aavik
Tema keeleuuendus põhimõtted olid ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused''(1924). Ta lõpetas 1910.a Helsingi ülikooli. Aavik propageeris oma uuenduskava paljudes väljaannetes ja esitas ka kindlaid sõnaloendeid. Tema ide oli ,et keel on kõigest instrument ja masin mis vajab pidevat täitmist ja ka rikastamist. Aavik soovitas eesti kirjakeelde rahvakeels olemasolevaid sõnavara. . Põhiprintsiibid olid otstarbekohasus. ilu ja omapärasus keelse. Loodus sõnade ärv umbes 300 ja kasutuses on u. 50. -
Period: to
Vene tsaaririigi koosseis
-
E.Muuk
1933.a Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Lähtus tegelikust keeletarvitusest. 1927.a ilmus tema ,,Eesti keeleõpetus'' , mida kasutati koolides. -
Period: to
Eesti Vabariigi (iseseisvus)
-
Period: to
Staliniriigi aeg
-
Period: to
nõukogude periood
Iseloomustas vene keele suur mõju eesti keelele. Kõige kiiremini muutus sõnavara ,kus tulid kasutusele vene-eeskujulised sõnad. Ettevõtete ja organisatsioonide nimed venestati. Eesti keel kaotas paljud kasutusvaldkonnad. 1947 hakkati kirjastuse tarbeks tegelema keelehoolde töödega. Eesmärgiks oli rahvakeelsus ja kindlad normid. Pooldati traditsioonide kinnihoidmist. -
Period: to
Taasiseseisvumine
